Uudiste arhiiv
(2005. aaasta)

Saarde Vallavolikogu istungite materjalid

leiab Saarde Vaalavalitsuse dokumendiregistrist.

21. november 2005
EMSL "Jõud" noorte MV kiirmales

EMSL "Jõud" noorte MV kiirmales toimusid 19. novembril 2005. a.Viljandis.
Edukalt esinesid  Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilased. Kuni 13. a. tüdrukute seas võitis 1. koha Mary-Heleen Lillemäe ja poistest võitis Silver Kiviselg ning 3. koht Timo Tamm. Kuni 16.a. poistest võitis Sten Kasela.

Eiki Lehemets

21. november 2005
EMSL "Jõud" noorte MV lauamängude mitmevõistlusel

EMSL "Jõud" noorte MV lauamängude mitmevõistluses toimusid Saugas 22. oktoobril 2005. a.
Kuni 12. a. poiste seas võitis 1. koha Aare Kartau ja tüdrukutest Mary-Heleen Lillemäe.
Kuni 15. a. poistest sai Sten Kasela 3.koha ja tüdrukutest Annika Ojasild ka 3. koha.

Maakondade võistkondliku karika  võitis Pärnumaa esindus,kus aitasid ka karikat võita eelpool nimetatud võistlejad.

Eiki Lehemets

21. november 2005
Pärnumaa noorte MV lauamängude mitmevõistlusel

Pärnumaa noorte MV lauamängude mitmevõistluses toimusid Saugas 7. oktoobril.
Kuni 12.a. poiste seas võitis 1. koha Aare Kartau ja 2. koha Mikk Meeras (Tihemetsa PK) ning Timo Tamm sai 3. koha (Kilingi-Nõmme Gümnaasium).
Samaealistest tüdrukutest võitis Mary-Heleen Lillemäe (Kilingi-Nõmme Gümnaasium), 2. koha sai Pille-Riin Saarpere ja 3. koha Mari-Liis Talts (Tihemetsa PK).
Kuni 15. a. poiste hulgas oli parim Sten Kasela (Kilingi-Nõmme Gümnaasium) ja tüdrukute seas Annika Ojasild (Tihemetsa PK).

Võistkondlikult võitis Pärnumaa koolide karika Tihemetsa PK koosseius Aare Kartau, Mikk Meeras, Pille-Riin Saarpere, Mari-Liis Talts, Annika Ojasild, Sven Saarpere. 2. koha sai K-Nõmme G kooseisus Mary-Heleen Lillemäe, Timo Tamm, Janar Oks, Sten Kasela, Kalmer Suigusaar, Silver Kiviselg.

Eiki Lehemets

14. november 2005
Saarde Vallavolikogu istung

toimub 16. novembril 2005. a. algusega kell 14.00 Kilingi-Nõmme Klubis.
Päevakorras:
1. Saarde valla põhimäärus - esimene lugemine.
Ettekandjad: volikogu esimees Väino Lill ja vandeadvokaat Ulvi Reimets.
2. Ametiasutuste Kilingi-Nõmme Linnavalitsus, Saarde Vallavalitsus ja Tali Vallavalitsus tegevuse lõpetamine ja ametiasutuse Saarde Vallavalitsus moodustamine.
Ettekandja: volikogu esimees Väino Lill.
3. Saarde Vallavalitsuse (ametiasutus) teenistujate koosseisu ja palgamäärade kinnitamine.
Ettekandja: vallavanem Kalle Song.
4. Asjaajamise ja vara üleandmine.
Ettekandja: volikogu esimees Väino Lill.
5. Saarde Vallavolikogu komisjonide moodustamine.
Ettekandja: volikogu esimees Väino Lill.
6. Revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimine.
Ettekandja: volikogu esimees Väino Lill.
7. Saarde Vallavolikogu alatiste komisjonide esimeeste valimine.
Ettekandja: volikogu esimees Väino Lill.
8. Kanaküla külas asuva "Pertle" kinnistu jagamine ning saadud uute katastriüksuste sihtotstarbe määramine.
Ettekandja: peamaakorraldaja Toivo Rosen.
9. Väljaküla külas asuva "Iftari" kinnistu jagamine ning saadud uute katastriüksuste sihtotstarbe määramine.
Ettekandja: peamaakorraldaja Toivo Rosen.
10. Vallavolikogu seisukoht kinnisasja omandamiseks tulenevalt "Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse" §-st 4 lg 1.
Ettekandja: peamaakorraldaja Toivo Rosen.
11. Informatsioon ja küsimustele vastamine.

10. november 2005
Neljast vallajuhiks valitust on kõik vanad tegijad
Pärnu Postimees

Ehkki Kilingi-Nõmme linna, Saarde ja Tali valla liitumisel sündinud Saarde vald sai juhi etteotsa esimest korda, osutus valituks Res Publicasse kuuluv Kalle Song, kes siiani täitis Kilingi-Nõmme linnapea ülesandeid.
Loe edasi...

04. november 2005
Uue Saarde Vallavolikogu istung

2. novembril toimunud vallavolikogu istungi avas kell 14.00 ja juhatas kahe esimese päevakorrapunkti osas valla valimiskomisjoni esimees Maie Tuuksam.
Istungist võtsid osa kõik volikogu liikmed ja valla valimiskomisjoni liikmed. Puudus komisjoni liige Marju Antson.

Istungi päevakorda kinnitati järgmised küsimused:
1. Saarde Vallavolikogu liikmete Mare Kurri ja Mae Annast’e volituste ennetähtaegne lõpetamine ja asendusliikmete määramine.
Ettekandja valla valimiskomisjoni esimees Maie Tuuksam.
2. Vallavolikogu esimehe valimine.
Ettekandja valla valimiskomisjoni esimees Maie Tuuksam.
3. Vallavolikogu aseesimehe/aseesimeeste valimine.
Ettekandja vallavolikogu esimees Väino Lill.
4. Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse, Saarde Vallavalitsuse ja Tali Vallavalitsuse tagasiastumise palve ärakuulamine.
Ettekandjad Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Song, Saarde vallavanem Tarmo Kulu ja Tali vallavanem Indrek Talts.

Päevakorrapunkt 1.
Kuulati valla valimiskomisjoni esimehe Maie Tuuksam’i sõnavõttu volikogu liikmeteks registreeritud saadikute (vallaametnike) Mare Kurri ja Mae Annast’e volituste lennetähtaegse lõpetamise ning nende asemele asendusliikmete Indrek Talts’i (Valimisliit Saarde) ja Peep Paimre (Erakond Res Publica) määramise kohta.
Ettekandja valla valimiskomisjoni esimees Maie Tuuksam.
Võeti vastu asendusliikmete määramist kinnitav Saarde Vallavolikogu otsus nr. 3.

Päevakorrapunkt 2.
Kuulati valla valimiskomisjoni esimehe Maie Tuuksam’i ettekannet valla volikogu esimehe valimise kohta.
Volikogu liige Karl Ruukel esitab volikogu esimehe kandidaadiks Väino Lill’e. Rohkem ettepanekuid ei olnud. Nimekiri suleti ja viidi läbi salajane hääletus.
Saarde Vallavolikogu otsustas 19 poolthäälega valida vallavolikogu esimeheks Väino Lill’e. (Saarde Vallavolikogu otsus nr. 4.)
Järgnes Väino Lill’e sissejuhatav sõnavõtt.

Istungi juhatamise võtab üle volikogu esimees Väino Lill.

Päevakorrapunkt 3.
Kuulati vallavolikogu esimehe Väino Lille ettekannet vallavolikogu aseesimehe/aseesimeeste valimise kohta.
Viidi läbi hääletus.
Kaks erapooletut ja üks ei hääletanud, seega 16 poolthäälega otsustati valida üks aseesimees.
Volikogu liige Evi Lapp esitab volikogu aseesimehe kandidaadiks Erli Aasamets’a.
Rohkem ettepanekuid ei olnud. Nimekiri suleti ja otsustati moodustada häältelugemis komisjon. Komisjoni valiti esimeheks Rein Volt, sekretäriks Elvi Sikk ja liikmeks Peep Paimre. Viidi läbi salajane hääletus.
Saarde Vallavolikogu otsustas 18 poolthääle ja 1 erapooletu häälega valida vallavolikogu aseesimeheks Erli Aasamets’a. (Saarde Vallavolikogu otsus nr. 5.)

Päevakorrapunkt 4.
Kuulati volikogu esimehe Väino Lill’e ettekannet Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse, Saarde ja Tali Vallavalitsuste tagasiastumispalve ärakuulamise kohta.
Linnapea Kalle Song, Saarde vallavanem Tarmo Kulu ja Tali vallavanem Indrek Talts loevad ette kogu valitsuste tagasiastumispalved.

Istung lõppes 15.30

03. november 2005
Saarde volikogu valis üht esimeest kaks korda
Pärnu Postimees

Saarde vallavolikogu valis esimehe läinud nädala kolmapäeval, ent vallavolikogu 19 mandaadist kuus võtnud Keskerakond vaidlustas tulemused, sest esimehe valimistel osalesid volikogu mandaadi saanud kaks vallavalitsuse ametnikku.
Loe edasi...

26. oktoober 2005
Allkirjastati Tali - Kilingi-Nõmme tee projekt
Pärnu Postimees

Saarde vallavalitsus kooskõlastas läinud nädalal Tali – Kilingi-Nõmme tee ehitusprojekti, mille järgi algab kevadel nimetatud maanteele kõvakatte paigaldamine.
Loe edasi...

26. oktoober 2005
Kaks Pärnumaa kooli jõudis tervisepäeva paremate sekka
Pärnu Postimees

Haridus- ja teadusministeeriumi üleskutsel ning Eesti koolispordi liidu kaaskorraldusel toimus septembris paljudes Eesti koolides üleriigiline tervisepäev „Reipalt koolipinki”.
Kõik projektist osavõtvad koolid pidid korraldajatele saatma tervisepäeva kirjaliku kokkuvõtte, mille põhjal selgitati oktoobri keskel välja parimad. Nende sekka mahtusid Sindi ning Kilingi-Nõmme gümnaasiumgi.
Loe edasi...

21. oktoober 2005
Gven Hallop võitis koduraja sprindi
Pärnu Postimees

Eesti jalgrattakrosside karikasarja Pärnumaa etappidel maitsesid võidurõõmu Kilingi-Nõmme noormees Gven Hallop ja Vändra poiss Tanel Kangert.
Loe edasi...

18. oktoober 2005
Saarde viis hääled suurde volikokku
Pärnu Postimees

Kuigi valimiste päeval rabistab sügisvihma, ei takista see esimest korda ühist, 19-liikmelist Saarde vallavolikogu valinuid, kes hääletavad eeliskandidaadi poolt neljas kohas nii Talil, Tihemetsas kui Kilingi-Nõmmes.
Loe edasi...

14. oktoober 2005
Koolitüdruku kiri inetule pardipojale võitis esikoha
Pärnu Postimees

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi üheksanda klassi tüdruk Mari Tikerpuu lõi kaasa Taani muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni 200. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konkursil ja võitis Eesti eelvooru.
Loe edasi...

07. oktoober 2005
Saardes kummitab häälte hajumine
Pärnu Postimees

Väike külavahegallup suure Saarde valla mail annab küsitluse tulemuseks kinnituse, et maal valitakse nime, mitte erakonda, ja pensionärid on noortest jutukamad.
Loe edasi...

20. september 2005
Lisaeelarve turgutab Lõpet, Kilingi-Nõmmet ja Kadjastet
Pärnu Postimees

Kultuuriministeerium teatas, et eraldab riigi 2005. aasta lisaeelarvest raha Pärnumaa neljale objektile, millest enim ehk kaks miljonit krooni läheb Kilingi-Nõmme spordihoone projekteerimiseks ja projekteerija leidmise riigihanke ettevalmistuseks.
Loe edasi...

13. september 2005
Iga kolmas Pärnumaa kool on vabariigi esisajas
Pärnu Postimees

„Kui oleme ikka rääkinud, et maakonnas on kaks gümnaasiumi alati kõvad olnud, Kilingi-Nõmme ja Vändra, siis selles mõttes on hea, et nüüd on Pärnu-Jaagupi ennast kangete sekka murdnud,” märkis Juss.
Loe edasi...

01. september 2005
Kilingi-Nõmme - Kanaküla tee remonditud
Pärnu Postimees

Kilingi-Nõmme – Kanaküla –Viljandi maantee 15,1 kilomeetri pikkuse lõigu remont Pärnumaa piires on lõpetatud ja tee liikluseks avatud.
Loe edasi...

01. september 2005
Intervjuu: Iga laps väärib head haridust
Pärnu Postimees

Mari Karon, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja.
Täna istub Pärnumaa üldhariduskoolides koolipinki 13 276 õppurit, neist 896 esimest korda. Õpilaste päralt on pea 1200 väga head või kehvemat, noort või pensionieas õpetajat.
Loe edasi...

18. august 2005
Kilingi-Nõmmes möllab punk, Häädemeestel rokk
Pärnu Postimees

Ülehomme toimub Kilingi-Nõmmes ja Häädemeestel ühel ajal suur muusikapidu, mille algatajad-korraldajad on kohalikud noortebändid.
Kilingi-Nõmme traditsiooniline suurüritus “Punk’n roll 2005” läheb lahti väikelinna laululaval kell 18. Kuulda saab 13 punkbändi Eestist ja Soomest.
Loe edasi...

13. august 2005
Kilingi-Nõmmes lõppes pidutsemise aeg
Pärnu Postimees

Kuigi Kilingi-Nõmme tänavail võib veel näha jalutamas mõnd võõramaalast, taandub väikelinna elu Euroopa kultuurikülaks olemise järel taas tavapärasesse vaiksesse rütmi.
Loe edasi...

10. august 2005
Teeremont kestab sügiseni
Pärnu Postimees

Kui Vändra ümbersõiduteel lendab keelumärgi taga tee-ehitustolm, siis Kilingi-Nõmme - Kanaküla remondis olnud teelõik on sisuliselt valmis.
Loe edasi...

09. august 2005
Osa maakoole on linnakoolidest paremad
Pärnu Postimees

Kohalikud haridusametnikud hindavad riigieksamite tulemused heaks: lipulaevadeks kujunenud gümnaasiumid esinesid tuntud headuses ning ülejäänud püsivad Eesti keskmisel tasemel.
Loe edasi...

05. august 2005
Eurotuur läbib Kilingi-Nõmmet
Pärnu Postimees

„Euroopa kultuuriküla 2005” Kilingi-Nõmme festivalide jada saab otsa sel nädalavahetusel, kultuurikülade delegatsioonide kõrval jõuab väikelinna pooltsada Euroopa väikeasulat väisav karavan.
Loe edasi...

16. juuli 2005
Loodushuviline prantsuse pere eelistab äärmuslikku eluviisi
Pärnu Postimees

Kui lõpuks tolmusaba keerutavast autost välja astume, viib jalgrada läbi vööni vohanud rohu ning lõpeb Reiu jõe kaldal rippsillaga, mis näeb välja nagu lapitud sandikuub.
Loe edasi...

12. juuli 2005
Kilingi-Nõmme linnapäevade melus valitses keelte paabel
Pärnu Postimees

Kilingi-Nõmme linnavolikogu esimees Kalle Kiipus seletab jooksujalu, et ühed külalised tahavad tingimata õhtul piknikul pannkooke küpsetada ja teistele peab õlu külm olema, paar minutit hiljem tormab mees taas purskkaevu poole.
Loe edasi...

27. juuni 2005
Kultuuriküla festival lõi Kilingi-Nõmme kihama
Pärnu Postimees

Võidupüha hommik tõi elevust väikelinna Kilingi-Nõmme, sest alanud oli esimene Euroopa kultuuriküla festival Eestis, millel osalejaiks Hispaania, Kreeka ja Taani külalised.
Loe edasi...

Pärnu Postimees Kilingi-Nõmmest

14.06.2005 Uuenenud klubis uueneb kinogi
01.06.2005 Männi murdnud neide trahviti

19. mai 2005
Euroopa Kultuuriküla 2005 aasta avaüritus

20.-24. maini on meil külas 11 projektis osaleva Euroopa riigi esindajad.

Laupäeval kell 10.00 toimub pidulik Kultuuriküla aasta avamine lipuväljakul, kust puhkpillide saatel suundutakse edasi klubisse, kus ava- ja tervituskõnedega esinevad külalised ning Kilingi-Nõmme esindajad.
Samal päeval tutvustatakse külalistele meie linna ja lähimat ümbrust.

Pühapäeval, 22. mail algab kell 10.00 klubis konverentsipäev. Ettekannetega teemal „Riik ja kohalik omavalitsus" esinevad kõikide maade esindajad. Konverentsist võivad osa võtta kõik huvilised.

Esmaspäevaks on külalistele plaanitud meie lähiümbrust ja Eesti loodust tutvustav ringsõit.

Fotod

Pärnu Postimees - Kilingi-Nõmme muutus rahvusvaheliseks kultuurikülaks

06. mai 2005
Maleuudised

Jüripäeva maleturniir toimus seekord 1. mail.
Tüdrukute turniiril võitis Helina Kasela, 2. koht Mary-Heleen Lillemäe ja kolmas Annika Ojasild.
Meeste turniiri võitis Raul Kukk Pärnust, 2. koht Sten Kasela ja kolmas Aivar Õitspuu, neljas Viire Talts-ühtlasi parim naine.
Noorte seas said veel auhinnad Timo Tamm ja Janar Oks.
Meeste kolmas oli Eiki Lehemets ja naiste teine Reet Ruusmann.
Osales kokku 27 maletajat.
Turniiri heaks kordaminekuks aitasid kaasa OÜ "Affero", Eesti Kultuurkapital, Saarde Vallavalitsus, Kilingi-Nõmme Linnavalitsus, Kilingi-Nõmme Gümnaasium, MK "Kuusiku", MSK "Kasmar".

17. aprillil peeti Paikusel Pärnumaa MV põhikoolide osas (4-9.kl).
Noormeeste seas võitis esikoha Sten Kasela ja 5. koha Janar Oks.
Neidude seas sai 1. koha Helina Kasela.
Nemad võitsid ka Kilingi-Nõmme Gümnaasiumile koolide karika.

16. aprillil toimusid Saugas Eesti MV lauamängude mitmevõistluses.
Naiste seas tuli Eesti meistriks Viire Talts.
Meeste seas osalesid Eiki Lehemets ja Enn Pruul, kuid nende kohad olid tagasihoidlikud.

Pärnumaa MV kiirmales saavutas Eiki Lehemets 3. koha.
Noortest kuni 16. a. võitis 1. koha Sten Kasela ja tüdrukutest Annika Ojasild.
Kuni 13. a.seas sai 1. koha Timo Tamm ja 2. koha Janar Oks.
Tüdrukutest võitis Mary-Heleen Lillemäe ja 2. koha sai Miina Kask.
Naistest oli teine Viire Talts.

1.-4. aprillil toimusid Tartus Eesti MV males kuni 12. aastastele poistele ja tüdrukutele.
Tüdrukute seas sai Miina Kask 11. koha.
Poistest sai Timo Tamm 20.koha ja Janar Oks 27. koha, osalejaid 50.

21.-24. märtsil toimusid Tallinnas Eesti MV males kuni 18. aastastele noormeestele.
Sten Kasela saavutas 4.-6. koha jagamise.

Veebruar-aprill toimusid Pärnumaa MV turniirimales.
Nii Eiki Lehemets kui Sten Kasela said 7 punkti 8 mängust, kuid esikoha andis parem koef. Eiki Lehemetsale.Teine koht Sten Kasela ja kolmas Andres Ihermann.
Naistest sai 3. koha Viire Talts.
Tüdrukute seas sai esikoha Mary-Heleen Lillemäe ja 2. koha Annika Ojasild.

Eiki Lehemets

MTÜ AIK Livonia kutsub oma liikmeid ja linnarahvast osalema Riigimetsa Majandamise Keskuse metsaistutamistalgutel

12. mail 2005 a.
Buss väljub kell 14.45 postkontori juurest Lodja metskonda.

Võta kaasa labidas, ämber, töökindad.

Vajalik eelregistreerimine, sest grupis peab olema 30 inimest.
Helista 56 626 942 Eesi Kolla või 44 92 509 Kalle Kiipus.

19. aprill 2005
Metsanädala avapäev Kilingi-Nõmmes

18. aprillil, metsanädala avapäeval toimus avamine, metsapealinna väljakuulutamine, liputseremoonia Lipupargis ja metsapealinna puu istutamine Keskpargis. Tseremoonial osales Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel ja seda kaunistas kaitseväe Pärnu maleva puhkpilliorkester.

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi saalis toimus metsanädala avakonverents „Ühisel jõul - viribus unitis", metsameeste koori Forestalia kontsert ning fotokonkursi „Metsapealinn Kilingi-Nõmme" võitjate autasustamine.

Vanade metsatööriistade, kohalike jahimeeste jahitrofeede ja parimate loomafotode näitus on avatud Kaubanduskeskuse II korrusel.
Näitus jääb avatuks augustini. Juunis lisandub sinna „Hundinäitus".

Toimus looduse õpperaja pidulik avamine seene juures, kuhu olid oodatud nii minister kui linnakodanikud.
Rajal oli palju erinevaid tegevusvõimalusi. Kogu päeva põles lõke ja ühiskatlast jagati kõigile rajalistele metsamehe suppi.
Kohalikud saemehed valmistasid metsapealinnale kingitust.

Viidi läbi õuesõppimise ja loodusrajaga seotud programm Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilasperele. Kuulutati välja konkurss „Minu oma õpperada" (tööde esitamise aeg oktoober).
Linnarahval oli võimalik rada läbida Hendrik Relve juhendamisel.

Toimus lahtiste uste päev Marana metsataimlas.

Foto: Saabus Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. Autor: Erli Aasamets

Veel fotosid:
Pidulik avamine
President istutas puu
Konverents
Kooli etlejad
Õpperada metsas
Õpilased valmistavad lindudele pesakaste

Konkursi tulemused:
Konkursi „Kaunim metsalaul" tulemused

15. aprill 2005
Kilingi-Nõmme linnavolikogus

13. aprillil toimunud volikogu istungist võttis osa 12 volikogu liiget. Istungist võtsid osa linnapea Kalle Song, linnasekretär Maie Tuuksam, pearaamatupidaja Anne Saar, sotsiaalnõunik Mae Annast ja OÜ Kilingi-Nõmme Kommunaal juhataja Andres Kukk.

Päevakorrapunkt nr 1. Kilingi-Nõmme linna 2004.a. majandusaasta aruande kinnitamine.
Ettekandja: linnapea Kalle Song.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 24 „Kilingi-Nõmme linna 2004. a. majandusaasta aruande kinnitamine".

Päevakorrapunkt nr 2. Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Kilingi-Nõmme linnas.
Ettekanne sotsiaalnõunik Mae Annast`ilt.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 25 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Kilingi-Nõmme linnas".
Määrusega otsustati:
1. Kinnitada "Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Kilingi-Nõmme linnas".
2. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 01.aprillist 2005.a.
3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist linna ametlike teadete tahvlil.

Päevakorrapunkt nr 3. Linnavolikogu esindaja määramine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatavate kinnistute veevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Ettekanne OÜ Kilingi-Nõmme Kommunaal juhatajalt Andres Kukk`elt.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 66 „Linnavolikogu esindaja määramine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatavate kinnistute veevärgi ja kanalisatsiooni nõuetele vastavuse kontrollimiseks".
Linnavolikogu esindajaks valiti Avo Sinijärv.

Päevakorrapunkt nr 4 Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemislepingu ja lisade kinnitamine.
Ettepanekute läbivaatamine.
Ettekanne volikogu esimehelt Kalle Kiipus`elt.
Sõnavõtt volikogu liikmelt Erli Aasamets`alt.
Aluseks võttes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RTI 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207; 2004, 56, 399) § 91 lg 5, tutvus Kilingi-Nõmme Linnavolikogu ettepanekuga, mille esitas Andres Kukk ja võttis alljärgneva seisukoha:
Esitatud ettepanekute alusel ühinemislepingusse muudatuste sisseviimist ei peeta vajalikuks. Küsimused on lahendatavad uue vallavolikogu ja - valitsuse poolt.
9 poolt häälega võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 67 „Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemislepingu ja lisade kinnitamine".
Otsustati:
1. Kinnitada Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping koos lisadega.
2. Anda volitus Kilingi-Nõmme Linnavolikogu esimehele Kalle Kiipus´ele ühinemislepingule ja lisadele allakirjutamiseks.
3. Avalikustada ühinemisleping Kilingi-Nõmme linna veebilehel ja avaldada Riigi Teatajas.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Päevakorrapunkt nr 5. Valimiskomisjoni moodustamine ja liikmete kinnitamine.
Ettekanne volikogu esimehelt Kalle Kiipus`elt.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 68 „Valimiskomisjoni moodustamine ja liikmete nimetamine".
Otsustati:
1. Moodustada uue kohaliku omavalitsusüksuse volikogu valimisteks Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla valimisringkonnas nr. 1 ühine valimiskomisjon 7 liikmelisena.
2. Nimetada valimiskomisjoni liikmed alljärgnevalt:
2.1. Maie Tuuksam
2.2. Priit Kullamaa
2.3. Heili Tohv
2.4. Vaike Parts
2.5. Tarmo Kulu
2.6. Ismene Pähn
2.7. Marju Antson
3. Nimetada valimiskomisjoni asendusliikmed alljärgnevalt:
3.1. Viivi Saage
3.2. Malle Rosenberg
4. Otsus jõustub Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalset korraldust muutva määruse jõustumisega.

Päevakorrapunkt nr 6. Jaoskonnakomisjonide moodustamine ja liikmete nimetamine.
Ettekanne volikogu esimehelt Kalle Kiipus`elt.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 69 „Jaoskonnakomisjonide moodustamine ja liikmete nimetamine".
Otsustati:
1. Moodustada Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisel moodustatava uue kohaliku omavalitsusüksuse volikogu valimiste korraldamiseks ja läbiviimiseks 4 jaoskonnakomisjoni.
2. Moodustada valimisjaoskonna nr. 1 jaoskonnakomisjon 7 liikmelisena.
3. Nimetada valimisjaoskonna nr. 1 jaoskonnakomisjoni liikmed alljärgnevalt:
3.1. Raul Tammiste
3.2. Ene Heil
3.3. Asta Lill
3.4. Kristi Tamson
3.5. Maige Reidla
3.6. Andres Kukk
3.7. Mari Treial
4. Nimetada valimisjaoskonna nr. 1 jaoskonnakomisjoni asendusliikmed alljärgnevalt:
4.1.Elve Adamson
4.2.Liivika Pärnala

Päevakorrapunkt nr 7. Taotluse esitamine haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks.
Ettekanne volikogu esimehelt Kalle Kiipus`elt.
9 poolt häälega võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 70 „Taotluse esitamine haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks".
Otsustati:
1. Taotleda Vabariigi Valitsuselt Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemisel uueks kohalikuks omavalitsusüksuseks, mille nimeks on Saarde vald.
2. Käesolev otsus koos nõutava dokumentatsiooniga esitada Pärnu maavanemale.
3. Otsus avalikustada hiljemalt 15. aprillil 2005. a.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Päevakorrapunkt nr 8. Auraamatusse kandmine.
Laekunud taotlused loeb ette volikogu esimees Kalle Kiipus.
Ühehäälselt otsustati kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse linnapea KALLE SONG.

Päevakorrapunkt nr 9. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Linnapea Kalle Song andis informatsiooni ja vastas küsimustele.

30. märts 2005
Kilingi-Nõmme linnavolikogus

23. märtsil toimunud volikogu istungist võttis osa 12 volikogu liiget. Istungist võtsid osa linnapea Kalle Song, linnasekretär Maie Tuuksam, sekretär-asjaajaja Kristi Tamson ja sotsiaalnõunik Mae Annast.

Päevakorrapunkt nr 1. Ühinemislepingu heakskiitmine ja avalikustamisele suunamine.
Ettekandja: volikogu esimees Kalle Kiipus.
Sõnavõtud Erli Aasametsalt ja Aarne Lingilt.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 63 „ Ühinemislepingu heakskiitmine ja avalikustamisele suunamine".
Otsustati:
1. Kiita heaks ajutise ühiskomisjoni poolt koostatud ühinemisleping koos lisadega.
2. Nõustuda ühiskomisjoni ettepanekuga panna ühinemisleping koos lisadega avalikkusele tutvumiseks ning ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks välja Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse, Saarde Vallavalitsuse ja Tali Vallavalitsuse kantseleides 22.03 kuni 11.04.2005. a.
3. Kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse kantseleides vastu asutuse lahtiolekuaegadel kuni 11.04.2005 kl 16.00-ni.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Päevakorrapunkt nr 2. Volikogu liikmete arvu määramine.
Ettekanne volikogu esimehelt Kalle Kiipuselt.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 64 „Volikogu liikmete arvu määramine".
Otsustati:
1. Määrata Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisel moodustatava uue omavalitsusüksuse volikogu liikmete arvuks 19.
2. Otsus jõustub Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalset korraldust muutva määruse jõustumisega.

Päevakorrapunkt nr 3. Valimisringkondade moodustamine, piiride ja mandaatide arvu määramine.
Ettekanne volikogu esimehelt Kalle Kiipuselt.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 65 „Valimisringkondade moodustamine, piiride ja mandaatide arvu määramine".
Otsustati:
1. Moodustada Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisel moodustatava uue omavalitsusüksuse volikogu valimisteks 1 valimisringkond, mis hõlmab kõigi kolme eelnimetatud omavalitsusüksuse haldusterritooriumi.
2. Valimisringkonna number on 1.
3. Mandaatide arv valimisringkonnas nr 1 on 19.
4. Otsus jõustub Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalset korraldust muutva määruse jõustumisega.

Päevakorrapunkt nr 4. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Kalle Song - linnapea.
2004. a. aruanne peab olema auditeeritud, sest 15. aprillil maavanemale esitatavate ühinemislepingu juures peab olema ka aastaaruanne.
1. märtsist asus OÜ Kommunaali juhatajana tööle Andres Kukk.
Suvel toimuvateks kultuurikülade ürituste läbiviimiseks saime projektide kirjutamise tulemusel 95 tuhat krooni.
Pärnu tn 2 korteritele kuulutasime välja oksjoni, tundub et huvi selle vastu on suur.
Saarde Kommunaali uus juhataja on Vladimir Ruzitš.
Tahan teada, kuidas on olukord prügiveoga. Pärnu linnas maksab prügi tonn 240 krooni, meil aga 420 tonni. Kas prügikotiga saab inimene oma prügi viia tasuta?
Vladimir Ruzitš - Saarde Kommunaali juhataja.
Olen olnud ametis 1,5 kuud. Prügiveo arvestus on tehtud Riho Kivi poolt. Lisandunud on selline kulu nagu kohustuslik seire 120 krooni tonni kohta. Neli korda aastas tuleb suure traktoriga prügi lükata, see maksab 10-12 tuhat krooni. Kevadel suurkoristuse ajal on mõnel päeval prügimägi avatud nii, et ei pea prügi eest tasuma.
Kalle Kiipus- volikogu esimees.
Linna heakorra osas jätab soovida majade värvimine. Peaks mõtlema kuidas ja millisel määral toetada neid, kes ise ei suuda oma maju värvida.
Sotsiaalnõunik Mae Annast tutvustas hooldajatoetuse maksmise korda.
Esitatud informatsioon võeti teadmiseks.

23. märts 2005
Kilingi-Nõmme linna, Saarde ja Tali valla ühinemisest

Pärnu Postimees - Viimane minut tiksus üksmeeleni

21. märts 2005
Lauamängude mitmevõistluse turniir „Saarde karikas"

Ind.-võistkondliku lauamängude mitmevõistluse turniir „Saarde karikas" toimus 19. veebruaril Tihemetsa spordihoones.
Osales 23 noort ja 14 täiskasvanut, võistlejaid oli Kilingi-Nõmme linnast,Tali, Koonga ja Saarde vallast.

Noortest võitis kindla eduga „Saarde karika" Aare Kartau.
Teine oli Kalmer Suigusaar ja kolmas Sten Kasela.

Tüdrukutest oli parim Annika Ojasild, teise koha sai Mary-Heleen Lillemäe ja kolmas-neljas olid võrdsete punktidega Pille-Riin Saarpere ja Katre Veski.

Täiskasvanutest võitis ka kindlalt „Saarde karika" Arne Kartau.
Teine ja kolmas koht läks jagamisele, kuid koefitsendi alusel sai teise koha Eiki Lehemets ja kolmanda koha Marko Pedajas.
Parim naine oli Reet Pikkmets ja teisel kohal Anne Gorbunova.

Võistkondlikult võitsid „Saarde karika" Aare ja Arne Kartau, teine koht kuulus Kalmer Suigusaarele ja Eiki Lehemetsale ning kolmas koht Sten Metsaäärele ja Kerdo Priilinnale.

Võistluse heale kordaminekule aitasid kaasa OÜ „Affero", Saarde vallavalitsus, MK „Kuusiku", MSK „Kasmar" ja Eesti Kultuurkapital.

Eiki Lehemets

21. märts 2005
Maleuudised

4.-7. jaanuaril 2005. a.toimusid Tallinnas Eesti noorte lahtised MV males. Sten Kasela jagas 6.-11.-ndat kohta, saades 5.5 punkti 9-st.

8. jaanuaril olid Pärnumaa talimängud males.
Saarde valla võistkond koosseisus Eiki Lehemets, Aivar Õitspuu, Viire Talts, Sten ja Helina Kasela saavutas Paikuse valla järel 2. koha.
Eriti tublid olid noormaletajad, kes võitsid kõik partiid.

15. jaanuaril toimus Märjamaal Eesti Maatalimängude eelturniir.
Saarde valla võistkond males sai edasi finaalturniirile, mis toimub märtsi algul Põlvas.

22. jaanuaril selgitati Paides maakoolide parimaid võistkondi kahes vanusegrupis.
3.-6. klasside võistkondade seas sai Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi võistkond 1. koha ja karika.
Võistkonnas mängisid Silver Kiviselg,Kalmer Suigusaar,Timo Tamm ja Helina Kasela.
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi teine võistkond saavutas 6. koha, koosseisus Janar Oks, Harry Nõmmann, Hardi Kaasiku ja Mary-Heleen Lillemäe.
7.-9.klassside võistkondade seas sai Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi võistkond 2. koha.
Kooli eest võistlesid Sten Kasela, Sander Tikerpuu, Arvi Berg ja Henry Olde. Sten võitis 7 partiid 7-st.

4.-6. märtsil X Maatalimängudel Põlvas sai Saarde valla malevõistkond seni parima koha, olles finaalis neljandad.
Võistkonnas mängisid Eiki Lehemets, Aivar Õitspuu, Viire Talts ja noored Sten Kasela ja Mary-Heleen Lillemäe, kes olid eriti tublid.

Pärnumaa 2005. a. algklasside ind.-võistkondlikud MV toimusid 12. märtsil Paikuse PK.
Tüdrukutest sai 7-st mängust 7 võitu Mary-Heleen Lillemäe ja tuli esikohale. Võistles kokku 27 tüdrukut 9 koolist.
Poistest võitis Marten Jaanimets (7-st 7) Paikuse PK. 5.koha sai Aare Kartau Tihemetsa PK. Osales 35 poissi 9 koolist.
Võistkondlikult sai Kilingi-Nõmme Gümnaasium 3. koha, võistkonda kuulusid Mary-Heleen Lillemäe, Johann Sepp ja Timo Tamm.
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi teine võstkond sai 7. koha, mängisid Marleen Parm, Tõnu Kask ja Andrean Arukask.
Tihemetsa PK võistkond tuli 9. kohale, mängisid Mari-Liis Talts, Aare Kartau ja Mikk Meeras.
Osales 18 võiskonda.

Eiki Lehemets

15. märts 2005
Linnapea annab teada

2005. aasta jookseb juba täie hooga, linnavalitsusele tuleb see mõneski mõttes erakordne.
Nagu te kindlasti juba teate, oleme sel aastal metsapealinna tiitli kandjad; et sellega väärikalt toime tulla, töötab korralduskomisjon usinasti. Koos on istutud mitmel korral, ürituste kondikava paika pandud, ülesanded ära jagatud. 18. aprillil algavad need üritused konverentsiga, millel on lubanud osaleda ka vabariigi president.

Teine vastutusrikas ülesanne on linnavalitsusel tänavu suvel vastu võtta Euroopa kultuurikülade esindused. Külalisi jätkub kõigiks suvekuudeks, alustame juba mais ning augustis saadame ära viimased külalised. Tulijaid on Hispaaniast, Kreekast, Taanist (juunis), Itaaliast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist (juulis), Austriast, Hollandist, Inglismaalt ja Ungarist (augustis). Mais on avalöögina konverents, kuhu saabuvad esindajad igast kultuurikülast.
Need, kes on käinud ise külas kultuurikülades, teavad, kui toredasti ja sõbralikult on meie inimesi seal vastu võetud, tahame meiegi anda oma parima. Kuigi ürituse peamiseks korraldajaks on ühing Livonia, ei saa linnavalitsus siin oma õlga alla panemata jätta.
Ma usun, et suvi kujuneb kogu linnarahvale huvitavamaks kui kunagi enne. Siin tahaksingi öelda, äkki on kellelgi häid ideid, kuidas tutvustada meie kodukanti huvitavamalt, tulge oma mõtetega julgesti lagedale. Tahame ju kõik, et maailmas räägitakse meie kodulinnast ainult head.

Mõnes mõttes on see aasta olnud erakordne juba alguses, ei jätnud Eestimaal märatsenud torm puutumata ka meie linna. Nii mõnelgi majal oli hommikuks kadunud katus pea kohalt, rääkimata langenud puudest ja purunenud elektriliinidest. Suuremate kahjustuste puhul osutas elanikele abi ka linnavalitsus. Hullusti sai räsida meie kalmistu, palun kõikide mõistvat suhtumist, eks päris korda tegemine võtab seal aega. Kevadel on kalmistul palju tegemist nendel, kelle lähedaste kalmud tormis kannatada said, küllap saame ühisel jõul rahupaiga jälle korda.

Kõigepealt peame aga vastu võtma 2005 aasta linnaeelarve, loodan, et lehe ilmumise ajaks on volikogu seda ka teinud. Kibedad on tööpäevad ka kolme omavalitsuse ühendamiseks moodustatud komisjonil, kuuldavasti (linnapea ei ole komisjoni liige) käivad seal üsna tulised arutelud, see ongi hea, sest ainult vaidlustes sünnib tõde. Suurematest töödest on pooleli klubi remont, peame sellega hakkama saama suveks. Usun, et tulemuseks on soe ja hubane koht, küllap koguneb siis ka klubi üritustele rohkem publikut kui viimastel aastatel.

Torm on üle elatud, praegu valitseb meil jälle tõeline Eestimaa talv paksu lumekorra ja selle kohal kõrguva imekauni tähistaevaga. Nautigem siis seda, suusad alla ja suusarajale, lastel kelgud kaasa ning kelgumäele! Küllap märts näitab meile veelgi külma ja tuisku, aga kevad on juba tulekul!
Soovin teile kõigile toredaid talveelamusi ning tagantjärgi õnnitlen Eesti Vabariigi 87. aastapäeva puhul.

NB! Ma olen kuulnud, et paljud linnakodanikud pildistasid tormijärgseid kahjustusi. Võib-olla oleks päris huviatv panna üles väike näitus, et me meenutaksime, millist nägu võib meile näidata loodus. Oleks tore, kui te tooksite fotosid linnavalitsusse, kas siis näituse jaoks või linnaarhiivi kogusse.

Lugupidamisega linnapea
Kalle Song

15. märts 2005
Euroopa Kultuuriküla uudised

2005. a. tuleb raske küll – kaks tiitlit kanda – Metsapealinn ja Kultuuriküla!
Nüüd natuke lähemalt kultuuriküla tegemistest.

Programm on üldjoontes paika pandud.
Avalöök on mais, täpsemalt 20-24. mail, mil toimub kevadkonverents teemal “Riik ja kohalikud omavalitsused”. Muidugi toimub ka pidulik avamistseremoonia, ekskursioonid linnas ja ümbruskonnas ning pidu muidugi ka.
Külalisi tuleb umbes 40, seega on esimene üritus nagu peaproov saamaks kogemusi suure arvu külaliste vastuvõtuks suvel.

22-25. juunil tulevad külla Tommerupi (Taani), Porrua (Hispaania) ja Paxose (Kreeka) esindajad.

8-11. juulil võõrustame külalisi Ströbeckist (Saksamaa), Mellionecist (Prantsusmaa), Bystrest (Tsehhimaa) ja Pergine Valdarnost (Itaalia
25-31. juulini korraldame noortelaagri.

5-8. august – külalised Wijk aan Zeest (Holland), Aldeburghist (Inglismaa), Palkonyast (Ungari) ja Kirchheimist (Austria).

Kodulehekülg: http://www.cultural-village.ee

MTÜ AIK Livonia

14. märts 2005
2004.a. Kilingi-Nõmmes sündinud uued ilmakodanikud

28.01 Mariann Karbus
18.02 Kaido Roosma
03.03 Anette-Liisa Piirsalu
10.03 Gennert Henrico Lensment
26.03 Grete-Liis Toom
05.04 Geir Pikkor
30.04 Markus Aldoja
11.06 Johanna Tammist
13.06 Erik Eamets
26.06 Carl-Gustav Parm
07.07 Janely Salujärv
17.08 Eliise Mändmets
01.09 Laura Simson
26.09 Rasmus Rist
16.11 Agnes Luntsi
16.11 Robin Jaansen

14. märts 2005
Puuetega isikute hoolduse uuest korraldusest

Kindlasti on enamus puuetega isikutest, kellele on määratud hooldaja, ja hooldajad ise juba saanud pensioniametilt kirja, et alates 1. aprillist lõpetab pensioniamet hooldajatoetuse maksmise ning see antakse üle omavalitsustele. Küllap on see neis inimestes tekitanud ärevust ja muret, loodan, et saan selle kirjatükiga tuua pisut leevendust.
Kuigi ütlen kohe välja, et päris selge pole uus kord veel ka sotsiaaltöötajatele. Julgen siiski kinnitada, et need, kes tõesti hooldajat vajavad, tema ka saavad.
Tahaksin aga öelda seda, et kuna puudega isikutel (püsiva haigusega inimestel) on tervetest inimestest vähemalt poole suuremad kulutused oma igapäevaelus – ravimid, abivahendid jne., siis on vähemalt perekonnaliikmest hooldaja puhul tähtis ennekõike see pisku raha, mida hooldajale makstakse.
See on aga vale arusaam, sest hooldaja ülesandeks on aidata inimesel toime tulla oma igapäevatoimingutega, mitte tuua perre lisakopikas. Ja eks meil, eestlastel, on ju alati nii olnud, et abikaasa aitab oma hätta jäänud teistpoolt nii hästi kui ta suudab, ilma igasuguse tasuta. Sellega ei taha ma öelda, et need pered, kus üks liikmetest on õnnetuseks hädiseks jäänud ja vajab teiste pereliikmete abi, ei vajaks üldse ühiskonna toetust.

Lahendusi on palju - võib-olla abiline toimetusteks, millega pere ise toime ei tule, võib-olla rahaline toetus abivahendite muretsemiseks, kindlasti jääb hooldajatoetus nendele, kes on töötamiseas sunnitud koju jääma oma haiget lähedast hooldama, nii et võimalusi on erinevaid. Meeldiv on, et uue korra järgi võib olla hooldajaks seegi, kes ise töötab, kuid suudab puudega inimesele vajaliku abi kindlustada.

2005. aasta on üleminekuaasta ühelt süsteemilt teisele, järkjärgult toimetab linnavalitsus hooldusvajaduse hindamist kõigi hooldust vajavate inimeste seas. Selleks on olemas mahukad ankeedid, mis täidetakse üldjuhul hooldatava kodus ja mis peaksid andma piisava teabe inimese suutlikkusest ise endaga toime tulla ja sellest, mis osas ta abi vajab. Välja on töötamata veel kriteeriumid, mille alusel abi olemus määratakse.
Üht julgen küll lubada: kes tõeliselt abi vajab, selle ka saab. Riskin tõmmata endale nii mõnegi inimese pahameele, kui ütlen, et kaovad fiktiivsed hooldajad – need, kes saavad hooldajatoetust, kuid tegelikult hooldaja ülesandeid ei täida.

Kardan juba ette, et lahkarvamusi meil tuleb, kuid usun siiski, et me suhtume üksteisesse arusaamisega ning leiame igale sobiva lahenduse. Praegu ei maksa kellelgi muretseda, loodan, et meie volikogu lubab üldjuhul toetust maksta vähemalt aprillis veel samamoodi kui praegu. Kuid loomulikult peame väga hoolikalt raha lugema.
Igal juhul lubab üleminekukord tegutseda kiirustamata, et saaksime teha maksimaalselt õiglasi otsuseid, mitte rabistades ning ülepeakaela. Kindlasti ei ole abi määrajaks üks isik, vaid inimesed, kes suhtuvad sellesse raskesse ülesandesse inimlikult ja vastutustundlikult, loomulikult palume abi ka tohtritelt.

Asjasse puutuvad inimesed võiksid märtsis–aprillis endast märku anda, kas siis helistades või vastuvõtule tulles. Soovitav oleks, et kõik, kes hooldajaks määratakse, avaksid endale pangaarve, kuna see lihtsustab toetuse väljamaksmist ning kiirendab raha kättesaamist.
Tuletan ka meelde, et mittetöötav töötamiseas hooldaja saab endale ravikindlustuse, kuna omavalitsus maksab tema eest sotsiaalmaksu.

Vabandan, et ei saa veel teile teatavaks teha kõiki uue süsteemi nüansse, eks jätkan edaspidi. Seniks kõigile rahulikku meelt!

Mae Annast
Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse sotsiaalnõunik

12. märts 2005
Päästeteenistuse uudised

See aasta algas enamikule Eesti päästeteenistustele töiselt. Põhjuseks Eestit ja eriti Lääne-Eestit laastanud 9. jaanuari torm. Ise olime seotud Kilingi-Nõmmes ja Tihemetsa alevikus tormimurru koristamisega. Üks meie auto koos meestega aitas puudest vabastada Via Baltica maanteed.

10. jaanuaril oli tulekahju Tihemetsas majas nr. 21. 12. jaanuaril oli tulekahju saarde vallas.

7. veebruaril toimus avarii Kilingi-Nõmme Viljandi maanteel Kärsus, kus sõiduauto, tehes pööret Tihemetsa metskonna poole, sõitis ette suurele kallurile. Samal päeval oli väljakutse Aia tänavale, kus perenaine oli toidu pliidile kõrbema unustanud.

10. veebruaril kutsuti meie auto Surju, kus põles suur kaubaveoauto.

21. veebruaril põles Ristikülas saun.

3. märtsil tulekahju Treimanis, kus põles palkides valmistatud suvila-saun. Kuna sellise põlengu puhul napib alati vett, kutsuti appi meie paakauto.

1. märtsil lahkus Kilingi-Nõmme Päästeteenistusest Peeter Sepp.

Kilingi-Nõmme Päästeteenistus kutsub tööle c-kategooriaga kuni 45-aastase autojuhi. Töö graafiku alusel 1 päev tööl, 3 vaba. Mehel peab olema tervis korras ja keskharidus. Tervisekontroll tuleb teha oma kulul. Töölevõtu korral tuleb sooritada füüsilised katsed keskkomandos.

Samuti soovib Pärnumaa Päästeteenistus luua kohapeale nn poolkutseliste 4-mehelise valve. Mehed oleks graafiku alusel kodus valves ning vajadusel valmis kohe välja sõitma. Elukoht peaks asuma umbes 5-6 km raadiuses Kilingi-Nõmmest. Kandidaadid peavad vastama kõikidele eeltoodud tingimustele. Väljasõitude eest eraldi ei maksta. Väljaõpe toimub tugikomandos ja mehed peavad tegema koos põhikoha meestega iga-aastased füüsilised katsed. Info telefonil 505 3592.

Olev Paukson
Kilingi-Nõmme Tugikomando pealik

Foto: Varingu õppus Allikukivil. Vasakult M. Ruul, R. Mägi, R. Reinhold, P. Põder ja P. Sepp.

10. märts 2005
Saarde valla rahvas ühinemisele ikka vastu

Eelmisel aastal toimunud rahvaküsitlus näitas, et Saarde valla elanikud ei taha ühineda Kilingi-Nõmme linnaga. Kuna vahepeal tekkis Tali vallal soov ühineda nii Saarde valla kui Kilingi-Nõmme linnaga, tuli vastavalt seadusele korraldada uus rahvaküsitlus, mis ka tehti.

Kui Kilingi-Nõmme elanikud olid nõus ühinema ka Tali vallaga, siis Saarde valla läbi viidud rahvaküsitlus näitas, et Saarde valla elanikud ei soovi ühineda Tali vallaga, nagu nad varem ei soovinud ühineda ka Kilingi-Nõmme linnaga.

Saarde Sõnumid

10. märts 2005
Kas omavalitsuste ühinemine lükkub edasi?

Praegu tundub küll nii, et jätkatakse vanal viisil, kuna volikogud ei saavutanud kompromisse. Milles siis eriarvamused seisavad?

Tali vald tahab, et uus omavalitsus annaks Laiksaare küla Häädemeeste vallale vastavalt külaelanike soovile.

Kilingi-Nõmme leiab, et kohustust uuele vallale ei saa panna – las tulevikus otsustatakse, mis Laiksaarega saab. Kompromissettepanekuga küla jagada polnud Tali vald nõus. Saardel oli ükskõik, mis selle külaga saab.

Saarde vald tahab hakata remontima Tihemetsa spordihoonet, Kilingi-Nõmme aga leiab, et õigem oleks ujulat remontida ja vana spordihoone lammutada ning selle asemele mõistlikuma suurusega viilhall paigaldada. Linn kardab, et saavutatud kokkulepe uue spordihoone ehitamiseks Kilingi-Nõmme muutub mõttetuks, sest kahte suurt, ühte väiksemat spordihoonet ja ujulat majandada käib uuele omavalitsusele üle jõu.

Kokkuleppele ei jõutud ka uue valla nime suhtes – Kilingi-Nõmme tahab Kilingi valda, Saarde ja Tali aga Saarde valda.

Aga ega tänavune aasta ühinemiseks viimane ole, küll aeg annab arutust.

Saarde Sõnumid

10. märts 2005
Spordist Tihemetsas

Saarde mail on sporditegemine alati olnud kohaliku kultuurielu osaks. Tõusud ja mõõnad vaheldumisi tulenevad elulaadi muutumistest ja majanduslikest võimalustest. Küla pallitagumise platside ja hüppekastide aegu mäletavad vanaemad-isad oma lapsepõlvest. Tänased noored ei usu, et kõik spordirajatised ehitati ja hooldati ikka ise. Ju seepärast ka midagi ei lõhutud.
Aastatega võimalused paranesid, majandid muretsesid spordivarustust, korraldasid ranna- ja suvemänge, suurvõistlusi. Lasti ehitada spordihooneid, ka Tihemetsa suurkompleksi. Ajahammas on viimast armutult räsinud, kuid peavarju spordihuvilistele veel ta võimaldab.

Keskealised on muutunud tõekspidamistega kohanemas ja kel lapsest saadik spordipisik sees, leiab tee Tihemetsa võimlasse või Kilingi-Nõmme gümnaasiumi kaarhalli palli mängima. Sportimine on aidanud inimestes eneseusku oma võimetesse taastada.

Murettegevam on laste ja noorte kaasatulemine: sellel põlvkonnal on huvitavam istuda teleri ees või internetis, liikumisharjumused vaid vähestel.
Treener Enn Pähn leiab, et lastega peab alustama varases eas: 6.-7.kl noorte harjumusi eriti ei muuda. Väikesed on vastuvõtlikud kõigele uuele, on distsiplineeritumad, tahe silma paista paneb nad treeningusse tõsiselt suhtuma.
Vanematel naistel on vähem püsivust, ei osata juhtida oma lihaste tegevust. Mõned ei talu nõutavat füüsilist koormust, väsivad ruttu.
Aga ega meistriks saada ilma pingutamiseta! Vaevatasuks on hilisem hea enesetunne, pisut eneseuhkust – olen tugevam, osavam, kiirem.
Eneseületamine ja distsipliinitaju muutuvad harjumuseks. Pallimängus vastasmängija või kaaslase tegevuse ettenägemine ja kiire reageering sellele toovad edu ka mujal tegutsedes. Ja parim, kui inimese vaimses ja füüsilises tegevuses valitseb tasakaal.

Lapsevanemad, suunake oma noori eelistama liikumist! Praegu toetavad nii valla- kui linnavalitsus laste sportimisvõimalusi, lapsi juhendavad-treenivad:
Arne Kartau lauatennises esmaspäeval, neljapäeval kell 17-19, reedel kell 16-20 Tihemetsas;
Enn Pähn võrkpallis esmaspäevast neljapäevani kell 16-19 Tihemetsas ja laupäeviti kell 10-18 Kilingi-Nõmme gümnaasiumi saalis;
Tihemetsa spordihoones treenivad noori Tihemetsa põhikoolist Priit Anton võrkpallis teisipäeviti kell 16-17.30,
Erki Kangur kergejõustikus reedeti kell 14-16.

Sport pole lihtsalt mõnus ajaviide või meelelahutus – sport treenib nii keha kui vaimu elu suurteks ettevõtmisteks.

Svea Randmaa

10. märts 2005
Tehnilised ja meditsiinilised abivahendid

Kes määrab tehnilise abivahendi?
Tehnilise väikeabivahendi määrab perearst või mõni teine raviarst. Keerulisema tehnilise abivahendi ning üle 20 000 krooni maksva proteesi määrab eriarst või rehabilitatsiooniasutus.
Abivahendi vajadust tõendab arstitõend või rehabilitat-siooniplaan, millele on märgitud abivahend.
20 000 krooni ja enam maksvad proteesid kompenseeritakse lastele ja tööealistele isikutele rehabilitatsiooni-plaani ning vanaduspensionäridele eriarsti tõendi, või mõnikord ka maakondliku ekspertkomisjoni nõudmisel, rehabilitatsiooniplaani alusel.
Eritellimusel või masstoodanguna valmistatud tehnilisi abivahendeid saavad soodustingimustel osta, laenutada või taotleda teenuste kompenseerimist lapsevanemad või eestkostja lapsele, tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul alates 30%) või on määratud puude raskusaste. Samuti vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut ja insuliini süstivad diabeetikud glüko-meetrite ostmiseks. Masstoodanguna valminud abivahendeid kohandatakse vajadusel kindlale isikule.

Esmakordne taotlemine
Kui inimene taotleb abivahendi kompensatsiooni esmakordselt, siis tuleb tal pöörduda elukohajärgsesse maavalitsusse (Tallinnas linnaosavalitsusse), et saada abivahendi kaart. Mõnes maakonnas väljastab kaardi valla või linnavalitsuse sotsiaaltöötaja, teavet selle kohta annab maavalitsus. Peale elukoha muutust tuleb kaardi ümberregistreerimiseks pöörduda uude elukohajärgsesse maavalitsusse. Korduvalt määratud väikeabivahendite kompenseerimise taotlemiseks pöördub taotleja otse abivahendeid väljastavasse ettevõttesse.
Kaardi kätte saanud patsiendil tuleb pöörduda abivahendeid väljastavasse ettevõttesse. Peale omaosaluse tasumist müüb, laenutab või valmistab ettevõte talle abivahendi ning teeb kaardile ka vastava kande. Ettevõte kooskõlastab taotluse enne abivahendi müüki või laenutamist maavalitsusega. Tehnilisi abivahendeid soodustingimustel müüvad ja laenutavad ettevõtted peavad kliendile tagama abivahendi sobitamise, kohandamise ning esmase kasutamise ja hooldamise õpetamise.

Millised dokumendid tuleb esitada?
Keerulisema tehnilise abivahendi soodustingimusel ostmiseks või laenutamiseks tuleb maavalitsusele esitada vabas vormis taotlus (kohalikule ekspertkomisjonile), isikliku abivahendi kaart, eriarstitõend või rehabilitatsiooniplaan vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud vormile ning hinnapakkumised.
Samad dokumendid tuleb maavalitsusele esitada ka juhul, kui taotleja vajab ühte või mitut abivahendit kogumaksumusega alates 20 000 kroonist. Summa sisaldab abivahendi maksumust koos kasutus- ja hooldusõpetusega. Samuti siis, kui taotleja vajab uut abivahendit enne eelmise kasutusaja möödumist või abivahendit, mida ei ole abivahendite loeteludes.
Taotluse rahuldamise üle otsustab maavalitsuse juures tegutsev ekspertkomisjon, mis koosneb vähemalt viiest erialaspetsialistist ning puuetega inimeste organisatsioonide esindajaist.
Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist ja nendega seotud teenuseid finantseeritakse nii riigieelarvest kui valla- või linnaeelarvetest, ka abivahendit taotleval isikul endal tuleb tasumises osaleda.
Tehniliste abivahendite alla kuuluvad näiteks erinevad proteesid ja ortoosid, kuuldeaparaadid, ratastoolid, inkontinentsitooted, samuti ka vaegnägijatele mõeldud valged kepid, spetsiaalsed luubid ja valgustid.

Meditsiinilised abivahendid
Meditsiinilise abivahendi määrab eriarst. Kui arst määrab selle esmakordselt, siis annab ta saatekirja, mis on müüjale esmaproteesi, ortoosi ja põletushaige surveriide korral tõestuseks abivahendi vajaduse kohta. Pärast glüko-meetri testiribade, stoomi-hooldusvahendite või kontaktläätsede esmakordset määramist väljastab haigekassa kindlustatud isikule meditsiinilise abivahendi kaardi. Sinna kannab abivahendi müüja kindlustatud isikule abivahendi väljastamise andmed.
Meditsiiniliste abivahendite loetellu kuuluvad glükomeetrite testribad, stoomihooldusvahendid, esmased proteesid, ortoosid, ravikontaktläätsed, põletushaigete surveriided.
 
Marika Raiski
Sotsiaalministeerium meediaspetsialist

10. märts 2005
Toimetulekutoetust maksab kohalik omavalitsus

Sel aastal 500-lt kroonilt 750 kroonile tõusnud toimetulekutoetust saab taotleda elukohajärgsest valla- või linnavalitsuse sotsiaalosakonnast.
Toimetulekutoetus on vaesuse leevendamise viimane abinõu, mida makstakse neile, kes pole suutelised tööga endale ja perele piisavalt elatusvahendeid hankima ning kui muud sotsiaalteenused pole puudust leevendanud.
Riigi eesmärgiks on vältida toetustest elamist ning toetada töötute tööle asumist. Seda selleks, et vältida perede viimist vaesuse ja tõrjutuse nõiaringi. Kui toetussummat veelgi tõsta, võib kahaneda inimeste soov tööle minna. Ka lapse huvides on, et vähemalt üks vanem peres töötaks, sest siis tunneb laps ennast väärikamalt ning saab ellu kaasa kogemuse, et täiskasvanud käivad tööl.

Kuidas saadi toimetulekupiiri suurus?
Riigikogu kehtestatud toimetulekupiiri suurus pandi paika tuginedes statistikaameti leibkonnauuringutele. Arvestati ka toitlustusspetsialistide poolt koostatud toidukorvi maksumust, mis mullu oli 657 krooni.
Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. Esimene pereliige saab toetust 750, teine aga 600 krooni. Näiteks neljaliikmelisele perele makstakse toimetulekupiiri tagamiseks toimetulekutoetust 2550 krooni kuus.
Eluasemekulud arvestatakse inimese sissetulekust maha. Kui neljaliikmelise pere sissetulek kuus on näiteks 2000 ning sellest läheb üüriks 1000 krooni, siis perele jääb alles 1000 krooni. Sel juhul makstakse lisaks 1550 krooni.

Kes aitab ennetada toimetulekuraskusi?
Valla- või linnavalitsuse sotsiaalosakondades on olemas sotsiaaltöötajad, sotsiaalnõunikud ja lastekaitsetöötajad, kelle ülesandeks ongi inimestele abi osutamine ja iseseisva toimetuleku toetamine. Nemad annavad ka nõu, kuidas ennetada toimetulekuraskusi. Nende poole võib julgelt pöörduda juba enne seda, kui toimetulekuraskused tekivad, et neid ennetada.

Milliseid dokumente läheb vaja?
Toetust taotleval inimesel tuleb valla- või linnavalitsuse sotsiaalosakonnale esitada avaldus, kus on kirjas perekonnaliikmete nimed, isikukoodid ja sünniajad. Esimesel korral tuleb esitada tõend eluruumi kasutamise õiguse kohta, mis näitab kas inimene on omanik või üürnik. Ka on vaja esitada kõikide pereliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekud ja jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud.
Alates selle aasta jaanuarist tuleb taotlejal esitada andmed oma varalise seisu kohta, mis näitab kas tal on vallas- või kinnisvara.
Sotsiaalhoolekande seadus lubab kohalikul omavalitsusel toimetulekutoetust mitte määrata tööealisele ja töövõimelisele inimesele, kes ei õpi ega tööta ning on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst.

Kuhu rahulolematul pöörduda?
Iga abivajaja peaks saama alati kvaliteetset teenust ning kogema head kohtlemist. Kui inimene pole hoolekandeteenustega rahul, on tal õigus pöörduda maavanema või maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonda. Maavanem kontrollib tema halduspiirkonnas osutatavate sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi kvaliteeti. Puuduste ilmnemisel saab maavanem teha teenuse osutajale ettepaneku vea parandamiseks. Juhul, kui puudub pädev vaidlusküsimustega tegelev organisatsioon, võib klient oma õiguste rikkumise puhul pöörduda halduskohtusse.

Kui palju maksti toetusi aastal 2003?
Üle-eelmisel aastal maksis riik toetusteks 325 miljonit krooni, sellest 308 miljonit läks toimetulekutoetusteks. Kokku abistati toetustega ligi 84 000 peret, neist üle 51 000 pere sai toimetulekutoetust.

Marika Raiski
Sotsiaalministeerium meediaspetsialist

10. märts 2005
Täiskasvanute vältimatust hambaravist

Nooremate kui 19 aastaste isikute hambaravi ja ortodontia (hambumuse raske häire korrigeerimine) eest võtab haigekassa teenuse maksmise kohustuse üle juhul, kui haigekassa on sõlminud hambaraviasutusega ravi rahastamise lepingu.
Laste ortodontilise ravi puhul tasub haigekassa ainult kuue (6) tervishoiuteenuste loetelus oleva diagnoosi korral.
Nii hambaravi kui orto-dontilise ravi puhul on tingimuseks, et osutatav teenus või diagnoos on kantud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu.
19-aastased ja vanemad patsiendid tasuvad ravi eest vastavalt raviasutuse hinnakirjale. Kaasa arvatud rasedad, väikelaste emad, pensionärid ja puuetega inimesed.
 
Erandina osaleb Haigekassa kindlustatud täiskasvanutele vaid vältimatu abi andmisel.  
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt on vältimatu abi selline tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.
Vältimatu abina maksab haigekassa suure mädakolde avamise või niisugust põletikku põhjustava hamba väljatõmbamise eest.
Mädapõletikud näo piirkonnas võivad edasi areneda ülikiiresti. Selles piirkonnas on rohkesti lihastevahelisi tühimikke, mädane põletik võib levida kaelale ja rindkerele, tekkida võib veremürgitus.
Selle üle, kas tegu on vältimatu abiga, otsustab arst.
Väike mädakolle, näiteks juurealune algav mädapõletik, põhjustab küll juba suurt valu, kuid ei käi veel vältimatu abi alla, sest tegemist ei ole eluohtliku olukorraga. Siis vajatakse tugeva hambavalu ja paistetuse tõttu esmaabi, selleks on hambakanalite avamine, et ülerõhk ja surve hambale kaoksid ning valu koos sellega. Esmaabi on tarvis ka hambanärvi põletiku ehk pulpiidi puhul. Tuleb teha tuimastavsüst ja võtta haige hambanärv välja.
Esmaabi eest tasub inimene ise.

Avely Raid-Lelov
EHK Pärnu osakond klienditeeninduse büroo juhataja

10. märts 2005
Ohvriabiteenus on kõigile kättesaadav

1. jaanuarist 2005 jõustus ohvriabi seaduse 2. peatükk, mis reguleerib riikliku ohvriabiteenuse osutamist. Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ning kas tema vastu on algatatud kriminaalasi.

See ametlik ja kuivavõitu teade viitab siiski millelegi väga inimlikule - meist igaühe uuele võimalusele saada nõu ja juhendamist, kui on juhtunud midagi sellist, mis meie tavapärase elu segi pöörab ja mille korrastamiseks oma oskustest puudu jääb ning kui ei tea, kuidas pärast ohvriks langemist oma eluga toime tulla.

Sotsiaalkindlustusameti alluvuses alustas tööd 35 ohvriabitöötajat 16 ohvriabikeskuses üle Eesti. Ohvriabikeskus ongi see koht, kus ohver saab esmast nõustamist ja emotsionaalset tuge. Nõu võib küsida nii telefoni teel kui ka ise kohale minnes. Kui inimene soovib, võib ta jääda anonüümseks. Juhtunu arutatakse üheskoos läbi ja otsustatakse, mida edasi teha. Ohvriabitöötaja annab informatsiooni erinevate abi saamise võimaluste kohta ning juhendab suhtlemisel asutustega.

Aasta esimesed nädalad on kulunud süsteemi käivitamisele, töösse sisseelamisele ja võimalike abistajate leidmisele piirkonnas. Koostöövõrgustiku loomine, elanikkonna teavitamine ja oma kannatustest rääkima julgustamine on pikk protsess, kuid algus on tehtud.

Pärnu maakonna ohvriabitöötajad on Agne Susi ja Merileid Ruul.
Ohvriabikeskus asub Pärnus Pikk 18 (politsei ruumides), kabinetis 209.
Kodanike vastuvõtt toimub esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 9-12 ning kell 13-16, selleks palume pöörduda politsei infolauda.
Ohvriabikeskusega saab ühendust ka telefonil 44 40 716.

10. märts 2005
Abivajajatele tuleb võimaldada ka juriidilist abi

Alates esimesest märtsist jõustub uuendatud riigi õigusabi kontseptsioon, mille põhiliseks eesmärgiks on pakkuda abistavat kätt enda kaitsmisel kohtutes ja juriidilistes vaidlustes. Olgugi, et õigusabi on abivajajatele pakutud ka varem, saab alates märtsist taotleda seda oluliselt kergemini ja rohkemates valdkondades.
Käesoleva aasta riigieelarves on ette nähtud umbes 50 miljonit krooni selle jaoks, et abi taotleja saaks kergema vaevaga ja ilma bürokraatlike takistusteta adekvaatset kaitset ja nõu. Ja ega õigusabi hakata andma ainult advokatuuri kaudu – tihtipeale on vaja lihtsalt selgitusi või infot.

Vähem bürokraatlikke takistusi
Kuidas muuta õigusabi kättesaadavamaks? Nagu öeldud, on tihtipeale vaja lihtsamat nõu kui kohtus advokaadi kaitset. Seetõttu võeti eelmisel aastal vastu uus märgukirjadele vastamise seadus, mis paneb riigiametniku pigem klienditeenindaja rolli.
Näiteks, kui kiri või küsimus saadetakse teadmatuse tõttu valesse asutusse, on ametnike kohus mitte enam vastata, et pöörduge sinna ja sinna. Ei ole mõtet kodanikke niisama vaevata või nendele bürokraatia tõttu lisakoormusi tekitada. Nüüd saadetakse see kiri lihtsalt õigesse kohta edasi ja räägitakse küsijale ka ära, kuhu ja miks see saadeti.
Niimoodi peakski toimima lihtne ja korras riik, mitte takistama seda väidetega, et see polevat nende haldusalas või see pole nende asi. Seesama seadus reguleeribki seni määratlemata olukorrad kindlasti kodanike kasuks, mistõttu peaksid edaspidi vastused märgukirjadele olema adekvaatsemad ja ka kiiremad.

Abi ka tsiviil- ja haldusasjades
Kuid õigusabi tehakse märtsikuust lihtsamaks ja adekvaatsemaks ka tõsisemate juhtumite korras. Seni oli riigi kulul võimalik saada kaitset vaid kriminaalasjades, aga ka tsiviil- ja haldusasjades ei tohiks jätta hätta neid, kes tegelikult ei suuda endale korralikku juriidilist abi osta. Edaspidi on võimalik taotleda abi nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasjades, aga ka tsiviilasja menetlemises Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus. Tagatud on advokaat ja vajalike dokumentide tõlge.
Õigusabi riigi poolt tuleks aga tagada just nimelt nendele, kellel seda endal võimalik muretseda ei ole majandusliku seisundi tõttu. Et abi taotleda, tuleb esitada kohtusse taotlus, märkides blanketile ära ka oma majandusliku seisundi. Rohkem ei olegi vaja teha – kui taotlus on rahuldatud, on võimalik saada abi peale esimese protsessi ka veel kohtulahendi edasikaebamisel.

Kes vajab abi?
Kui abivajaja on oma kohtuvaidlused ära lahendanud, oma eluga edasi läinud ja majanduslikult paremal järjel, on riigil õigus need kulud osaliselt või täielikult sisse nõuda. Meie eesmärk on aidata neid, kellel on abi vaja, siis kui neil on abi vaja. Mitte mingil juhul ei pea aga riigile kulusid hüvitama, kui ta sai õigusabi avaliku võimu ja tema enda vahelises vaidluses ja kohus otsustas avaliku võimu kahjuks.
Samas ei saa riik käia oma rahadega ümber hooletult ning tegemist ei ole pelgalt kingitusega, mille puhul õigusabi vajaja vastutust ei kanna. Seetõttu tuleb alati hüvitada kulu selles osas, kui õigusabi saaja ei ilmu kohtusse või on põhjustanud lisakulu kohtuprotsessis muu kohustuse mittetäitmisega.
Selliste seadusemuudatustega soovib riik ennetada edaspidi neid juhtumeid, kus kodanik ei saa piisavalt oma õigusi kaitsta või on sunnitud kasutama ebakompetentsete isikute abi rahanappuse tõttu. Loodame, et enamusel lugejatest ei lähe seda teenust vaja, kuid hea on ka teadmine, et kohtusseminekul inimene abita ei jää.

Riigi poolt tagatava õiguasabi saab taotleda:
1. Makseraskustes füüsiline või juriidiline isik Eesti kohtus
2. Kohtueelsel menetlusel, täitemenetlusel, õigusdokumendi koostamisel, muul õigusalasel nõustamisel või esindamisel
3. Avalikes huvides tegutsev maksejõuetu mittetulundusühing või sihtasutus, kui vaidlus puudutab keskkonnakaitset või tarbijakaitse valdkonda
4. Kriminaalmenetlus või väärteoasja kohtumenetlus, kui kaitsja osavõtt on seaduse järgi kohustuslik, võivad riigi õigusabi saada kõik füüsilised isikud sõltumata oma majanduslikust seisundist ning maksejõuetud juriidilised isikud.

Reet Roos
Riigikogu liige (Res Publica)

10. märts 2005
Erakonnauudis

Jaanuarikuus külastas Kilingi-Nõmmet ja Saardet riigikogu Keskerakonna fraktsiooni delegatsioon.
Kohtuti kohalike keskerakondlastega, linnapea ja vallavanemaga. Külastati ka Peebu kämpingut ning Jürgensoni traktorivabrikut.
Ain Seppik leidis aega ka politsei külastamiseks.
Kohtuti ka kohalike väikeettevõtjatega ning lubati märtsi lõpupoole uuesti tulla.

Saarde Sõnumid

03. märts 2005
Kilingi-Nõmme linnavolikogus

23. veebruaril toimunud linnavolikogu istungist võttis osa 14 volikogu liiget, linnapea Kalle Song ja linnavalitsuse pearaamatupidaja Anne Saar.

Päevakorrapunkt nr 1. Kilingi-Nõmme linna 2005. a. eelarve - teine lugemine.
Ettekandjad: volikogu eelarvekomisjoni esimees Eve Vaikmaa ja linnapea Kalle Song.
Ühehäälselt otsustati "Kilingi-Nõmme linna 2005 a eelarve" II lugemine lõpetada ja saata III lugemisele.

Vaheaeg.

Päevakorrapunkt nr 2. Kilingi-Nõmme linna 2005.a. eelarve - kolmas lugemine.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 22 "Kilingi-Nõmme linna 2005. a eelarve kinnitamine".

Päevakorrapunkt nr 3. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise alused.
Ettekandja: gümnaasiumi direktor Aarne Link.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 23 "Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise alused".
Määrusega otsustati:
1. Tühistada Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus 12. 05. 2004. a. nr 17 "Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise alused" tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2005. a.
2. Kinnitada "Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise alused ja palga alammäärad" vastavalt lisale nr 1 tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2005. a (lisaga saate tutvuda Kilingi-Nõmme linnavalitsuses või raamatukogus).
3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist linna teadete tahvlil.

Päevakorrapunkt nr 4. Linnavalitsuse liikmete ametpalkade kinnitamine.
Ettekandja: linnapea Kalle Song.
I ettepanek: linnapea Kalle Song teeb ettepaneku abilinnapea ametpalka tõsta 9 500.-kroonini.
II ettepanek: volikogu liige Avo Sinijärv teeb ettepaneku abilinnapea ametpalka tõsta 10 000.- kroonini.
Hääletamise tulemusena II ettepaneku poolt 3 ja vastu 9 häält.
I ettepaneku poolt 9 häält.
I ettepanek: volikogu liige Avo Sinijärv teeb ettepaneku linnpea ametpalka tõsta 14 100.- kroonini.
II ettepaneku: volikogu liige Elvi Sikk teeb ettepaneku tõsta linnapea ametpalka 15 000.- kroonini.
Hääletamise tulemusena II ettepaneku poolt 12 häält.
Võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 60 " Linnavalitsuse liikmete ametpalkade määramine".

Päevakorrapunkt nr 5. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi hoolekogusse esindaja nimetamine.
Ettekandja: volikogu esimees Kalle Kiipus.
Kandidaatideks osutusid Tiiu Tammiste ja Avo Sinijärv.
Salajase hääletamise tulemusena võeti 7 poolt häälega vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 61 "Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi hoolekogusse esindaja nimetamine".
Otsusega arvati Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi hoolekogu koosseisust välja volikogu esindaja Laszlo Banyasz.
Uuesk volikogu esindajaks Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi hoolekogusse nimetati Tiiu Tammiste.

Päevakorrapunkt nr 6. Kilingi-Nõmme linnas, Pärnu tn 2 asuva korter-elamu korterite müük.
Ettekandja: linnpea Kalle Song.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 62 "Kilingi-Nõmme linnas Pärnu tn 2 asuva korter-elamu korterite müük".
Otsustati:
1. Müüa Kilingi-Nõmme linnas, Pärnu tn 2 munitsipaalomandis olevad korter-elamu kinnistud nr 29529-29534 (korterid nr 1-6) pindalaga 4726 m² maakasutuse sihtotstarve elamumaa.
2. Müüa otsustuskorras:
2.1. korter nr 2 üldpinnaga 71,9 m²,( kinnistu nr 29530) SIGNE SAKALA`le 20 000 krooni eest.
2.2. korter nr 6 üldpinnaga 65,6 m<sup>2</sup> (kinnistu nr 29534) HELMI TAMM`ele 20 000 krooni eest.
3. Müüa avalikul suulisel enampakkumisel korterid:
3.1. korter nr 1 üldpinnaga 78,8 m² (kinnistu nr 29529) alghinnaga 25 000 kr
3.2. korter nr 3 üldpinnaga 65,6 m² (kinnistu nr 29531) alghinnaga 25 000 kr
3.3. korter nr 4 üldpinnaga 75,9 m² (kinnistu nr 29532) alghinnaga 25 000 kr
3.4. korter nr 5 üldpinnaga 72,2 m² (kinnistu nr 29533) alghinnaga 25 000 kr.
4. Kilingi-Nõmme Linnavalitsusel läbi viia suuline enampakkumine.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Päevakorrapunkt nr 7. Tali valla poolt esitatud ühinemistingimuste arutelu.
Ettekandja: volikogu esimees Kalle Kiipus.
Sõna võtsid: Tali Vallavolikogu liige ja Laiksaare metsaülem Heiki Härm ja Tali vallavanem Indrek Talts.
Ühehäälselt otsustati, et Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kinnitab valmisolekut haldusterritoriaalsete muudatuste tegemiseks lähtudes Tali Vallavolikogu otsusest 21. 06. 2004 nr 27 ja Saarde Vallavolikogu otsusest 17. 08. 2004 nr 73.

Päevakorrapunkt nr 8. Ühiskomisjoni 10. 02 .2005 a otsuse nr 14 arutelu.
Ettekandja: volikogu esimees Kalle Kiipus.
9 poolt, 2 vastu ja 1 erapooletu häälega otsustati mitte nõustuda, et Saarde ja Tali valla ning Kilingi-Nõmme linna ühinemisel tekkiva uue omavalitsusüksuse nimeks saab Saarde vald. Otsustati teha ettepanek Saarde ja Tali valla volikogudele panna uue omavalitsusüksuse nimeks Kilingi vald.

Päevakorrapunkt nr 9. Pöördumine Saarde Vallavolikogu poole.
Ettekandja: volikogu esimees Kalle Kiipus.
Ühehäälselt otsustati teha Saarde Vallavolikogule ettepanek mitte investeerida Tihemetsa spordihoone remonti ning paigutada rahalised vahendid Tihemetsa ujula renoveerimisse kui ühineva omavalitsuse regionaalselt tähtsasse spordirajatisse.

Päevakorrapunkt nr 10. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Linnapea Kalle Song.
Seoses sekretär-asjaajaja ajutiselt lapsehoolduspuhkusele jäämisega on uueks sekretär-asjaajajaks Kristi Tamson.
Klubi juhataja ametikohale kandideeris üks inimene, aga temal puudub vastav haridus.
Ülevaade klubi ehitusest.
Nelipühilaste kirik annetas SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskusele 20 999.- krooni.
Gümnaasiumi direktor Aarne Link.
Korvpalli väljaku põrand vajab kindlasti remonti.
Esitatud informatsioon võeti teadmiseks.

02. märts 2005
Metsapealinn 2005 on Kilingi-Nõmme!

Kas olete sellest juba kuulnud? Tõsi jah, sellisele mõttele tuli Eesti Metsaselts. Eelmisel aastal kandis Metsapealinna tiitlit Räpina. Idee eesmärgiks on säästva metsanduse põhimõtete, puidu kui taastuva loodusressursi kasutamise võimaluste ja tänapäevaste metsavarumismeetodite tutvustamine ja propageerimine, samal ajal ka tähelepanu juhtimine väikelinnadele, nende kuulsusrikkale varasemale ja praegusele metsandusalasele tegevusele.

Avaüritused korraldab niisiis Eesti Metsaselts ja RMK puhkemajanduse osakond, aastaringne tegevus tuleb meil endil kavandada ja läbi viia. Selleks on plaanid tehtud koostöös eelnimetatud instantside, linnavalitsuse, kooli jt. asutustega. Kooli poolt ongi juba välja kuulutatud fotokonkurss ning luule- ja laulukonkurss.

Metsanädala avamisel 18. aprillil antakse meie linnale ametlikult üle Metsapealinna tiitel ja lipp. Sel päeval saabub siia hulgaliselt külalisi - metsandustegelasi igast Eestimaa nurgast, sh. metsaseltsi president. Osalema on palutud ka Vabariigi president. Toimub liputseremoonia, presidendi puu istutamine Kesklinna pargis, esinduslik konverents Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis deviisi all "Ühisel jõul - viribus unitis", näituste avamised, metsandusliku õpperaja ja õppeklassi (metsamaja) avamine endise metsamajandi juures, kultuuriprogramm "Forestalia" osavõtul, pidulik vastuvõtt ja koosviibimine osalejatele. Autasustatakse konkursside võitjaid.

Jahitrofeede näitus jääb loodetavasti avatuks mitmeks suvekuuks. Aasta jooksul korraldame linnarahvale kindlasti mitmesuguseid üritusi, et neis saaks osaleda igas vanuses ja erinevate huvidega inimesed.
Juba märtsis-aprillis on plaanis korraldada heakorratalguid linnas ja lähiümbruses, et põletada tormimurrust mahajäänud oksi ja korrastada Liivamäe kanti.
Kevade arenedes järgnevad metsapäevad, et Sinilillemäel või muus tuttavas kandis saaks kasvama hakata jälle kena mets.
Kuna looduse õpperada saab hea tähistuse ja väga tasemel kirjelduse H. Relve poolt, on sellele rajale kindlasti asja nii lastel kui täiskasvanuil sel ja järgmistel aastatel.
Metsamajas saab vaadata näitust ja õppematerjale. Plaanime kaasata loodusetundjaid, kes viiksid läbi hommikusi linnulaulukuulamisi ja muidki metsaretki. Huvisõite tahaks teha metsalankidele, saetööstustesse, sest mets on ju meie peamine tööandja.
Mõne konkursi oleme jätnud sügiseks.

Võibolla tuleks meil kõigil meelde tuletada ka oma metsandusliku tegevusega seotud huvitavaid seiku ja need meenutustena kirja panna. On ju meie linnal seljataga pikk ja auväärne metsanduslugu, selle hiilgeaegadele mõeldes võib veel vaid ohata. Olid ajad, elu kees metsamajandis, Maranal, metskondades. Nüüd on muidugi teised suunad, pööratakse rohkem tähelepanu puidule ja metsavarumise uuele tehnikale ning meetoditele, ka erametsadele. Kuid egas mets ole kuhugi kadunud. Linn asub ju endiselt metsa keskel ja kutsub meid, linlasi, igal aastaajal osa saama metsa rahust ja rikkusest.

Eelseisvaist üritustest teavitame teid õigeaegselt linna teadetetahvlil ja ajalehes Saarde Sõnumid, leiate need materjalid üles vastava logoga tähistatud rubriigist. Olge siis agarad osalema ja oma abi pakkuma, kui leiate mõne hea idee, mida ja kuidas veel võiks teha, et kõigil oleks huvitav.

Siinkohal ei saa siiski juttu lõpetada, sest midagi on veel südamel. Nagu öeldud, saabub tänavu meie linna erakordselt palju ja kõrgeid külalisi. Aprillis metsanädala avaüritustele, maist augustini 11 Euroopa maa esindajaid Kultuuriküla 2005 üritustele. Kas oleme nende vastuvõtuks valmis, see on küsimus nr. 1.

Vaadake, palun, kord köögi aknast välja, või veel parem, minge päris trepile ja kaege ringi. Kui oma õues tundub kõik justkui korras olevat, siis naabri kuuri taga näete kindlasti mõnd risuhunnikut, lagunenud sara või muud inetut pilti. Veel on aega nende likvideerimiseks, kordategemiseks. Lihtsalt võtke kätte ja tehke ära. Asendage murtud aialipid, nende värviminegi pole liiga kallis. Kui väga tahate, saate ka maja pintsliga üle võõbata, pöörduge palvega linnavalitsusse, ehk on neil mingi võimalus teid veidi abistada. Ja teede-tänavate puhtaks pühkiminegi oleks tore. Tänavusel heakorrakonkursil tahame rohkem tähelepanu pöörata krundi üldisele korrasolekule.
Kohtumisteni meie toredatel üritustel!

Eesi Kolla

15. veebruar 2005
Uut dokumenti on lihtne taotleda posti teel

Inimestel, kellel lõpeb isikutunnistuse (ID-kaardi) või passi kehtivusaeg, on kõige lihtsam ja mugavam uut dokumenti taotleda posti teel. Posti teel taotlemise võimalust saavad kasutada inimesed, kellele on varem Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) poolt dokument väljastatud. Kui isikut tõendavat dokumenti taotletakse esmakordselt, tuleb pöörduda KMA teenindusbüroosse. Posti teel taotlemiseks on tarvis kokku koguda vajalikud dokumendid ja saata need KMA-le ning kuu möödudes võib sobivasse pangakontorisse või KMA teenindusbüroosse uuele dokumendile järele minna. Isikut tõendavat dokumenti taotlema hakates tuleks esmajoones taotleda isikutunnistust. P ass on eelkõige reisidokument, mis ei ole kohustuslik.

Posti teel taotlemiseks on vaja ümbrikusse panna:
- täidetud taotlusankeet;
- 1 värvifoto, ka siis, kui taotlete isikutunnistust ja passi koos;
- riigilõivu tasumist tõendav dokument;
- nimemuutuse korral lisaks nimemuutust tõendava dokumendi (abielutunnistuse või nimemuutmistunnistuse) koopia.

Välisriigis väljaantud dokument peab olema legaliseeritud või apostilliga kinnitatud ja tõlgitud eesti keelde (v.a. juhul, kui dokument on inglise või vene keeles). Tõlge peab olema notariaalselt kinnitatud.

Tähtis on meeles pidada, et taotlusdokumendi koopia esitamisel peab koopia vastavust originaaldokumendile kinnitama allkirjaga koopia igal andmetega leheküljel. Allkirjale lisatakse allkirja andmise kuupäev.

Taotlusankeedi leiab internetiaadressilt www.pass.ee, samuti saab taotlusankeedi KMA teenindusbüroodest. Kui isikutunnistust ja passi taotletakse koos, saab taotluse esitada ühel ankeedil.
Ankeeti on võimalik täita nii arvutis kui ka käsitsi. Pärast arvutis täitmist tuleb ankeet välja printida, allkirjastada ja kleepida ankeedile foto.
Käsitsi täites on vajalik kasutada tumedat kirjutusvahendit, see tagab andmete säilimise ankeedil. Ankeet tuleb täita eesti keeles ladina tähestiku trükitähtedega ning sellel ei tohi olla parandusi. Täita tuleb kõik väljad, mis on ette nähtud täitmiseks taotleja poolt. Ankeedi ülaservas asuvasse kasti peab taotleja kirjutama tumeda tindipliiatsiga oma allkirja. Juhul, kui 15- kuni 18-aastase lapse eest esitab taotluse lapsevanem, tuleb ankeedi ülaservas olevasse kasti kirjutada allkirjanäidis lapsel ja taotluse lõppu andmeid kinnitav allkiri lapsevanemal. Allkiri peab olema kirjutatud ühtlaselt tugeva joonega ning see ei tohi ületada etteantud piire.

Dokumendifoto peab olema pildistatud otsevaates, ilma peakatteta ja erariietes . Neile, kes kannavad prille, soovitatakse pildistamist ilma prillideta. Toonitud klaasidega prillid on keelatud. Foto peab olema originaalfoto, see ei tohi olla välja lõigatud teisest fotost või välja trükitud arvutist. Fotol ei tohi olla näpujälgi , kriimustusi ega muid defekte . Foto taha soovitame ettevaatlikult kirjutada nime, jälgides, et pilt ei saaks viga (see on eriti oluline, kui inimesed saadavad mitu taotlust koos).

Riigilõivu tasumine. Riigilõiv alla 15-aastase lapse passi eest on 75 krooni ja isikutunnistuse eest 25 krooni. Kui taotletakse isikutunnistust koos passiga, siis 100 krooni.
Riigilõiv üle 15-aastase isikule on passi eest 150 krooni, isikutunnistuse eest samuti 150 krooni. Kui taotletakse isikutunnistust koos passiga, siis 250 krooni.
Pangaülekandega tasumisel:
Saaja nimi:
Maksu- ja Tolliamet
Saaja konto:
10052032262003 (Ühispangas)
221013264340 (Hansapangas)
Viitenumber:
1002146 (Eesti kodanikud)
1002049 (välismaalased)

Selgitus: märkige toimingu nimetus, mille eest ja isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti.
Posti teel taotlemisel tuleb ümbrikusse panna riigilõivu tasumist tõendav dokument või kirjalikud andmed riigilõivu tasumise kohta (sobib ka internetipanga maksekorralduse väljatrükk).

Kui kõik vajalikud dokumendid on kokku kogutud, siis jääb üle need kinnises ümbrikus postitada aadressil:
TAOTLUS
Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
Sõle 61a
10313 TALLINN

Ümbriku võib viia ka sobivasse KMA teenindusbüroosse ja panna seal selleks ettenähtud postkasti.

Selle kohta, et dokumendid on jõudnud KMAsse - taotlus registreeritud ja menetlusse võetud - saadetakse taotlejale kirjalik teatis. Kui juhtub, et ankeet on valesti täidetud või puudub mõni vajalik dokument, siis võtab KMA spetsialist täpsustuste tegemiseks täiendavalt ühendust.

Isikutunnistuse ja/või passi taotluse KMA-sse jõudmisest dokumendi väljastamiseni kulub 30 päeva.

Isikutunnistuse või isikutunnistuse koos passiga saab kätte taotlejale sobivast Hansapanga või Eesti Ühispanga kontorist. Sobiva kontori saate valida kodulehelt www.pass.ee ning see tuleb märkida taotlusankeedile. Kui taotletakse ainult passi, siis selle saab kätte KMA teenindusbüroost. Sobiva teenindusbüroo saab samuti valida kodulehelt www.pass.ee ning see tuleb märkida taotlusankeedile.

Lisainformatsioon KMA koduleheküljelt www.pass.ee või KMA infotelefonilt 612 6979.

Elo Allemann
KMA pressiesindaja

09. veebruar 2005
Kilingi-Nõmme linnavolikogus

26. jaanuaril toimunud linnavolikogu istungist võttis osa 13 volikogu liiget. Istungist võtsid osa linnapea Kalle Song, pearaamatupidaja Anne Saar.

Päevakorrapunkt nr 1. Kilingi-Nõmme linna 2005.a. eelarve - esimene lugemine.
Ettekandjad: volikogu eelarvekomisjoni esimees Eve Vaikmaa ja linnapea Kalle Song.
Ühehäälselt otsustati „Kilingi-Nõmme linna 2005. a eelarve" I lugemine lõpetada ja saata II lugemisele.

Päevakorrapunkt nr 2. Kilingi-Nõmme linna põhimääruse muutmine - teine lugemine.
Ettekandja: volikogu esimees Kalle Kiipus.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 21 "Kilingi-Nõmme linna põhimääruse muutmine".
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määras:
1. Muuta Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrusega nr 12 12. 05. 2000. a. kinnitatud Kilingi-Nõmme linna põhimäärust järgmiselt:
§ 25 Linnavolikogu esimehe valimine - muudetakse järgmiselt:
p 8 jäetakse ära lause osa "kuni hääletamiskomisjoni moodustamiseni";
p 9 tunnistatakse kehtetuks;
p 10 sõnad "hääletamiskomisjon" asendatakse sõnadega "linna valimiskomisjon";
p 12 sõna "hääletamiskomisjonilt" asendatakse sõnadega "linna valimiskomisjonilt";
p 13 sõnad "hääletamiskomisjon" asendatakse sõnadega "linna valimiskomisjon";
p 15 sõnad "hääletamiskomisjon" asendatakse sõnadega " linna valimiskomisjon";
p 17 sõnad "linnavolikogu" asendatakse sõnadega "linna valimiskomisjoni".
§ 30 Linnavolikogu kokkukutsumine - muudetakse järgmiselt:
p 3 lisatakse lause: " Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine".

Päevakorrapunkt nr 3. Laenu võtmine Kilingi-Nõmme Klubi renoveerimiseks.
Ettekandja: linnapea Kalle Song.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 55 "Laenu võtmine Kilingi-Nõmme Klubi renoveerimiseks".
Kilingi-Nõmme Klubi renoveerimiseks otsustati laenu võtta 2,2 miljonit krooni. Hansapangaga laenulepingut vormistama volitati linnapea Kalle Song.

Päevakorrapunkt nr 4. Kilingi-Nõmme linnas, Kitsas tn 2 asuva peremehetu vara hõivamine.
Ettekandja: linnapea Kalle Song.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 56 "Kilingi-Nõmme linnas, Kitsas tn 2 asuva peremehetu vara hõivamine".
Otsusega võeti arvele Kilingi-Nõmme linnas Kitsas tn 2 asuv peremehetu vara: puidutööstuse hoone ja kuur.
Taotlema hakatakse Kitsas tn 2 hoonetekompleksi juurde kuuluva endise ehituskrundi 33-D munitsipaalomandisse andmist.

Päevakorrapunkt nr 5.
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu 26. 07. 1995. a. otsuse nr 26 " Eluruumide üüri piirmäärade kehtestamine Kilingi-Nõmme linnas" tühistamine.
Ettekandja: volikogu esimees Kalle Kiipus.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 57 "Kilingi-Nõmme Linnavolikogu 26. 07. 1995. a. otsuse nr 26 "Eluruumide üüri piirmäärade kehtestamine Kilingi-Nõmme linnas" tühistamine".

Päevakorrapunkt nr 6.
Elanike arvamuse väljaselgitamise tulemuste kinnitamine.
Ettekandja: volikogu esimees Kalle Kiipus.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 58 "Elanike arvamuse väljaselgitamise tulemuste kinnitamine".
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsustas:
1. Kinnitada Kilingi-Nõmme linna elanike arvamuse väljaselgitamiseks 20.-30. 12. 2004. a. läbi viidud rahvaküsitluse tulemused Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla üheks omavalitsusüksuseks ühinemise kohta:
1.1. 01. 12. 2004. a. seisuga täisealiste alaliste elanike arv 1791;
1.2. elanike küsitlusest osavõtnud elanike arv valimiskastides olnud küsitluslehtede alusel 61; neist kehtivaid 61, kehtetuid ei ole;
1.3. küsitluslehtedel küsimusele vastusega "jah" hääletanute arv 46;
1.4. küsitluslehtedel küsimusele vastusega "ei" hääletanute arv 15.

Päevakorrapunkt nr 7. Vajalikuks peetavate uuringute läbiviimine.
Ettekandja: volikogu esimees Kalle Kiipus.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 59 "Vajalikuks peetavate uuringute läbiviimine".
Seoses algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisega, juhindudes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207; 2004, 56, 399) § 9 lg 6 p 1, aluseks võttes Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ajutise ühiskomisjoni põhimääruse (kinnitatud Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsusega 15. 09. 2004. a. nr. 45, Saarde Vallavolikogu 16. 09. 2004. a. otsusega nr 76, Tali Vallavolikogu 20. 09. 2004. a. otsusega nr 35) ning ajutise ühiskomisjoni 20. jaanuari 2005. a. istungi otsusega nr. 1 tehtud ettepanekut otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu pidada mittevajalikuks täiendavate uuringute läbiviimist.
Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Päevakorrapunkt nr 8. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Linnapea Kalle Song.
Ülevaade tormikahjustustest. Riigipoolset toetust ei ole saanud. Toetasime ise tormis kannatada saanud vähekindlustatud isikuid reservfondist 36 500 krooniga.
Pärnu tn 2 kortereid tuleks vaatama minna koos volikogu liikmetega. Majja tuleb 6 korterit.
Metsapealinn 2005 konverents tuleb 18. 04. 2005.
Generaatorit ei ole mõtet lihtsalt seisma osta. Kui vaja saab laenutada.
Volikogu esimees Kalle Kiipus.
Gümnaasiumi hoolekogu esimees peab tegema avalduse volikogule Andres Kukke kohta, alles siis saab volikogu seda arutada. Seni, kui pole paberit, siis ei saa seda lahendada.
Avo Sinijärv: Pole mõtet enam selleks paariks kuuks valida.
Erli Aasamets: Uus hoolekogu liige on kindlasti vaja valida, tuleb õppeaasta lõpp jne.
Gümnaasiumi direktor Aarne Link.
Kooli pargis on terve rida vigaseid puid, hakkame neid maha võtma. Ilma loata neid maha ei võeta. Kooli remont on hädavajalik, 4-5 aasta pärast on kooli katlamaja remont kindlasti vajalik.

Esitatud informatsioon võeti teadmiseks.

 

• Uudised
• Uudiste arhiiv

• Saarde Sõnumid
• Pildigalerii