Uudiste arhiiv
(2004. a. I kvartal)

31. märts 2004
Alates aprillist tõusevad pensionid

Alates aprillist tõusevad pensionid, sellega seoses on paljudel tekkimas probleem, mis varasematel aastatel on olnud vaid üksikutel pensionäridel.
Nimelt võib mõne inimese pension hakata ületama 3 000 krooni, teatavasti on pension maksuvaba eelpoolnimetatud summani. Mis aga üle 3000, maksustatakse tulumaksuga. Näiteks, kui uus pension on 3100 krooni, siis 100 krooni läheb maksu alla ja pensionär saab kätte 3074 krooni.

Seetõttu soovitan kõigil mittetöötavail pensionäridel esitada pensioniametile avaldused, milles palute arvestada oma pensionilt tulumaksuvaba osa. Kuna maksuvaba on praegu 1400 krooni kuus, siis eelmise näite puhul saab pensionär kätte 3100 krooni.

Tulumaks tuleb maksta juhul, kui pension ületab 4400 krooni kuus. Näiteks pensioni suurus on 4500 krooni, kättesaadav summa on 4474 krooni. Kahjuks selliseid pensione, arvan ma, meie kandis ei saada, tore seegi, et üle 3 000 ulatuvaid ikka on.

Vastavaid blankette saate täita linnavalitsuses, sellepärast Pärnusse pole vaja sõita.

Praegu esitatavaid avaldusi arvestatakse alles maikuu pensioni juures, aprillis võetakse tulumaks maha. Sellest siiski ilma ei jää, kevadel tuleb teha tuludeklaratsioon ning saate tulumaksu tagasi.

Kuna väga paljud suurema pensioni saajad on represseeritud, siis teataksin neile, et lõpuks on olemas ka represseeritu tunnistuse taotlemise blanketid. Kaasa võtke kehtiv isikutunnistus ja tõend represseerimise kohta. Taotluse saab esitada Pärnu pensioniametis või Kilingi-Nõmme linnavalitsuses. Tunnistuse esitamisel on võimalik saada mõningat hüvitust terviseparandamise ja kultuuriliste kulutuste puhul.

Mae Annast
Kilingi-Nõmme LV sotsiaalnõunik

31. märts 2004
TV uudised

Kindlasti on teile kõigile teada, et OÜ Talvakas paigaldab Kilingi-Nõmmes kaabeltelevisiooni ja internetti. Kõigepealt peame oma praeguste ja tulevaste klientide ees vabandama, et kõik ei ole läinud nii nagu me esialgu plaanisime. Seetõttu loodame ka teiepoolsele mõistvale suhtumisele. Kuna seadmed ja võimendid on kallid, on ka nende tarneajad pikad. Lähiajal tuleb kindlasti veel ette lühiajalisi pildi- katkestusi.

OÜ Talvaka infolehes oli kirjas, et 1. aprillini 2004.a. on liitumine meie pakettidega tasuta. Seetõttu ei ole muretsemiseks põhjust neil, kes on sedeli meie poole lähetanud. Kõik, kes on end klientideks registreerinud, kõigile neile kehtib ka tasuta liitumine.
Lepingute kohapealt niipalju, et oleme sõlminud lepingud vaid nende klientidega, kellele suudame garanteerida kvaliteetse pildi. Seetõttu ei tasu muretseda ka lepingute poole pealt, võtame igaühega isiklikult enne sõlmimist ühendust.

Natukene ka tulevikust. Aprilli lõpuks loodame saada pildi ette Kilingi-Nõmme klientidele kuni Kantsi tänavani. Üle raudtee minek venib esialgsetel andmetel suvesse, praegu käivad selles osas (kaabeltrassi teostamine) läbirääkimised linnavalitsusega. Kauem peavad pilti ootama ka Ringpuiestee ja mõned Raekoja tänava kliendid. Asi jääb lihtsalt võimaluste ja vahendite leidmise (trassi ehitus jm) taha.

Lisainfot veel niipalju: oleme aru saanud, et paljudel klientidel jääb kvaliteetse pildi saamine televiisori taha, sama lugu on ka internetiga. Kuna raha on vähe ja ka internetti soovijaid on piisavalt, siis käivad meil selles osas läbirääkimised +/- Elektroonikaga ja Mikromaailmaga, kes lubasid spetsiaalselt Kilingi-Nõmme jaoks eripakkumised teha. Kui midagi rohkemat kuuleme, anname kindlasti ka teile teada. Mikromaailm pakub nii kasutatud kui ka uusi arvuteid lisaseadmetega. Nende poolt on tagatud ka hooldus ja garantii.

OÜ Talvakas

30. märts 2004
Krõll 25

Luuletuste võistluse parimad 2003/2004 õppeaastal: Hanna-Margret Noorhani IV r., Ele-Helina Sein III r., Lizette Rattam I r., Robert Tõnisson V r., Andrus Vaarik VI r.

Päike käib juba kõrgemaid kaari ja kevade märke on igal pool üha rohkem. Lasteaia elu edeneb omasoodu, aeg aina lendab, mõned tegemised - toimetamised juba ununenudki. Kuid sellegi poolest annaks linnarahvale teada, mida huvitavat lasteaias talve jooksul juhtus.

5. detsembril toimus lasteaias Pärnu maakonna lasteaiaõpetajate metoodikapäev. Külalisi kogunes üle maakonna 58. Krõlli õpetajatel oli võimalus näidata oma oskusi ja jagada kogemusi. Huvi tegevuste organiseerimise ja läbiviimise vastu oli väga suur, tegevusi jälgiti huviga, pliiatsid aina kribasid tähelepanekuid paberile ja fotoaparaadid jäädvustasid nähtut. Tagasiside ürituse kohta oli väga hea, eriti palju tänusõnu ja kiitust jagati meie õpetajate näitlemisoskusele ja vaimukusele, loovusele, mängulisele õpetusele ja leidlike vahendite kasutamisele õppetegevuses.

Keset külma talve kogunesid ahvipärdikud lasteaeda pidu pidama ja uut aastat vastu võtma – küll seal oli palju möllu ja ahvitempe, mida kaua aega andis arutada ja järele proovida.

Veebruarikuu tegid salapäraseks Võlur ja Päike, kes koos lastega väikest võlumist toimetasid ja lastele Päikese päevategemisi tutvustasid. Kõik, kes saalis olid, said toredad võlusõnad selleks puhuks, kui tuju halvaks kipub minema. Võluri lahkel loal annan teilegi teada, mis aitab, kui elu on raske ja kuri ligi hiilib.
Suri-muri, halb ja kuri
mine välja lapse seest.
Laps ei taha olla paha-
naeratab ja kalli teeb!
Seda salmikest võib korrata just nii palju, kui hetkel vaja on, mõnikord aitab ühest korrast, aga raskematel puhkudel läheb vaja vähemalt sada korda. Ja ärge häbenege, kui te omaette pobisete – see ei tohiks kedagi segada. Peaasi, et kuri kallale ei pääseks.

Nagu nüüd isegi aru saite, lapsed on lasteaias väga head ja sõbralikud. Seda tõestas tõik, et sõbrapäeval ei jäänud mitte keegi rühmatuppa norutama. Saalis, suures sõprusringis, sai igaüks tunda sõbra tuge. Küll on hea, kui sul on palju sõpru, kes sinust hoolivad ja kellega on mõnus koos laulda, mängida, tantsida.

Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistasid mudilased väärika kontserdiga. Mis saab kenam kingitus olla, kui laul ja rõõmsad lapsed.

Vastlatrall toimus seekord väikeste Tippide-Täppide ja lumememmedega. Selle tralliga juhtus ka pisike aps, sest trall algas hoogsa vaidlusega, mis ei tahtnud kuidagi lõppeda, nimelt Tipp ja Täpp ei saanud kokkuleppele, mis päeva peaks tähistama – kas vabariigi sünnipäeva või vastlapäeva, aga lumememmed vaidlesid selle üle, mis on vastlapäeval tähtsam, kas kelgutamine või vurri vurritamine. Mis teie arvate? Lumememmede jaoks oleks vaidlus võinud väga kurbade tagajärgedega lõppeda, sest soe tuba kiskus neil vägisi vee välja. Õnneks oskasid lapsed vaidlused õiglaselt lahendada. Kõik jäid rahule ja trall sai hoo sisse.

Kevadekuu juhatas sisse Sipsik, kes kevadistel vetel purjetamist käis harjutamas. Ime küll, Sipsiku asemel jäi haigeks hoopis Anu. Õnneks oskasid linnukesed, jänkud ja esimesed lepatriinud Anu tervise jälle tagasi tuua ja koos toredate sõpradega oli mõnus kevadet tervitada ja metsa all lustida.

Nüüd võib mulje tekkida, et lasteaias muud ei tehtagi, kui trallitakse. Nii see küll ei ole. Iga päev toimub mängimine, mille käigus õpetatakse lastele tarkusi, mis aitavad maailmaasjadest aru saada.

Lasteaias toimusid tantsukursused, kus kümne tunni jooksul said lapsed algteadmised ja -oskused sambast, rumbast, valsist. Õpiti usinasti ja oma oskused kanti rõõmsalt ette lastevanematele. Tänu tantsuõpetaja Asta Reinoldile jäid rahule nii lapsed kui vanemad.

Kolmel korral oli lasteaia vanematel rühmadel võimalus käia Tihemetsa ujulas ujumas. Siinkohal laste poolt suur tänu Kilingi-Nõmme linnavalitsusele, Saarde vallale, ujula personalile ja toredatele bussijuhtidele.

27. veebruar 2004
Lugupeetud linnakodanikud

Lubage Teid kõiki õnnitleda Eesti Vabariigi 86. sünnipäeval.
Igapäevaelu askeldustes me vaevalt mõtleme sellele, mida meile kõigile tähendab isamaa, mida tähendab omariiklus. Seistes täna siin meie riigilipu all, pöörduvad mõtted tagasi mitte küll 1918. aastasse, vaid 1991. aastasse, mil me taastasime eesti riikliku iseseisvuse. Kui uskumatu ja uhke tunne oli näha kodulinna tänavail vabalt lehvimas maailma ilusaimat lippu - meie sini-must-valget. Jah, siis me tundsime kõik, et eestlane olla on uhke ja hea.
Täna, 13 aastat hiljem, kipume mustadel päevadel oma riiki vahel kiruma ja ohkame – kas me sellist Eestit tahtsimegi? Tegelikult tahtsime küll – me tahtsime ja tahame oma riiki, oma iseseisvat Eesti Vabariiki, kõigi oma valude ja vaevadega; uhkus ja väärikus on eestlase tähtsamaid iseloomujooni ning eestlane tahab olla peremees omal maal.
Nüüd, seistes Euroopa Liitu astumise lävepakul, on eriti tähtis, et me suudaksime säilitada ka oma poegades ja tütardes eestlaseks olemise uhke tunde, et Eestimaa üle jääks alatiseks lehvima sinimustvalge trikoloor ning iga aasta 24. veebruaril võiksime tähistada oma vabariigi järjekordset sünnipäeva.
Veelkord – palju õnne, sõbrad!
(Kõnest Lipuväljakul 24. veebruaril 2004. a.)

Lugupidamisega Kilingi-Nõmme linnapea
Kalle Song

26. veebruar 2004
Lauamängude mitmevõistlus

22. veebruaril toimus Tihemetsas ind.-võistkondlik lauamängude mitmevõistluse turniir "Saarde karikas". Osales 18 noort ja 12 täiskasvanut.
Mängiti 5 vooru, igas voorus 8 mängu.

Noortest võitis karika Johannes Mengel 31 punktiga, teine oli Sten Kasela 29,5 punktiga ja kolmas 26 punktiga Sander Tikerpuu,parim tütarlaps Mari Tikerpuu – 20,5 punktiga.

Täiskasvanutest võitis karika Arne Kartau 25,5 punktiga, teine oli Eiki Lehemets 24 punktiga ja kolmas Enn Pruul 23 punktiga, parim naisvõistleja Viire Talts 19,5 punktiga.

Võistkondlikult võitsid karika Johannes ja Villu Mengel Surjust 50 punktiga, teine koht Sten Kasela ja Haivar Kielas 49,5 punktiga ja kolmanda koha hõivasid Aare ja Arne Kartau 49 punktiga.

Spordiüritust toetasid Saarde Vallavalitsus, Sylvester Kilingi AS, Kilingi-Nõmme Linnavalitsus, MSK "Kasmar", MK "Kuusiku", Tihemetsa Tehnikum.
Oli tore ja võitluslik pühapäev nii noortele kui ka täiskasvanutele.

Eiki Lehemets

25. veebruar 2004
Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla jäärajasõidu võistlused

14. veebruaril toimusid politsei eestvedamisel Saarde vallas Kiriku järvel järjekordsed Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla jäärajasõidu võistlused.

Osavõtjaid oli sellel aastal kokku 52 ja võisteldi 7 erinevas võistlusklassis.
Ettearvatult oli enim osavõtjaid (17) esisillaveoliste autode klassis, võrdselt olid esindatud naised, noored ja tagasilla-veolised autod.
Oma esindajad olid ka neljarattaveoliste ja nn. piikide klassis.
Lisaks neile võistles 5 kolmeliikmelist võistkonda meeskonnasõidus päästeameti auhindadele.

Samal ajal said lapsed oma oskusi proovida kardisõidus, kus käis mõõtu võtmas 38 noort sõitjat.

Lisaks kohalikule, Kilingi-Nõmme ja Saarde valla rahvale oli huvilisi ja osalejaid Pärnustki.

Üritus toimus Kilingi-Nõmme linnavalitsuse, Saarde vallavalitsuse ja kohalike ettevõtjate toetusel.

Vaata tulemusi

25. veebruar 2004
Kilingi-Nõmme linnavolikogus

Linnavolikogu istung toimus 11. veebruaril 2004. a.

Päevakorrapunkt nr 1. Kilingi-Nõmme linna 2004.a.eelarve teine lugemine.
Ühehäälselt otsustati: lõpetada Kilingi-Nõmme linna 2004. a. eelarve teine lugemine ja saata eelarve projekt kolmandale lugemisele.

Päevakorrapunkt nr 2. Kilingi-Nõmme linna 2004. a. eelarve kolmas lugemine.
Ühehäälselt otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 15 “Kilingi-Nõmme linna 2004. a. eelarve kinnitamine”.

Päevakorrapunkt nr 3. Elanike küsitluse tulemuste kinnitamine.
12 poolthäälega otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 34 “ Elanike küsitluse tulemuste kinnitamine”.

Päevakorrapunkt nr 4. Haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise ettepaneku tegemine.
12 poolthäälega otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 35 “ Haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise ettepaneku tegemine”.

Päevakorrapunkt nr 5. Pärnumaa Omavalitsuste Liitu Kilingi-Nõmme linna esindajate asendusliikmete määramine.
Asendusliikmeteks määrati Evald Tamsalu ja Eve Vaikmaa.

Päevakorrapunkt nr 6 Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Linnapea Kalle Song:
Viljandi Kultuuriakadeemiale tegime taotluse kultuurikeskuse (klubi) juhataja ametkohale kandidaadi leidmiseks. Palusime meiega ühendust võtta 23. aprilliks k.a. Klubi renoveerimise projekt on tellitud, see valmib märtsikuuks. Kultuuriministeeriumi investeeringutest saime renoveerimiseks 750 tuhat krooni. Tegime ka Saarde vallale taotluse selle toetamiseks 300 tuhande krooniga.
Tegime veel projekti taotlusega laste mänguväljaku ehituseks 60 tuhat krooni. Saime 30 tuhat krooni. Meiepoolne osalus on 10 tuhat krooni ja vald lubas toetada 10 tuhande krooniga.
Pärnu tn 2 (endine metsamajandi hoone) jagasime 6-ks korteriks. 3. korrusele ei luba päästeamet kortereid teha. Linnale jääb endine õppehoone koos garaazhidega ja eraldiseisev garaazh. Praegu toimub katastriüksuse jagamine koos maa kasutamise sihtotstarvete määramisega.
Lasteaia juhataja kohale kuulutasime välja konkursi, kuna määratud ajaks sõlmitud tööleping lõpeb 01. aprillil 2004. a.
Koos oli volikogu arengukomisjon. Sõlmime lepingu Saarde Elu Sihtasutusega arengukava koostamiseks, mis peaks valmima 5.aprilliks.
Valmis vee- ja kanalisatsiooni arengukava, mis maksis 47 tuhat krooni. Selles on kolm etappi. Esimene etapp – on vaja teha uuringud ( 1,3 miljonit krooni ). Püüame leida raha.
Valminud on valgustatud suusarada.
Palju probleeme on SAT-iga. See on erafirma, praegu me neile raha maksnud ei ole ja ei tee seda ka enne, kui süsteem töötab.
Volikogu liige Tiiu Tammiste andis ülevaate sotskomisjoni koosolekust.
Linna valimiskomisjoni esimees Maie Tuuksam luges ette valimiskomisjoni otsuse, millega rahuldati volikogu liikme Andres Kuke tagasiastumispalve ja määrati asendusliige Evi Lapp volikogu koosseisu.

24. veebruar 2004
Maleuudised

Valga Jõuluturniiril males sai Sten Kasela 7 mängust 4 punkti, see andis talle parima noore auhinna.

Viljandi Jõuluturniiril males sai Sten Kasela kuni 14-aastaste noorte seas 3. koha ja Helina Kasela parima tüdruku auhinna.

3.-6. jaanuaril 2004. a.toimusid Tallinnas Eesti noorte lahtised MV males, kus Sten Kasela saavutas tugevas konkurentsis 3. koha., saades 9 partiist 6,5 punkti.

Maakoolide MV males 3-6. klassini sai Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi võistkond 1. koha,võistkonnas mängisid Silver Kiviselg, Arvi Berg, Kalmer Suigusaar ja Helina Kasela. 7-9.klassini sai Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi võistkond 3. koha,võistkonnas mängisid Sten Kasela, Sander Tikerpuu,Keio Priilinn ja Janar Oks. Võistlused toimusid 17. jaanuaril 2004. a. Paides.

6.-9. veebruaril toimusid Eesti MV males kuni 16. a. noortele ja Sten Kasela saavutas 3.-8. koha jagamise, kuid koef. andis 6. koha.

Eiki Lehemets

28. jaanuar 2004
Linnapea annab teada

Aeg läheb ruttu, juba on linnaplatsilt maha võetud kuusk ning elu läheb taas oma igapäevastesse rööbastesse.
Linnavalitsus tänab kõiki, kes oma kodu jõuluehteisse seadmisel aitasid kaasa linna üldise pühademeeleolu loomisel.
Uue aasta esimene kuu on hoovõtuks järgnevasse aastasse. Koos volikoguga tegelen veel eelarvega, esimene lugemine on ära olnud, järgnesid ka mõned parandusettepanekud, nüüd on tarvis need hoolega läbi kaaluda ja leida rahuldavad lahendused. Tõsiselt peale hakata saab siis, kui eelarve on vastu võetud.
Kuid, kallid linlased, ärge sellepärast arvake, et me praegu käed rüpes istume - jooksvaid toimetusigi koguneb igaks päevaks piisavalt; teeme ettevalmistusi uute kavade elluviimiseks. Tuleb töine aasta - pühad kõik nädalavahetustel ja üks päev töö tegemiseks lisakski.
Soovin kõigile alanud aastaks tervist ja jaksu!

Lugupidamisega Kilingi-Nõmme linnapea
Kalle Song

28. jaanuar 2004
Sajandi sündmus

Kui tavaliselt Saarde Sõnumid kuuleb mingist huvitavast asjast viimaste hulgas, siis seekord oli toimetaja sündmuspaigal juba 1 tunni pärast.

Ajaloo huvides jäädvustagem see võimalikult täpselt: 14. jaanuaril 2004. a. umbes kella 13 paiku sõitis Pärnusse teel olev lauakoormaga veoauto uuel teelõigul raudtee ülekäigul otsa Pärnu poolt tulevale dresiinile, millel koormaks ekskavaator.
Kui dresiin sai ainult mõlkida, siis auto kabiin oli sodi, kuid juht pääses vigastusteta.
Nähtavus oli halb, sadas lumelörtsi ja ka tee oli libe ja lörtsine. Autojuht märkas lähenevat dresiini veidi hilja ega jõudnud õigeaegselt pidurdada.
Kes süüdi jääb, ei tea, kuid võib arvata, et mõlemad. Kuna ülesõit on väga hästi ehitatud, sõidavad autod sealt täie kiirusega üle, pealegi pole ka peatumist nõudvat märki. Dresiinijuht oleks pidanud arvestama, et kui regulaarset liiklust raudteel ei toimu, peab ettevaatlik olema.

Elu on ikka veider – kui rongid sõitsid, ei juhtunud midagi; kui nüüd kord kuus mingi dresiin ringi ukerdab, on kohe õnnetus käes.
Kindlasti on selle kohta mõni Parkinsoni seadus olemas. Meie peaksime aga meeles pidama, et ettevaatus ei ole kunagi liiast.

Kalle Kiipus

28. jaanuar 2004
Vanemahüvitisest

Kallid beebid ja nende emmed - issid, kõike head teile alanud aastal.
Teatavasti hakkas selle aasta esimesest jaanuarist kehtima vanemahüvitise seadus, mille järgi hakkab riik maksma hüvitist lapse kasvatamise eest. Hüvitise maksmine algab sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast ning lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämise päevast möödub 365 päeva. Seda muidugi juhul, kui ema enne puhkusele jäämist töötas. Mittetöötamise korral makstakse 2004. aastal hüvitist 2200 krooni ja maksmist alustatakse lapse sünnist kuni lapse 11 kuuseks saamiseni. Kui lapsevanem küll töötas, aga tema töötasu oli alla alampalga, siis makstakse hüvitist 2004. aasta alampalga määras. Vanemahüvitist on õigus saada ka isal, kuid alles siis, kui beebi on 6 kuune, loomulikult ei saa siis hüvitist ema. Peab arvestama ka sellega, et vanemahüvitiselt arvestatakse tulumaksu ning perioodil, mil makstakse hüvitist, ei maksta sama beebi eest 600 kroonilist lapsehooldustasu.

Vanemahüvitise avaldusi võetakse praegu vastu ainult pensioniametis.
Kaasa tuleb võtta ema pass või ID kaart, lapse sünnitunnistus, töötava ema puhul tööandja korraldus lapsehoolduspuhkusel viibimise kohta ja enne märtsikuud taotlema minnes TSM vorm (annab töökoha raamatupidamine).

Kui vähegi kannatab, soovitan taotlema minemisega pisut oodata, praegu on pensioniameti pikk koridor beebisid ja nende vanemaid täis. Keegi on välja mõelnud, et taotlust paberil esitada ei saa, andmed kantakse kohe arvutisse ja ema peab kindlasti isiklikult kohale minema. Tarkpead on kõik vist edukad noorukid, kes ei oska mõelda, mis tähendab 2-3 kuuse beebiga Talilt või Tõstamaalt Pärnusse sõita ja seal paar tundi oma taotlust vormistada.
Kuna asi on uus, siis esineb tihti tehnilisi rikkeid ja vastuvõtmine katkestatakse, pahased ja õnnetud on nii noored emmed kui ametnikud.
Loodan küll, et veebruaris asi laheneb ja taotlust on võimalik esitada ka kohapeal.
Hüvitist makstakse tagantjärele, kui taotlus on esitatud enne maikuud.

Mae Annast
Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse sotsiaalnõunik

28. jaanuar 2004
Päästeteenistuse uudised

Fotod 1924. aastal toimund õnnetusest.

Vana aasta lõppes ja uus algas meil töiselt.
24. detsembril põles Ristikülas saun, 26. detsembril oli majapõleng Tõlla külas, kus sisse põles ka majaomanik. Tõenäoline põhjus – suitsetamine voodis.

Uue aasta algul toimus uuel ümbersõidul dresiini ja veoauto kokkupõrge. Sohvril, kes oli teel lauakoormaga Võrust Pärnusse, oli õnne. Kokkupõrkel jäid juhi jalad purunenud autokeres terveks ja vabaks. Auto tuleb küll maha kanda.
Esimene suurem raudteeõnnetus Kilingi-Nõmmes oli 1924. a. 4. septembril, mil platvormil rehepeksugarnituuri vedav rong rööbastelt maha sõitis, ja nüüd siis 80 aastat hiljem see viimane.

2003. a. tuli meil kustutada 23 tulekahju, 26 kulupõlengut, anda abi 8 avarii puhul, likvideerida 3 õlireostust ja teha muid töid (puud teel, uste avamine jne) 14 korral.

Õppuseid korraldati 31 korda. Osa mehi läbis operatiivautojuhi koolituse.
Firma Urmen alustas meile soomlaste poolt kingitud vedukauto ümberehitust ja veepaagi paigaldamist.

2004. aasta on meile juubeliaasta – 1894. a. sügisel loodi Kilingi-Nõmme Priitahtlik Pritsimeeste Selts. 110. juubeliaasta nõuab väärikat tähistamist.

Olev Paukson
Kilingi-Nõmme Tugikomando pealik

28. jaanuar 2004
Suusad alla!

Sellest on vist peaaegu kakskümmend aastat, kui otsustati rajada valgustatud suusarada Kilingi-Nõmme sportlaslikele elanikele. Mäletan, et postid pandi püsti ja pirnid-valgustid ka, kuid ajad muutusid ja sinna see idee jäi.
Vahepealsed lumevaesed aastad harjutasid meid selle mõttega, et suusatamine on minevikusport. Paistab siiski, et lumi kui niisugune on jälle tegelikkus.

Mõned aastad hoovõtmist ja juba mõni nädal on Kilingi-Nõmme suuskurite jaoks valmis valgustatud suusarada lasketiiru mäe ümbruses. Paigaldatud on 20 valgustit, nii saab päris paraja maa tulevalgel läbi sõita.

Kahjuks on suusatajaid vähevõitu, päevaajal ikka kuuleb laste hääli, aga õhtuti on üsna vaikne, kuigi lambid põlevad tänavavalgustusega samas rütmis, seega poole ööni välja. Loodan, et teave ikka levib ja lumi enne ära ei sula, kui hoo sisse saame.
Muidu tuleb nii nagu Kanaküla kooliga – lapsevanemad nõudsid muudkui aga kooli Kanakülla. Ega olnudki vallal muud väljapääsu kui oma elanike soove arvestada ja kool teha. Nüüd pole enam lapsi ja kooli ka. Ei tahaks, et suusarajaga ka nii läheb. Kui seni oli hea viriseda, et näe, küll suusataks, aga pime on, siis nüüd on see trump löödud.

Kuna rada algab mul peaaegu õuest, otsisin ka oma suusad üles ja otsustasin proovida. Kui algul läks kogu energia enda püsti hoidmisele, siis poole ringi pealt sain mahti ka ringi vaadata. Tõesti ilus oli – valge metsaalune ja lumised puud, ainult kõige selle nautijaid polnud.
Tulge proovige ja te tulete ikka ja jälle!

Kalle Kiipus

25. jaanuar 2004
2003. aastal Kilingi-Nõmmes sündinud ja registreeritud lapsed

Aimar Sakala - 14.04.2003
Oskar Tallo - 09.05.2003
Krister Lensment - 10.05.2003
Viktoria Kivilo - 07.05.2003
Kristjan Luhasaar - 20.05.2003
Alex-Sander Mõnuvere - 21.05.2003
Andreas Pärn - 02.07.2003
Emily Anete Pukk - 03.07.2003
Germo Koitla - 16.08.2003
Marie Kielas - 29.09.2003
Markus Steinberg - 02.10.2003
Markus Peters - 29.10.2003
Marten Heinmets - 11.11.2003
Sander Statsenko - 13.12.2003
Sander Juurik - 16.12.2003
Randar Rätsep - 26.12.2003

 

• Uudised
• Uudiste arhiiv

• Saarde Sõnumid
• Pildigalerii