Uudiste arhiiv
(2004. a. II kvartal)

08. juuni 2004
Linnapea annab teada

Suvi koputab uksele, nagu tavaliselt hakkab kodudes peale remondihooaeg. Ja ka linn, meie ühine kodu, valmistub remontideks.
Käimas on läbirääkimised gümnaasiumi algklasside maja uue katuse tegemiseks. Tahame gümnaasiumis põhjalikult remontida tütarlaste duširuumi.
Loodame lõpuks ometi korda teha polikliiniku esise kõnnitee, et apteeki ja arsti juurde pääseks kuiva jalaga ka vihmade perioodil.
Valmis hakkab saama sugulasteta kadunukeste matmispaik Saarde kalmistul, otse uue matusemaja vastas. Pind on tasandatud, muru külvatud. Varsti peaks valmis saama ka nimetahvlid sealsetele kalmudele. Tööd tegime kalmistul kahasse Saarde vallaga. Ja muidugi jätkub suvesse veel palju igasugu töid ja tegemisi.

Kuid ega suvesse mahu ainult töörabamine, pidulikke sündmusigi on küllaga. Mai lõpus austab Kilingi-Nõmme Gümnaasium oma tublimaid õppureid, ka linnavalitsus tänab sellel üritusel parimaist parimaid. Esimest korda tahame sel aastal tähistada lastekaitsepäeva.
Ees on linna tähtsaimad pidupäevad – jaanipäev, kooli lõpupeod, kuid neist juba järgmisel korral.
Lõpetuseks soovin, et suvesoe meile ometi kord kohale jõuaks, oleks rõõmsam tööd rabada ja pidu pidada!

Lugupidamisega linnapea
Kalle Song

06. juuni 2004
Maikuu – talgute aeg

Kevad on suurpuhastuse aeg, sestap ka Livonia liikmed haarasid linnavalitsuse ettepanekust tulla appi linna koristama heameelega kinni.
Tööobjektiks kujunes endise raudteejaama lähedane metsatukk, kust tuli koristada maha lõigatud võsa ja metsa all juba mitu aastat seisnud oksahunnikud.
Et meie tuletõrje oli lahkesti nõus meid julgestama, koguti oksad kokku ja põletati ära. See kulu põletamine kevadel paraja tuulega on ikka tõesti tõsine asi, seetõttu tohiks seda teha ainult tuletõrjega kooskõlastatult.
Paari tunniga sai metsaalune kena metsapargi välimuse, loodame, et linnaelanikud sinna prahti vedama ei hakka.

Innustatuna naiskoori Kanarbik otsusest osa võtta metsaistutamise talgutest lubas ka Livonia minna Lodja metskonda metsa istutama.
Kas väsitasid eelmised talgud ära või oli süüdi külm ilm, kuid sedakorda jäi talgutest osavõtjate arv plaanitust väiksemaks.
Kuna aga taimed tuli maha istutada, pidid kohaletulnud mitme eest tööd rabama ja pärast ka mitme eest suppi sööma.
Lubame järgmisel aastal tublimad olla!

MTÜ AIK Livonia

HARJUTUSEL: Vasakult juhendaja Peeter Sepp, Aldo Avaste, Urmas Mesi ja Haivar Kielas.

Meditsiini õppus tugikomandos. "Annekesele" pumpab elu sisse Renno Reinholdt, õpetusi jagab pr Viive Linnuste. Tagapool jälgivad tegevust noortuletõrjujad Elmu Randoja ja Martin Lilleleht.

06. juuni 2004

Päästeteenistuse uudised

Nii, selleks aastaks on vist kevadiste kulupõlengutega asi ühel pool. Ei tea, kas on inimesed teadlikumaks muutunud või aitas sellele kaasa ilmastik, kuid tänavu oli kulukustutamist vähem kui eelmisel aastal – märtsis kahel korral ja aprillis 19 korral. Kõige töötihedam päev oli 4. aprill, mil pea üheaegselt põles kulu 5 kohas ja kogu meie tehnika oli väljas.
Maikuu on olnud juba rahulikum, oleme kustutanud kulu 2 korda ja üht kasvuhoonepõlengut Surjus.

Mais toimus Pärnus koolinoorte tuletõrjespordi võistlus „Tuletõrje olümpia”, kus Kilingi-Nõmmet esindasid meie gümnaasiumi õpilased Triin Sinijärv, Helena Päär-soo, Piret Päärsoo, Annika Avaste, Kersti Õilsalu, Ege-Lii Luik, Kaivo Põder, Rain Päärmann, Gert Pikkor, Kaupu Tamm, Uku Arop, Kristo Kaugija ja ka Krõlli lapsed, kes olid tublid ning said viienda koha.

20. mail toimusid tugikomandos igaaastased kehalised katsed, kus tuli 45 kg kangi suruda, teha kangiga kükke, tõmmata lõuga ja joosta ajale 2,7 km.
Kaks meest - Renno Reinhold ja Urmet Saarpere – tegid kõik alad 5 punktile, millele kaasneb rahaline preemia.

Mai lõpul saab ühele poole Soomest toodud paakauto (mahutab 11 tonni vett) järelhaagisega ning jaanipäevaks loodame ka garaazhi remondi lõpetada.

Olev PAUKSON
Kilingi-Nõmme tugikomando pealik

05. juuni 2004
Kirikuuudised

1. juunist lahkus ametist Saarde koguduse õpetaja Tauno Kibur.
Kogudust jääb hooldama praost Andres Põder, kohapeal aga stud.theol. Arvet Ollino.

Saarde Sõnumid

26. mai 2004
Maleuudised

15. mail olid Häädemeeste lahtised MV males nii noortele kui täis- kasvanutele.
Poistest võitis 1. koha Sten Kasela, 2. koht Silver Kivi- selg.
Tüdrukutest võitis Helina Kasela, 2. koht Mary-Heleen Lillemäe ja 3. koht Annika Ojasild.
Naistest võitis Viire Talts.

7.-9. maini toimusid Paides Eesti MV kuni 10 aastastele noortele males.
21 tüdruku seas saavutas Mary-Heleen Lillemäe 6.-10. koha jagamise ja Mari-Liis Talts 12.-16. koha jagamise.
60 poisi seas olid Hardi Kaasiku ja Veiko Vinkel jagamas 48.-55. kohta, aga neil on veel võimalus kaks aastat selles vanuseklassis võistelda.

25. aprillil toimus Kiling-Nõmme Klubis Jüripäeva maleturniir.
Osa võttis 6 tütarlast,17 poissi ja 9 täiskasvanut.
Tütarlastest võitis Helina Kasela, 2. koht Annika Ojasild ja 3. koht Mary-Heleen Lillemäe.
Poiste turniiril saavutas 1. koha Sten Kasela, 2. koht Sander Tikerpuu ja 3. koht Silver Kiviselg.
Naistest võitis Viire Talts, 2. koht Madli Tikerpuu. Meeste esikoht kuulus Andres Ihermannile, 2. koht Eiki Lehemets, 3. koht Arne Pavelson.
Täname maleturniiri toetajaid-sponsoreid.

24. aprillil toimus Paikuse Põhikoolis Pärnumaa noorte sarivõistlus „Tere, kevad" males. Osales 30 poissi ja 14 tüdrukut.
Kuni 10-aastaste poiste seas sai Hardi Kaasiku 3. koha, tüdrukutest võitis 1. koha Mary-Heleen Lillemäe.
Kuni 13-aastaste poiste seas sai Kalmer Suigusaar 3. koha, tüdrukutest võitis Helina Kasela ja Annika Ojasild saavutas 3. koha.
Kuni 16-aastaste poiste seas võitis 1. koha Sten Kasela.

17. mai 2004
Kilingi-Nõmme linnavolikogus

Linnavolikogu istung toimus 12. 05. 2004. a.
Istungist võttis osa 13 volikogu liiget (Erli Aasamets, Kalju Jürisoo, Kalle Kiipus, Olev Koltšin, Evi Lapp, Agu Leivits, Aleksander Lind, Aarne Link, Vladimir Ruzitš, Elvi Sikk, Tiiu Tammiste, Hugo Tomson, Eve Vaikmaa).
Istungist võtsid osa linnapea Kalle Song, linnasekretär Maie Tuuksam, pearaamatupidaja Anne Saar ja maakorraldaja Peet Mardu.

Päevakorrapunkt nr 1. Kilingi-Nõmme linna arengukava vastuvõtmine.
Ettekanded arengukomisjoni esimehelt Agu Leivitsalt, liikmelt Erli Aasametsalt, volikogu esimees Kalle Kiipuselt ja linnapea Kalle Songilt.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 37 „Kilingi-Nõmme linna arengukava vastuvõtmine”.

Päevakorrapunkt nr 2. Kilingi-Nõmme linna 2003. a. majandusaasta aruande kinnitamine.
Kuulati revisjonikomisjoni esimehe Hugo Tomsoni ettekannet revisjonikomisjoni akti kohta. Revisjonikomisjon otsustas lugeda Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse finantstegevus sihipäraseks ning esitada majandusaasta aruanne kinnitamiseks linnavolikogule.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 16 „Kilingi-Nõmme linna 2003. a. majandusaasta aruande kinnitamine”.

Päevakorrapunkt nr 3. Nõusoleku andmine Hansa Liising Eesti AS-ilt finantseerimise taotlemiseks.
Ettekanne linnapea Kalle Songilt.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus „Nõusoleku andmine Hansa Liising Eesti AS-ilt finantseerimise taotlemiseks”.
Otsusega anti nõusolek linnapeale Kalle Songile finantseerimise taotlemiseks Hansa Liising Eesti AS-ilt summas 1 miljon EEK faktooringlepingu sõlmimiseks ehitajaga. Otsus jõustus teatavakstegemisest.

Päevakorrapunkt nr 4. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise alused.
Ettekanne gümnaasiumi direktorilt Aarne Linkilt.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 17 „Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise alused”.
Määrusega tühistati Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus 12 .03. 2003. a. nr 9 „Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise alused” tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2004. a.
Kinnitati „Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise alused ja palga alammäärad” vastavalt lisale nr 1 tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2004. a.
Määrus jõustub 20. maist 2004. a.

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpetajatele kinnitati alljärgnevad palga alammäärad:
1.1. noorempedagoog palgamäär 5990.-
1.2. pedagoog palgamäär 6395.-
1.3. vanempedagoog palgamäär 7270.-
1.4. pedagoog metoodik palgamäär 8815.-

1. Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava keskeriharidusega pedagoogi palgamäär võib olla 15% madalam lõikes 1 toodud palga alammäärast.
2. Kõrgharidust omandava pedagoogi palk võib olla 15% madalam lõikes 1 toodud palga alammäärast.
3. Direktori miinimum palgamäär on 11 880 krooni. Direktorile määrab lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise eest Kilingi-Nõmme Linnavalitsus (linnapea).Nõutavast tulemuslikuma töö eest töölepingus sätestatud tingimustel ja kooskõlastatult hoolekoguga võib linnavalitsus (linnapea) määrata ühekordseid preemiaid. Toetusi direktorile makstakse võrdsetel alustel töötajatega. Direktori premeerimise otsustab linnavalitsus.
4. Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal miinimum palgamäär on 11 286.-
5. Klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstakse õpetajatele lisatasu vastavalt ametijärkudele

Põhikooliaste:
noorempedagoog 896.-
pedagoog 963.-
vanempedagoog 1086.-
metoodik 1321.-

Gümnaasiumiaste:
noorempedagoog 302.-
pedagoog 324.-
vanempedagoog 358.-
pedagoog metoodik 436.-

Kasvataja, koorijuhi palkade alammäärad:
noorempedagoog 2600.-
pedagoog 2800.-
vanempedagoog 3200.-
pedagoog metoodik 3500.-
keskeriharidusega pedagoog 2600.-

Ringijuhtide palkade alammäärad:
noorem pedagoog 2700.-
pedagoog 3100.-
vanempedagoog 3400.-
pedagoog- metoodik 3600.-

Teiste pedagoogiliste töötajate palkade alammäärad:
huvijuht 4500.-
infojuht 8400.-
raamatukoguhoidja 3700.-
logopeed 5000.-
psühholoog 3900.-

1. Ringijuhtidele, pikapäevarühma kasvatajatele ja logopeedile võib lähtudes nende palkade alammäärast töötasu maksta täiendavate tööülesannete täitmise printsiibil.
2. Direktoril on õigus määrata aastaeelarves töötasudeks ettenähtud summa piires lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise ja tulemusliku töö eest.
3. Tunnipalga arvutamisel lähtutakse 35 tunnisest üldtööajast (Töö- ja puhkeaja seaduse § 5 muutmise seadus). Tunnipalga alusel tasustatakse asendustunde.

Ühe tunni tasu:
noorempedagoog 40.55
pedagoog 43.30
vanempedagoog 49.20
keskeriharidusega pedagoog 36.80
Asendustunnid tasustatakse 1,5 kordselt juhul kui asendamine on ületundidena.

Päevakorrapunkt nr 5. Ehitusalaste ja maakorralduslike toimingute otsustamisõiguse delegeerimine linnavalitsusele.
Ettekanne maakorraldaja Peet Mardult.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 39 „Ehitusalaste ja maakorralduslike toimingute otsustamisõiguse delegeerimine linnavalitsusele”.
Otsusega delegeeriti otsustamisõigus Kilingi-Nõmme Linnavalitsusele:
1. planeerimisseaduse § 9 lg 10 p 1, 2, 3, 4 ja 5 sätestatud küsimustes, mis puudutavad ehitusalaseid ning maakorralduslikke toiminguid ilma detailplaneeringu koostamise nõudeta;
2. maakatastriseaduse § 18 lg 4, lg 5 ja lg 6 sätestatud küsimustes, mis puudutavad katastriüksuse sihtotstarbe määramist detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel ning ehitise kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist.
Otsus jõustus teatavakstegemisest.

Päevakorrapunkt nr 6. Kilingi-Nõmme linnas Euroopa Parlamendi valimisteks jaoskonnakomisjoni moodustamine.
Ettekanne linnasekretär Maie Tuuksamilt.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 40 „Kilingi-Nõmme linnas Euroopa Parlamendi valimisteks jaoskonnakomisjoni moodustamine”.
Valimiste jaoskonnakomisjon otsustati moodustada järgmises koosseisus: esimees: Raul Tammiste; liikmed: Mae Annast, Asta Lill, Maige Reidla, Külli Song, Evald Tamsalu, Hugo Tomson, Mari Treial, Maie Tuuksam; asendusliikmed: Aino Kapsta, Urve Nuut.

Päevakorrapunkt nr 7. Kilingi-Nõmme linnas, Kantsi tn 17 asuva kinnistu müük.
Ettekanne linnapea Kalle Songilt.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 41 „Kilingi-Nõmme linnas, Kantsi tn 17 asuva kinnistu müük”.
Kinnistu otsustati müüa avaliku suulise enampakkumise korras alghinnaga 35 000 krooni (Kilingi-Nõmme linna munitsipaalomandis olev kinnistu Kantsi tn 17 suurusega 20955 m_², milline on kantud kinnistusraamatusse 03. 05. 2004. a. nr 28292 all, maakasutuse sihtotstarve ühiskondlike hoonete maa).
Otsus jõustus teatavakstegemisest.

Päevakorrapunkt nr 8. Esindajate ja nende asetäitjate nimetamine Linnade Liidu üldkoosolekule ja Linnade Liidu volikokku.
Ettekanne volikogu esimehelt Kalle Kiipuselt.
Volikogu liige Agu Leivits esitab Linnade Liidu üldkoosolekule esindajateks volikogu esimehe Kalle Kiipuse ja linnapea Kalle Songi ja asendajateks volikogu aseesimees Eve Vaikmaa ja abilinnapea Evald Tamsalu ning Linnade Liidu volikogusse volikogu esimehe Kalle Kiipuse ja asendajaks linnapea Kalle Songi.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 42 „Esindajate ja nende asetäitjate nimetamine Linnade Liidu üldkoosolekule ja Linnade Liidu volikokku”.
Otsusega:
1. Tühistati Kilingi-Nõmme Linnavolikogu 11. 12. 2002. a. otsus Aivar Õuna esindajaks nimetamisest Eesti Linnade Liitu.
2. Nimetati Kilingi-Nõmme linna esindajateks Linnade Liidu üldkoosolekule: volikogu esimees Kalle Kiipus, linnapea Kalle Song ja asendajateks: volikogu aseesimees Eve Vaikmaa, abilinnapea Evald Tamsalu.
3. Nimetati Kilingi-Nõmme linna esindajaks Linnade Liidu volikogusse: volikogu esimees Kalle Kiipus ja asendajaks linnapea Kalle Song.
Otsus jõustus teatavakstegemisest.

Päevakorrapunkt nr 9. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Informatsiooni andsid ja küsimustele vastasid volikogu esimees Kalle Kiipus ja linnapea Kalle Song.

10. mai 2004
Linnapea annab teada

See kevad tuleb siis teisiti. Lehe ilmumise ajal oleme juba Euroopa Liidus ning meie elu hakkab veerema selle liidu reeglite ja normide järgi. Eks aeg näitab, kas õigus on EL vastastel või pooldajatel, Eesti rahva enamiku tahteavaldus oli positiivne ja nii me siis olemegi uues liidus.

Õnneks ei allu loodus ühegi liidu seadustele ja kevad tuleb Eestimaale ikka toomingate, ülaste ning ööbikute laksutamisega. Ei ole midagi ilusamat kui Eestimaa kevad, ta toob rõõmu ja tegutsemistahet meile kõigile.

Hoolsamad on juba asunud koduümbruse korrastamisele ning varsti on käes aeg, kus vaadatakse üle meie linna ilusamad kodud, et esitada järjekordsed kandidaadid presidendi poolt antavale lipuviirule.

Mul on heameel, et meie linna elanikud enamuses hoiavad oma majapidamise korras, meil on palju kauneid kodusid. Jätkakem siis samas vaimus, et Kilingi-Nõmmel oleks Eestimaal kauni heakorraga linna maine. Linnavalitsusel oleks heameel näha, et ka sel suvel saaks mõnigi kulunud värviga kodu endale värske kuue, püüame ettevõtlikke ka omalt poolt pisut toetada.

Ilusat kevadest ja jõudu kevadtöödeks!

Kalle Song
Kilingi-Nõmme linnapea

10. mai 2004
II Lihavõtteturniir võrkpallis Saarde valla auhindadele

9. aprillil 2004 toimus Kilingi-Nõmmes ja Tihemetsas II LIHAVÕTTETURNIIR võrkpallis Saarde valla auhindadele.
Lisaks turniiri üldvõidule peeti eraldi arvestust ka Saarde valla parima nais- ja meeskonna välja selgitamiseks. Võrreldes eelmise aastaga oli ette näha osaleda soovivate võistkondade arvu kasvu. Seepärast seadsime ka võistkondade arvu suhtes piirangu. Õigeaegselt registreerus 10 naiskonda ( 2 Saardest , 3 Mõisakülast, 1 Pärnust, Saugast, Nuiast, Häädemeestelt ja Kärstnast) ja 19 meeskonda ( 3 Saardest, 2 Häädemeestelt, 1 Pärnust, Nuiast, Viljandist, Tallinnast jm. vabariigist). Võistlused algasid Suure Reede hommikul kl. 09.00 Tihemetsa Spordihoones võistluste avamise ja võistkondade loosimisega alagruppidesse. Loos suunas üheksa meeskonda Kilingi-Nõmme ja ülejäänud üheksa jäid mängima Tihemetsa kolmes alagrupis. Kilingi–Nõmmest pääsesid alagrupi võitjatena edasi finaalturniirile PIIPARID (Tln.-Saarde), PÄHKEL( Häädem.), SÄRAV ( Pärnu) ning läbi lohutusringi veel VILJANDI VANGLA. Samal ajal võidutsesid Tihemetsas oma alagrupis ONJU (Häädemeeste), ISAD ja POJAD (Pärnu) ning VENNAD (Saarde). Läbi lohutusringi pääses finaalturniirile võistkond JAAAK (Saarde-Pärnu). Seega olid kaheksa paremat finalisti selgunud. Koos nendega asus võistlustulle eelmise aasta võitja meeskond HANSA, kes pääses finaali eelvooruta.

Samaaegselt meeste finaalturniiriga Tihemetsas hakkasid naiskonnad selgitama oma parimaid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi kaarhallis. Mängiti kahe miinuse süsteemis ja kl. 19.15 olid selgunud parimad. Naistest eelmisel aastal esikoha pälvinud Häädemeeste võistkond muutis küll oma ILUSA NIME DURACELLI JÄNKUDEKS, aga võitu korrata see ei aidanud. Sel aastal pidid nad leppima neljanda kohaga. Esikoha saavutas Saarde valla esindusnaiskond Pärnust SAARDE I (Anneli Raat, Piret Kask, Kairit Kasepuu, Tiina Leppmets, Aino Kasepuu). Teine koht läks Saugasse ja kolmas Kärstnasse. Parimaks Saarde valla naiskonnaks tuli Lihavõtteturniiri üldarvestuses viienda koha saavutanud SAARDE II naiskond (Reine Klettenberg, Terje Pahk, Marje Järvi, Marge Pikkor). Meenutamaks meie eelmist linnapead oli nii turniiri üldvõidu saavutanud naiskonnale kui ka Saarde valla parimale naiskonnale auhinnaks traditsiooniline kivist õun koos kivist medalitega.

Meeste finaal arenes samuti sündmusterohkelt. Osadele ka dramaatiliselt. Kohe esimeses finaalmängus pidi pealtvaatajate pingile jääma eelmise aasta võitja meeskonna HANSA kapten Andres Podzhuks, kes rebestas säärelihast. Mõjutatuna sellest tuli vastu võtta valus kaotus VILJANDI VANGLALT, kes pääses finaali läbi lohutusringi. Kuue parema sekka lõpuprotokollis ei mahtunud finaalturniirile pääsenutest PIIPARID, PÄHKEL ja SÄRAV. VILJANDI VANGLA aga jätkas oma võitude seeriat kuni võiduka lõpuni, seljatades kõik vastased üllatava kindlusega. Võidukasse meeskonda kuulusid Rein Teder, Rando Sepp, Ardo Agasild, Ragnar Suigusaar ja Jaak Kimmel. Aasta jooksul väikese noorenduskuuri läbi teinud ISADE ja POEGADE võistkond pidi teist aastat järjest leppima teise kohaga. Kolmanda koha saavutas võistkond ONJU Häädemeestelt. Lõppkokkuvõttes neljandaks platseerus HANSA ja viiendatena ning ühtlasi Saarde valla parimatena lõpetas võistluspäeva võistkond VENNAD, kes pidi samuti kaotusi kandma seoses vigastustega. Saarde Vallavalitsus autasustas nii naisi kui ka mehi kivist medalite ja -õuntega. Südika esinemise eest autasustati võidukat meeskonda uue võrkpalli võistlusvormiga.

Kahjuks kujundasid muidu sportlikku võistluspäeva ka kohalikud „spordifännid”, loopides enda poolehoidu mitte pälvivat võistkonda tühjade pudelitega. See intsident nüüd küll Tihemetsa spordilembusest head muljet ei jätnud. Loodame, et turniirist on õppida nii pealtvaatajatel, korraldajatel kui ka osalejatel. Võistluste korraldajad tänavad Kilingi-Nõmme Linnavalitsust ja Saarde Vallavalitsust võistluspaikade prii kasutamise eest, Saarde Vallavalitsust, kelle poolt olid auhinnad ja kindlasti võistluste kohtunikekogu eesotsas peakohtunike Arne Õismaa ja Kuro Lingiga. Just tänu kohtunike kiirele ja otsusekindlale tegutsemisele õnnestus nii suure võistkondade arvuga turniir korraldada selliselt nagu ta läks. Korraldajate poolt neile suured tänud.

Korraldajad ootavad Teie arvamusi ja ettepanekuid turniiri kohta. Kuidas olete rahul toimunuga ja mida võiks teha teisiti? (toivo.tallo@mail.ee).

10. mai 2004
Kilingi-Nõmme muusikakool direktorita

Poolte kokkuleppel lahkus Kilingi-Nõmme Muusikakooli direktori ametist Lea Einaleht. Ajutiselt täidab direktori kohuseid muusikakooli õpetaja Õnnela Teearu. Konkurss direktori ametikohale toimub ilmselt enne uue õppeaasta algust.

07. mai 2004
Kilingi-Nõmme Linnavalitsus teatab

Linna arengukavaga saab tutvuda Kilingi-Nõmme raamatukogus, aadressil Kilingi-Nõmme Sambla 20.

06. mai 2004
Maleuudised

1. veebruaril korraldati Pärnumaa MV 2. etapp.
Täiskasvanute seas saavutas Sten Kasela 2. koha.
Noorte turniiril oli poistest teine Silver Kiviselg ja kolmas Kalmer Suigusaar.
Naistest võitis Viire Talts ja tütarlaste seas Mary-Heleen Lillemäe.

14. veebruaril toimusid väikelinnade talimängud Põlvas.
Males saadi 1. koht, võistkonnas mängisid Viire Talts, Sten Kasela ja Eiki Lehemets.

27. veebruarist kuni 1. märtsini toimusid Tallinnas Eesti MV kuni 14 a. noortele.
Sten Kasela jagas 2.-7. kohta, kuid koefitsient andis talle 6. koha.

6. märtsil võisteldi Saugas Pärnumaa MV lauamängude mitmevõistluses.
Naistest saavutas 1. koha Viire Talts, meestest oli kolmas Eiki Lehemets.
“Jõud” MV-l sai Viire Talts 2. koha.

13. märtsil peeti Paikuse Põhikoolis Pärnumaa MV algklasside õpilastele.
Tüdrukutest võitis Mary-Heleen Lillemäe tulemusega 7 võitu 7 mängust.
Võistkondlikult võitis Paikuse Põhikool, teine oli Kilingi-Nõmme Gümnaasium koosseisus Mary-Heleen Lillemäe, JanarOks (ind.8.koht), Timo Tamm (ind.9.koht), kolmas koht Vändra Gümnaasium ja 4. koht Tihemetsa Põhikool koosseisus Mari-Liis Talts (ind.5.koht), Sven Saarpere (ind.7.koht) ja Aare Kartau (ind.16.koht).

21. märtsil toimus Pärnumaa MV kiirmale 3. etapp.
Meeste seas saavutas Sten Kasela 4. koha ja ka kolme etapi kokkuvõttes oli ta neljas, aga noortest parim.
Naistest võitis 1. koha nii sel etapil kui ka kokkuvõttes Viire Talts.
Noortest võitis kolmanda etapi Silver Kiviselg, teine koht kuulus Kalmer Suigusaarele.
Poiste turniiri kolme etapi kokkuvõttes kuulus 1. koht Tõnu Heinmetsale (Paikuse Põhikool), teine koht Silver Kiviseljale, 3. koht Kalmer Suigusaarele.
Tüdrukutest võitis 3. etapi ja ka üldkokkuvõttes Helina Kasela, üldkokkuvõttes oli teine Annika Ojasild ja kolmas Mari-Liis Talts.

27. märtsil olid individuaal-võistkondlikud Pärnumaa MV 5.-9. klassile, mis andsid järgmised tulemused: poistest 2. koht Sten Kaselale, 3. koht Silver Kiviseljale, 5. koht Keio Priilinnule ja 6. koht Arvi Bergile (Kil.-Nõmme Gümnaasium).
Tütarlastest sai 2. koha Helina Kasela ja 3. koha Annika Ojasild (Tihemetsa Põhikool).
Võistkondlikult võitis karika Kilingi-Nõmme Gümnaasium koosseisus Sten Kasela, Silver Kiviselg ja Helina Kasela.

1.-4. aprillil toimusid Kuressaares Eesti MV kuni 12 a. noortele. Poiste seas saavutas Silver Kiviselg 5.koha, tütarlaste seas Helina Kasela 7. koha.

3. aprillil peeti veteranide Eesti MV lauamängudes.1. koht naiste seas kuulus Viire Taltsile.

10. aprillil lõppesid Pärnumaa MV turniirimales.
Naistest saavutas 1. koha Viire Talts, tüdrukutest 3. koha Annika Ojasild.
Poistest võitis 1. koha Sten Kasela.

11. aprillil mängiti Tallinnas Eesti MV noorte välkmales. Toimus 15 vooru.
Sten Kasela sai 9 punkti ja 7. koha. Osavõtjaid oli 52.

17. aprillil toimusid Saugas Eesti MV lauamängudes.
Naistest sai individuaalarvestuses 3. koha Viire Talts ja võistkondlikult Pärnumaa koosseisus 2. koha.

Eiki Lehemets

20. aprill 2004
Kodulehekülg sai uue külalisteraamatu

Tänasest on Kilingi-Nõmme kodulehekülje külastajatele avatud uus külalisteraamat. Kommertsreklaamide ja roppustega palume teisi mitte tülitada.

20. aprill 2004
Kilingi-Nõmme linnavalitusel uus telefoninumber

Kilingi-Nõmme linnavalitsuse sekretariaadi uus mobiiltelefoni number on 56 649 731. Kasutusel on endiselt ka kõik lauatelefoni numbrid.

02. aprill 2004
Mõned küsimused linnapeale

Kui suur on Kilingi-Nõmme 2004. aasta eelarve?
Sellel aastal on eelarve 20 205 072 krooni, seega eelmise aasta eelarvest suurem ca 2, 2 miljonit krooni.

Kui palju on kavandatud erinevatesse valdkondadesse linna raha kulutada?
1. haridus 12 994 535 64%
2. üldised valitsemise kulud 2 943 620 15%
3. sport, kultuur, religioon 1 901 276 9,5%
sh. muusikakool 720 000
klubi 514 000
raamatukogu 322 000
sportlastele, seltsingutele jne 345 276
4. sotsiaalne kaitse 998 334 4,5%
5. elamu ja kommunaalmajandus 730 500 3,6%
6. teede ja tänavate korrashoid 381 807 1,9%
7. tervisekaitse 145 000 0,7%
8. jäätmekäitlus 100 000 0,5%
9. muud 10 000 2,1%.

Millised on kavandatavad suurimad investeeringud?
Vajadus investeeringuteks on meie linnas suur, kõigeks aga raha ei jätku. Selle aasta eelarve prioriteetideks valisime järgmised objektid: lasteaia vastavusse viimine tervisekaitse nõuetega; muusikakooli uus katus; klubi ümberehituse projekt; gümnaasiumi infotehnoloogia uuendamine.

Kui palju laekub eelarvesse raha maamaksust, üksikisiku tulumaksust ja teistest tuluallikatest?
Maamaksust 260 000
Üksikisiku tulumaksust 6 232 000
Riigi tasandusfondist 10 547 000
Teenuste (kooli ja lasteaiateenused) osutamisest 2 892 000.

Millised on eelmisest aastast ületulevad objektid?
Lasteaia renoveerimise lõpetamine, suusaraja valgustuse lõpetamine, klubi ümberehituse projekt, gümnaasiumi remont.
Linna heakord, sellele kuluv raha?
Haljastus - 190 000,
tänavate valgustus - 200 000,
linna saun - 40 000,
kalmistud - 40 000,
teede ja tänavate korrashoid - 200 000,
jäätmekäitlus(sh. ohtlike jäätmete kogumine) - 100 000 krooni.

Millised tegemised tuleb rahanappuse tõttu edasi lükata?
Ei tahaks edasi lükata midagi, otsime lahendusi, et gümnaasiumi algklasside maja kapitaalremonti siiski tegema hakata. Kõikide linna tänavate täielik vee- ja kanalisatsioonitrassidega varustamine, samuti seni korrastamata tänavate asfalteerimine tundub olevat linnavalitsuse ilus unistus, sellise eelarve juures küll käegakatsumatus kauguses.
Tundus, et me ei saa alustada ka klubi ümberehitusega, oma eelarvesse saime sisse kirjutada vaid ümberehituse projekti maksumuse. Kultuurkapitalile esitatud projekt tõi meile aga klubi jaoks 750 000 krooni, ka Saarde vald on andnud lubaduse toetada 300 000 krooniga. Nii saame sellel aastal töödega pihta hakata, kahjuks kulub remondiks vähemalt kolm miljonit ja ilmselt peame selleks ka laenu võtma. Kuid arvan, et klubi on tähtis kogu piirkonnale ning oma funktsioonide täitmiseks peab hoone olema soe, mugav ja kaunis.

Kui suur on linna laenukoormus?
1 765 071 krooni.
Kas laen on takistuseks Saarde vallaga ühinemisel?
Arvatavasti ei saanud see takistuseks, kuna nii valla- kui linnavolikogud on juba oma ühinemist pooldava otsuse teinud. Pealegi tehti omal ajal laenude abil selliseid töid, millest on tulu ka vähemalt osale Saarde rahvale, nt. biopuhasti, laululava jne.

Kuidas on linna majandusele mõjunud ümbersõidu valmimine?
Muutused hakkavad oma palet näitama alles suvel, kui suvitajate voog ei vaevu enam linna sisse sõitma, et meie kauplustes sisseoste teha või kohvikutes keha kinnitada. Kindlasti ei mõju see hästi meie linna ärielule, käibe langus on erinevatel hinnangutel 20-50%. Seetõttu peaksidki nii ärimehed kui linnavalitsus pead tööle panema ning mõtlema, mis oleks see, mis paneks turistid suurelt teelt linna sisse pöörama.

Millal volikogu eelarve kinnitas?
Volikogu kinnitas eelarve 11. 02. 04. a. ühehäälselt.

Milliste küsimuste üle enim vaieldi ?
Suuri vaidlusi ei olnud, volikogu liikmed saavad väga hästi aru, et eelarve maht võimaldab ainult linna vajaduste hädapärase rahuldamise.

Saarde Sõnumid

02. aprill 2004
Kilingi-Nõmme lasteaial uus juhataja

Vastavalt Koolieelsete lasteasutuste seadusele on lasteaia juhataja ametikoht tähtajalise töölepinguga. Tööleping sõlmitakse isikuga, kes võidab sellele ametikohale korraldatud konkursi, tähtajaliselt, kuid mitte kauemaks kui viis aastat. Selle aasta esimesel aprillil lõpeb Kilingi-Nõmme Lasteaia “Krõll” juhataja Tea Ruuli tööleping. Ülalmainitud seaduse kohaselt kuulutas konkursi välja ja kehtestas selle läbiviimise korra linnavalitsus.

Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse väljakuulutatud konkursile laekus kaks avaldust - soovi osaleda avaldasid praegune juhataja Tea Ruul ja tema asetäitja õppe-kasvatustöö alal Evi Lapp.

Konkursi läbiviimiseks moodustati kaheksaliikmeline komisjon. Esindatud olid lapsevanemad, lasteaia töötajad, linnavalitsus ja volikogu.
Komisjoni esimesel koosolekul kontrolliti kandidaatide poolt esitatud dokumentide vastavust konkursi tingimustele. Selles suhtes olid kõik nõudmised täidetud ja vestlusvooru kutsuti mõlemad.
Kõigepealt esitasid kandidaadid oma nägemuse lasteaia tulevikust, selle arengusuundadest, siis tuli vastata komisjoniliikmete arvukatele küsimustele.

Mõlemad kandidaadid said oma ülesandega hakkama ning valikut teha oli üpris keeruline. Valik tuli aga teha ning nelja poolt häälega võitis konkursi Evi Lapp. Kolm inimest jäi erapooletuks, üks komisjoni liikmetest puudus.
Seega tegi komisjon linnapeale ettepaneku sõlmida tööleping Evi Lapp‘iga. Jääb üle soovida uuele juhatajale tööindu ning jõudu oma plaanide elluviimisel, eelmist juhatajat aga tänada kauaaegse tubli töö eest.

Evald Tamsalu
abilinnapea, konkursikomisjoni esimees

02. aprill 2004
Koertepäevast

Kennel AGI koolitajate Lea ja Ats Mengelite ning MTÜ AIK Livonia initsiatiivil toimus Kilingi-Nõmmes esmakordne koertepäev. Tore, et osavõtjaid ja muidu uudishimulikke nii palju oli. Kena oli vaadata nii paljusid eri tõugu kutsusid, kes püüdlikult koolitarkusi omandasid.
Kindlasti oli see päev kasuks koertele, kes vajavad ka omasuguste seltsi, ja ka koeraomanikele, sest liikumine olevat tervise ja ilu pant. Ehk tärkas ka mitmelgi pealtvaatajal soov endale koer võtta. Tehke seda ja te ei kahetse – pole inimesele paremat sõpra kui koer. Enne aga mõelge järele, kas teie suudate talle samaga vastata.

Saarde Sõnumid

Oma muljeid koertepäevast oli nõus jagama asjahuviline Ülle Riis:
“Seekord ei kogunenud laululavale mitte laulu- ega tantsumemmed, vaid koeraomanikud oma neljajalgsete sõpradega. Rõõm oli tõdeda, et sellisel ainulaadsel üritusel, mis siin linnas esmakordselt toimus, oli asjahuvilisi nii palju. Asi on seda väärt, sest õpetamata koer on tõesti koormaks nii endale kui teistele. Kohale tuldi nii segavereliste kui ka tõukoertega. Päeva naelaks oli puudlite demonstratsioon, mis treeningu vahepalana oli tore puhkehetk. Kuna selle päeva lööklauseks oli “Olen sportlik, tunnen koeraga koosolemisest rõõmu”, siis päeva lõpuks oli näha, et väsimus kippus peale rohkem koeraomanikele kui koertele endile. “Esimestel koolitundidel ongi tähtis, et koer õpiks koostööd oma peremehega, mitte ei vaataks teisi koeri” – nii ütles Lea Mengel, selle koolituse läbiviija. Lea ütlust mööda piitsaga koera ei kasvata, küll aga rohkete präänikutega, mida selgi päeval ohtralt kulus. Kurjaks kasvab liikumisvabaduseta, ketis olev koer. Seepärast ongi vaja koolitust, mida on soovitatav teha rühmas, sest koer õpib ka teiste koerte pealt. Kui olete võtnud endale toreda neljajalgse sõbra koera näol, siis osake ka koos temaga elada. Järgnevalt mõned soovitused.

Ole oma koerale autoriteet, eduka õpetuse aluseks on kodune kasvatus. Loo koeraga treeningul hea kontakt. Suhtu õpetamisse tõsiselt, ole järjekindel, nõudlik. Nõua ülesande lõpuni täitmist. Ole kiitusega helde, jaga seda õigel ajal ja kohas. Anna ainult ühekordseid kindla tooniga käsklusi. Premeeri alati maiustusega. Kodus õpeta koera 10-15 minutit enne toitmist. Õpetuse koosseisu kuuluvad ka jalutuskäigud, mängud, trikid, hügieen ja hooldus. Õpeta alati põhimõttel lihtsamalt keerulisemale.

Jällekohtumiseni 25. aprillil kell 11 Suveaias. Kohale tulevad jälle Kennel AGI koolitajad Lea ja Ats Mengelid (tel. 52 95 497 ja 43 35 696.”

02. aprill 2004
Romuralli uudised

 

Saku Suurhallis toimus Rahvusvaheline Romuralli. Osa võttis 24 võistkonda. Neli võistkonda olid Soome Vabariigist ja 20 kohalikud meeskonnad. Siitkandist olid ka esindajad väljas - Raido Paimre, Sander Tikerpuu, Sven Vahula, Urmas Tihane ja Agu Nõmmann.

Tänud linna- ja vallavalitsusele ning firmale Autopartner, kes panid tõsiselt õla alla ja ilma kelle abita poleks see sõit nii välja kujunenud. Aitäh ka kõigile, kes hoidsid pöidlaid ja kes aitasid nii või teisiti. Videolõike on kajastanud kanal 3 ja ka trükiajakirjandus siin ja seal. Saates “Meeletu maailm” oli intervjuu kõige noorema sõitjaga (Sandriga). See oli kõige rohkem kajastatud romuralli üldse. Pikemalt juttu teeks sellest järgmises lehes.

Esikoha sai endale Võru mees Aivo Proshkin, teise koha Sven Vahula, kolmandaks jäi artikli autor. Mis ja kuidas, saate teada järgmises lehenumbris.

Agu NÕMMANN

 

• Uudised
• Uudiste arhiiv

• Saarde Sõnumid
• Pildigalerii