Uudiste arhiiv
(2004. a. III kvartal)

27. september 2004
Linnapea annab teada

Head linnakodanikud.
Täna, kui ma seda väikest lugu kirjutan, on ilm juba üsna sügisene – rabistab vihma ja taevas on üsna sünge. Linna tänavatel on jälle elevust, kool on alanud ja hakkab oma igapäevast elurütmi kätte saama. Loodan, et õpilastel on sel õppeaastal, tänu suvisele remondile, jälle natuke meeldivam oma koolimajas viibida.

Linnavalitsus on oma mõtetega suuremas osas juba järgmises aastas, on ju tarvis kokku panna tuleva aasta linnaeelarve. Igapäevaste tööde-tegemiste kõrval on see praegu meie kõige tähtsam ülesanne.

Ei oskagi midagi lisada, enamuses oleme selleks aastaks planeeritud suuremate töödega hakkama saanud. Momendil on käsil linna sauna akende vahetus, hiljuti käidi sauna olukorda kontrollimas Pärnu Tervisekaitseametist, puhtusega jäädi rahule, kuid kõrged nõudmised esitati 2005. aastaks, kulukaim neist ventilatsiooni paigaldamine.

Vihm akna taga on järele jäänud, lõpetan tänaseks ka mina.
Ilusat sügist kõigile!

Lugupidamisega linnapea
Kalle Song

25. september 2004
Perearst annab teada

Alates 01.oktoobrist 2004. a. toimub dr. Volkovi vastuvõtt kellaaegade järgi, s.t. eelneva registreerimise alusel.
Sellega seoses pikendame 3 päeval nädalas vastuvõttu 0,5 tunni võrra. Osaliselt muutuvad seetõttu ka telefonikonsultatsiooni ajad.

	Vastuvõtt	Telefonikonsultatsioon
E	08.30-13.00	08.00-08.30
T	08.30-09.30 imikud	09.30-10.00
	10.00-14.00
K	14.00-18.00	13.30-14.00
N	08.30-13.00	13.00-13.30
R	08.30-13.00	13.00-13.30

Loodame, et antud meiepoolne ettevõtmine tagab ladusama haigete vastuvõtu ja ooteaja lühenemise.

Dr. Volkov

20. september 2004
Maleuudised

27-29. augustil toimusid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis Pärnumaa noorte lahtised MV males.
Pärnumaa parimad:
Kuni 14. a.:
poisid - 1. koht Sten Kasela(MSK Kasmar);
parim tüdruk - Annika Ojasild (MSK Kasmar).

Kuni 12. a.:
poisid – 1. koht Silver Kiviselg (Kilingi-Nõmme), 2. koht Kalmer Suigusaar, 3. koht Timo Tamm (mõlemad MSK Kasmar);
tüdrukud – 1. Helina Kasela, 2. Miina Kask (mõlemad MSK Kasmar).

Kuni 10. a.:
poisid – 1. Hardi Kaasiku (MSK Kasmar), 2. Ago Tominga (Surju), 3. Johann Sepp (Kilingi-Nõmme);
tüdrukud – 1. Gerda Aas (Surju), 2. Mary-Heleen Lillemäe (MSK Kasmar), 3. Tuuli Sarapu (MSK Kasmar).

Võistlust toetasid Pärnumaa Kultuurkapital, Saarde Vallavalitsus, Kilingi-Nõmme Linnavalitsus.

17.-19. septembril toimus Tartus noorte nädalalõputurniir males.
Kuni 14. a. seas sai esikoha Sten Kasela ja kuni 12. a. seas läks esikoht Silver Kiviseljale.

Eiki Lehemet

10. september 2004
Atleet 2004 teine osavõistlus

SK Kilingi Atleet 2004 teine osavõistlus toimus 29. augustil Kilingi – Nõmme Gümnaasiumi staadionil. Selleks oli SK Kilingi Mitmevõistlus 2004. Taevataadil õnnestus selleks päevaks heitlike sügisilmade vahele sättida päikesepaisteline ja praktiliselt pilvitu sügistaevas.

Arvestades eelregistreerunute arvu oli oodata väga pingelist ja pikka võistluspäeva. Nagu möödunud, nii ka tänavusel aastal olid esindatud kõik meeste vanuserühmad. Eriti rohkearvuliselt oli osavõtjaid vanuseklassis M 18-39 kokku 22 võistlejat. Eelmise aasta esikolmikust puudus vaid Kristo Song, kes teenib kaitseväes. Kohal olid aga kogu esimese osavõistluse (triatloni) parimad, mistõttu võis oodata eriti pingelist võistlust 2004 aasta Atleedi tiitlile. Võistluste kulg seda tõestaski. Odaviskes 62.01 meetrise viske teinud Tarmo Tamm saavutas 4 punktise edu Toivo Tallo ees enne viimast ala – 1500 m jooksu. Nende kahe vahel käis ka peamine võitlus 2004 aasta Atleedi tiitli eest. Kiiremad jalad tõid teist aastat järjest mitmevõistluse esikoha Toivo Tallole (3878 p). Üksikalade kohtade võrdluses andis see ka võrdsete punktide puhul 2004 aasta Atleedi tiitli Toivo Tallole Tarmo Tamme ees, kes tuli mitmevõistlusel teiseks 3808 punktiga. Kolmanda koha saavutas Kalev Kurm 3499 punktiga. Mitmevõistluse kümnes koht andis triatloni võitnud Mikk Sõggelile lisaks veel ühe kohapunkti ja koos sellega ka SK Kilingi Atleedi arvestuses kolmanda koha Raino Libliku ja Danel Uke ees, kes kogusid võrdselt 10 kohapunkti.

M 12-14 võistlusklassis osales sel aastal juba 9 poissi. Ülekaaluka mitmevõistluse võidu võttis viimasel hetkel registreerunud Andre Auväärt Talilt 2547 punktiga. Teine koht mitmevõistluses 1772 punktiga kindlustas Rauno Venigule 2004 aasta Atleedi rändauhinna kaitsmise. Mitmevõistluse kolmandale kohale selles vanuserühmas tuli Taavi Uke ( 1529 punkti).

Huvitav tõotas tulla M 15-17 Andri Tähiste ja Gert Pikkori vaheline duell 2004 aasta Atleedi tiitli võitmiseks. Teatavasti triatlonis võttis võidupunktid Gert Pikkor. Üldvõidu pärast tuli nüüd rohkem pingutada Andri Tähistel. Kuid ka mitmevõistluse võit kuulus Gert Pikkorile ja Atleedi rändauhind rändas Danel Uke kamina nurgalt aastaks Gerdi koju. Loodame, et Gerdil jätkub sitkust sellele kivikarikale graveerida järgmise kahe aasta jooksul maksimaalsed kolm korda oma nimi. Kindlasti on neidki, kes tema plaani sinna oma nimetähtede sättimisega rikkuda himustavad. Meesveteranide arvestuses andis Arnold Schmidt`i loobumine mitmevõistlusest lihtsa võidu taas Jaan Luhaäärele, kes oli võidukas ka möödunud aastal. Niisiis meeste arvestuses õnnestus neljast kolmel tiitlit kaitsta.

Naistest oli enim osalejaid vanuseklassis N 18-39. Tervelt viis. Võrreldes 2003 aasta ühe osalejaga on see märgatav edasiminek. Mitmevõistluse esikoht läks Tahkuranda koos võistluste rekordiga (2239 punkti Annely Lihtne). Triinu Hurt rändas teise koha medaliga Viljandisse (1785 punkti). Kolmas koht eelmise aasta võitjale Maarit Schultsile 1747 punktiga. Kadri Sõggelil ( IV koht ) õnnestus ka mitmevõistluses parem olla Reine Klettenbergist (V koht). Seega sarja üldvõitja kivikarikas selles vanuseklassis rändas esmakordselt Kadri Sõggeli koju.

Üllatama pani aga nooremate neidude puudumine N 15-17 vanuserühmast. N 12-14 oli samuti ainult üks võistleja – Triin Tallo. Temalgi õnnestus kaitsta eelmisel aastal saavutatut.

Sellisest passiivsusest ei tahaks hakata tegema veel ennatlikke järeldusi meie tütarlaste kehalise vormi kohta ja loodame, et järgmisel aastal sunnib miski ka neid oma kehalist vormi võistlustele kontrollima tulema.

Võistluste korraldajad tänavad väga kogu kohtunike kollektiivi, kes olid väga abivalmid oma pühapäevast päeva ohverdama. Eriti suured tänud Kuro Lingile ja staadionimeister Leo Mitile. Auhinnalauda aitasid katta Saarde Vallavalitsus ja Kilingi-Nõmme Linnavalitsus: Suured tänud neilegi.

Peatse kohtumiseni Lihavõtteturniiril võrkpallis.

Korraldajad

Mitmevõistluse protokoll
Atleet 2004

25. august 2004
Linnapea annab teada

Suve viimane kuu on käes, lõpuks ometi jõudis ilmataat arusaamisele, et põhjamaine inimene peab pikaks talveks tallele panema natukenegi suvesooja. Päikest on viimastel päevadel jagunud küllaga, aga liiga palju mingit asja polegi hea. Igatahes on nende jahedate ilmadega linnas üsna palju korda saadetud.

Plaanitud remondid gümnaasiumi mõlemas majas on lõpetatud.

Koos Saarde vallaga osalesime perearstide vastuvõtu- ja registratuuriruumi remondikulude katmisel, et see vastaks andmekaitse seaduse nõuetele.

Valminud on klubi renoveerimise projekt, loodan väga, et tegelike töödega saame alustada juba sellel aastal. Suur ja mahukas ettevalmistustöö on käimas linna ja valdade ühinemiseks. 10. augustil istusid koos Kilingi-Nõmme omavalitsusest volikogu esimees, linnapea, Saarde, Tali ja Häädemeeste volikogude esimehed ning vallavanemad, arutamise teemaks ikka seesama ühinemine. Ka Tali valla rahvas on otsustanud meiega ühineda, välja arvatud Laiksaare kant, kes tahab ühineda Häädemeeste vallaga.
Mõttetööd on ühinemise eel palju, ei saa tähtsat sammu astuda uisapäisa, kasu peab ühinemisest tõusma kõigi osapoolte elanikele.

Kuigi ilmad on olnud nii ja naa, saime oma linnapäevad toredasti ära peetud. Üritusi oli palju ja loodan, et igaüks leidis sealt midagi endale. Linnavalitsus usub, et need päevad saavad traditsiooniks, püüame leida uusi huvitavaid esinejaid ja atraktsioone, täna suur aitäh kõigile linnapäevadest osalenutele nii publiku kui esinejatena. Eriti tahan tänada noori meremehi Meoselt, kes lisaks sellele, et ehitasid valmis toreda veesõiduki, sõudsid sellega ka üle järve ja täiesti ilma ohvriteta! Loodan, et nad on sama tublid ka koolis tarkust taga ajades, sest õige pea on käes SEPTEMBER – tarkuse kuu! Edukat koolitee algust kõikidesse kodudesse!

Lugupidamisega linnapea
Kalle Song

24. august 2004
Muusikakoolil uus direktor

Muusikakooli direktori kohale kandideeris kaks kandidaati. Kuna ühel neist polnud nõutavat kõrgemat haridust, jäi sõelale ainult üks kandidaat, kelle linnavalitsus konkursikomisjoni otsuse alusel ka ametisse kinnitas.

Uus direktor on Külli Kelu. Ta on sündinud 1972. a., elab praegu Pärnus, kasvatab üht poega. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri ja koorijuhtimise erialal, G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise ja põhikooli muusikaõpetaja erialal ning Eesti Muusikaakadeemia Baccalaureus Artiumi kraadiga koolimuusikas.

Külli Kelu on täiendanud oma haridust Eesti Noorsootöö Keskuses (noortelaagri kasvataja õppeprogramm), Eesti Muusikaakadeemias (näitlejameisterlikkus) ja USA-s (inglise keel). Ta on töötanud põhikoolis muusikaõpetajana ja kunstigümnaasiumis inglise keele õpetajana, Tallinna Huvikeskuses Kullo jne.
Soovime uuele direktorile edu!

Saarde Sõnumid

24. august 2004
Veel heakorrast

On tore, et Kilingi-Nõmmes on palju kenasid ja hästi hooldatud maju ning krunte, millele auhindu jagada. Ka linnavalitsus on palju vaeva näinud, et linn kaunis ja puhas oleks. Veidi ringi jalutades võime aga näha, et ega need tõrvatilgad veel kaugeltki kadunud pole. Kui maja ees kevadest saadik saagimata-lõhkumata puuhunnik, krundil tänava ääres juba paras võsa, ripakil aialipp jne, siis on see lugupidamatus kaaskodanike vastu. Seni on linnavalitsus selles asjas küllalt leebe olnud, lootes, et kodanikud pikapeale ise arusaamisele jõuavad. Kahjuks see nii ei ole. On kuulda, et varsti kavatsetakse asi tõsisemalt käsile võtta ning linn üle vaadata. Linnas kehtib heakorraeeskiri, mis võimaldab süüdlasi ka trahvida. Vaevalt aga kellelegi meeldib, kui ta saab kirja, kus nõutakse nii- ja naasuguste puuduste kiiret kõrvaldamist, ähvardatakse trahviga, pannakse nimi ajalehte – siis inimene saab tigedaks, solvub ja tal jääb enda arvates õigust ülegi.

Kallid linnakodanikud, mõelge selle üle, vaadake kriitilise pilguga oma majapidamisi ja kõrvaldage need väikesed iluvead – säästate enda ja teiste närve. Ei nõuta teilt ju midagi võimatut ega liigset viksimist, ainult elementaarset korda.

Saarde Sõnumid omalt poolt teeb heakorrakonkursside korraldajatele ettepaneku kindlaks teha ja avalikustada kõige korratumate kinnistuomanike nimed ning neile pidulikult luuad kinkida.

Saarde Sõnumid

23. august 2004
Sat-tv uudised

Nüüdseks on siis valmis saanud OÜ Talvakas sat-tv võrk metsamajandist kuni Kantsi tänavani, v.a mõnede eranditega Raekoja ja Ringpuiestee tänavatel.
Septembri esimestel päevadel tuleb uus postitus raudteeäärsele elanikkonnale.
Augusti lõpuks saame valmis maa-aluse magistraalkaabli paigaldamise lähtetingimused ja kooskõlastused projekteerimiseks, sellest tuleneb ka kaevetööde ja materjalide hind ning teostamise aeg, millele püüame linnavalitsuse kaasabil lahenduse leida.

Ka internet on jõudnud meie võrgu ulatuses kõikide soovijateni. Seoses voolu kõikumisega esineb kohati veel tõrkeid, kuid klientide kaasabil loodame kiiremas korras lahendada needki probleemid.

Kui vahepeal on kellelgi tekkinud soov veel meiega liituda, siis on kõik teretulnud.
Oma ettepanekud, soovid ja mured saate edastada meie infotelefonile 56 56 7770, faksile 44 77 071 või e-mailile: talvakas@talvakas.ee.

Talvakas OÜ

08. august 2004
Toimus MTÜ AIK korraldatud rattamatk

Vaata fotosid

05. august 2004
II Kilingi Triatlon

Augusti esimesel pühapäeval toimus II Kilingi Triatlon. Ilus ilm meelitas kohale 29 osalejat. Õrnema sugupoole esindajaid oli võrreldes eelmise aastaga lisandunud ainult üks julge – kokku osales kolm naist. Eelmise aasta parima naistriatlonisti Kadri Sõggel´i vastu ei saanud ka tänavu ükski naine. Üldkokkuvõttes saavutas ta viienda koha. Naiste arvestuses võitis teise koha Reine Klettenberg. Kolmas julge naine oli Triin Tallo, kes võitis juba teist aastat vanuserühmas N12-14.

Kõige rohkem osalejaid oli meeste vanuserühmas M18-39 , kokku 17. Eelmis aasta võitu õnnestus Mikk Sõggel´il korrata ka sellel aastal. Teiseks tuli Tarmo Tamm, kes osutus ka Saarde piirkonna parimaks triatlonistiks. Eelmise aasta parim Saarde valla triatlonist Raino Liblik lõpetas tubli viienda kohaga, kuid sellest ei piisanud oma tiitli kaitsmiseks. Kolmanda koha saavutas Toivo Tallo. Neljas ja ühtlasi parim veteran oli Arnold Schmidt. Veteranide vanuserühmas tuli teiseks Jaan Luhaäär.

Nooremas vanuserühmas M12-14 lõpetas 4 osavõtjat. Esimese koha võitis Edward Oks, teine oli Rauno Venig, kolmas Kristjan Pahk ja neljas ning ühtlasi kõige noorem osavõtja oli Marten Oks, kes on alles üheksa aastane.

Meeste vanuseklassis M15-17 oli võistlejaid ainult kaks. Võitjaks tuli Gert Pikkor, kes saavutas üldkokkuvõttes tubli 10. koha. Teiseks tuli Andri Tähiste.

Täname kõiki võistlejaid, pealtvaatajaid ja kõiki neid, kes aitasid võistlust läbi viia.

Toivo Tallo

Foto: Võistlustest osavõtjad. (Suurema foto vaatamiseks kliki pildil.)
Veel fotosid
Võistluste protokoll

NB!Tuletame meelde, et 29. augustil toimub II Kilingi Mitmevõistlus Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi staadionil algusega kell 10.00.
Ootame võistlema kõiki triatloniste, sest Kilingi Atleedi tiitlile ja rändauhinnale võivad kandideerida ainult mõlemal võistlusel osalenud sportlased.
Mitmevõistlusel võivad osaleda ka triatlonil mittevõistelnud sportlased.
Võistluste ladusamaks läbiviimiseks palume registreeruda 22. augustiks telefonidel 5664 3114 (Toivo Tallo), 5559 9269 (Sven Koovit) või e-maili aadressil toivo.tallo@mail.ee, sven.koovit@mail.ee.
Kuna võistlus on ühepäevane, siis on võistlejate arv piiratud. Mõistagi eelistatakse triatlonil ja eelmise aasta mitmevõistlusel osalenud sportlasi.

30. juuli 2004
Maleuudised

14-16. juunil toimusid Kuressaares Saaremaa noorte lahtised MV males.
Kuni 14-aastaste noorte seas sai Sten Kasela 2. koha.
Kuni 12-aastaste noorte seas saavutas 2. koha Silver Kiviselg ja Helina Kasela sai 7.koha, kuid oli tüdrukutest parim.

9-11. juulil oli I. Raua mälestusvõistlus males Vana-Võidus.
Kuni 14-aastaste noorte hulgas saavutas Sten Kasela 3. koha.
Täiskasvanute turniiril osales 60 võistlejat. Eiki Lehemets saavutas 6-16 koha jagamise, kuid oli koefitstiendi alusel 15. koht. 1-2 kohta jagasid rahvusvaheline meister Meelis Kanep ja suurmeister Kaido Külaots.

14-19. juulil toimus Tallinnas Paul Kerese mälestusfestivali raames tugevakoosseisuline maleturniir. Osa võttis 3 suurmeistrit ja 10 rahvusvahelist meistrit,osalesid võistlejad veel Soomest,Lätist, Hollandist, Inglismaalt, Saksamaalt ja Venemaalt.
Turniiri võitis SM Kaido Külaots, 2.koht läks RM Artjom Smirnovile Venemaalt ja 3. koht sai koef. alusel Soome noor SM Tomi Nybäck.
Osales 78 maletajat ja osa võtsid ka Sten Kasela ja Eiki Lehemets. Sten Kasela kogus 9 mängust 4,5 punkti ja sai koof. alusel 44. koha. Eiki Lehemets sai kokku 5 punkti ja koef.alusel 25. koha, kuid märkimist väärib viik Läti SM Janis Klovansiga.

18. juulil toimus Tallinnas Eesti-Soome malematš 95 laual, kuna soomlastel puudus 5 võistlejat. Eestlased võitsid selle matši 64,5-30.5. Osa võtsid ka Eiki Lehemets, kes võitis oma partii ja Sten Kasela,kes viigistas partii oma vastasega.

27-29. augustil 2004. a.toimuvad Kilingi-Nõmmes Pärnumaa noorte lahtised MV. Osa saavad võtta järgmised vanusegrupid: sünniaasta 1994 ja nooremad, sünniaasta kuni 1992 ja kuni 1990.
Pärnumaa parimatele poistele ja tüdrukutele eraldi auhinnad.
Võistlus kuulub ühtlasi Eesti Maleliidu poolt korraldatava noorte nädalalõputurniiride sarja.
Info ja registreerimine 23.08.2004.a.Eiki Lehemetsale telef. 55663688.

Eiki Lehemets

25. juuli 2004
Heakorrakonkurss 2004

Jälle on suvi, loodus lokkab ja aiad õitsevad. Ja taas tegime kokkuvõtteid Kilingi-Nõmme linna heakorrakonkursist, hindasime ilu, maitsekust, töökust, ettevõtlikust. Tutvustan, mis komisjoni silma ette jäi.

Heakorrakonkursi viis läbi MTÜ AIK Livonia, komisjoni töös osalesid ka linnavalitsuse ja volikogu esindajad. Komisjoni kuulusid tänavu Tiiu Tammiste, Tiiu Olde, Ahti Seller, Peet Mardu ja Eesi Kolla.

Meie inimesed on tagasihoidlikud ja ise ei paku, et tulge minu elamist kaema ja soovin konkursil osaleda, pigem tõrjuvad veel tagasi, kui sellekohane ettepanek tehakse. Seega tuleb komisjonil endal linnas ringi vaadata ja sobilikud objektid üles otsida ning neid siis võrrelda ja hinnata. Ja kuna juba neljandat aastat oleme linna selle pilguga hinnanud, märkame kohe, kui kuskil majapidamises on mingi positiivne nihe toimunud – hooned värvitud, uus piirdeaed tehtud või aia kujundust uuendatud. Aga tänavu jäi ka silma, et kuidagi palju on linnas neid maju, kus keegi vist ei ela, sest krundid on hooldamata, õu niitmata, naat ja heinputked õitsevad ümber trepi. Võibolla on maja endised elanikud vanaks saanud ja muru alla puhkama läinud, järglased või uued omanikud siin ei ela, kodu meeles ei pea ja nii kasvavadki õued umbe. Pea igas pikemas tänavas võib sellise krundi leida. Aga seda suurem on rõõm, kui mõni seni räämas seisnud maja üles on kohendatud ja elamiskõlbulikuks muudetud, mõnikord üsna lihtsate käepäraste vahenditega.

Ja taas saab kinnitust vana tarkussõna, et iga töö saab lõpetud, mis on alustud ehk lihtsamalt öeldes, kõik on kättevõtmise asi. Sest kui on ettevõtlik pere, leiab ta kuidagi ka materiaalse võimaluse, et oma visioon ellu viia, jupphaaval ja aegapidi, aga nii ju kodu rajataksegi. Egas “võtmed kätte” maja saagi päris kodusooja pakkuda ja südame külge kasvada.

Meie suurim oht pole selles, kui võtame endale liiga suuri eesmärke ja ei saavuta siis neid, vaid selles, kui võtame endale liiga madalad eesmärgid ja siis need ka saavutame (olevat kunagi öelnud Michelangelo). Tõlgendagem seda nii, et perel on vaja tahta rohkemat, ilusamat, paremat…, et oleks, mille poole püüelda ja siis on ka tulemus märkimisväärne. Komisjon ei tohi ka latti liiga madalale lasta ja nii jäi tänavu leidmata ühiskondlik hoone, millele heakorra eest kiitust avaldada. Selle asemel otsustasime anda sini-kollase võitja märgi kahele eramule.

Niisiis, heakorrakonkursi võitja 2004 märgi saab perekond Tiiu ja Jaan Tähepõllu kodu Veski 1. Kena õue kujundus, väike veesilm, okaspuude minivormide kollektsioon, alati hästi hooldatud aed ja muru, tänavu ehitatud puhkekoht-lehtla, valmimisel kamin. Nõudlik perenaine ja töökas ning abivalmis peremees suudavad ühisel jõul tõesti palju korda saata. Ilus endal elada ja külalistel mõnus varjualune istumiseks. Kiitus ja tänu selle eest!

Samuti saab märgi Sirje Lauri kodu Kase 11. Väikesesse aeda on sobitatud kõik vajalik, kenasti kujundatud, kõike on parasjagu, pilku püüavad hästi hooldatud roosid, õu jätab tervikliku ja kompaktse mulje. Õieilu ka edaspidiseks!

Tänukirja saavad Riina ja Tarmo Teearu, kes on asunud korrastama Pärnu 86 maja ja aeda. Mäletavad ju kindlasti paljud, missugune Tootsi peenramaa seal enne asus ja mis olukorras oli elumaja. Ega praegugi kõik valmis ole, kõrvalhoone ehitamata, aia kujundamine alles pooleli. Kuid tehtud on ka palju, näiteks huvitav palgijuppidest tee, kena piirdeaed. Jätkugu ideid ja jõudu nende eluviimiseks!

Tänukirja saavad Mare-Vanda ja Arno Sõel, kelle kodu Pärnu 9 oli üks esimesi, kuhu ilus valge tara rajati. On ehitatud kena kõrvalhoone, majandusõuel on alati korralikult laotud puuriidad. Sellest võiks küll paljud eeskuju võtta.

Tänukirja saavad ka Maie Tuuksam ja Evald Ruul, kelle maja Eha 19 on hiljaaegu saanud uue värvikuue, õu ja tänavaäärne hooldusala on hästi hooldatud. Oli meeldiv üllatus.

Korterelamutest saab märgi Nõmme tn 4, mille elanikud (perek. Ollino, Nõmmik, Vasar jt) üksmeelselt majaümbrust koristavad, muru niidavad, haljastust uuendavad – tänavu istutati õuele ka eksootiline araukaaria, kindlasti ainuke siinkandis. Nüüd asuti majakatust vahetama. Krunt on suur ja korrastamine võtab sellevõrra ka rohkem aega. Jõudu ja jaksu ka edaspidiseks!

Muide, me panime tähele, et eelmistel aastatel äramärgitud majapidamisi on tänavu veel usinamalt kasitud ja uusi lilleklumpe-istumiskohti rajatud. See aga ongi meie konkursi eesmärk – innustada ja anda uut hoogu oma koduümbruse korrastamiseks ja ilu loomiseks. Kõigile palju tänu tehtu eest ja veel enam selle eest, mis teoksil!

Eesi Kolla
MTÜ AIK Livonia

 

20. juuli 2004
Toimusid Kilingi-Nõmme linnapäevad

16.-18. juulil toimusid juba traditsiooniks muutunud Kilingi-Nõmme linnapäevad.
Reede õhtul toimus klubi Eakas lustipidu Suveaias. Järgnes rongkäik Lavi järve äärde. Rongkäik sai üheaegselt alguse nii Suveaiast kui klubi juurest. Klubi eest hakkasid Lavi järve äärde liikuma rahavatantsurühmad.
Kell üheksa õhtul esinesid Lavi järve ääres torupilliansambel Linnutaja ning tantsurühmad meilt ja mujalt. Toimus ilutulestik. Õhtu lõpetas simman.

Laupäeva, 17. juuli hommikul kell üheksa äratas linnarahva purskkaevu juures mängiv Mõisaküla puhkpilliorkester.
Kell kümme algasid üritused Lavi järve ääres: laste jalgratta maastikusõit, Päästeameti demonstratsioon, akvalangistide etteaste, sõit üle järve endavalmistatud ujuvalustel.
Kell üks toimus Keskpargis laste mänguväljaku avamine. Kohal oli kloun. Sõita sai ponidega. Lastel oli võimalus asfaldile joonistada ning kätt ja silma proovida Suveaias avatud lasketiirus.
Kell kaheksa õhtul esines purskkaevu juures linedance-rühm Kantriina.
Sellele järgnes ansambli Meie Mees ettaste Suveaias.
Õhtu lõpetasid Paavo ja Polero.
Pühapäeval toimus Suveaias traditsiooniline laat.
Hilishommikul kuulutati laululavalt maha konkursi Kaunis Kodu võitjad ning esines
võimlemisklubi GITHA.
Toimusid tänavakorvpalli võistlused politseimaja parklas.

Vaata fotosid!

19. juuli 2004
Linnapea annab teada

Päevad veerevad kiiresti, jälle ilmub uus lehenumber ning nagu juba kombeks, on seal ka linnapea veerg. Eks iga linnakodanik tunneb huvi, mis uudist linnavalitsuses, ja kes siis veel peaks sellest aru andma kui mitte linnapea.
Suvi on puhkuste aeg, kuid on ka kõige parem aeg igasugusteks remontideks. Nii toimub meilgi praegu katusepanek ja akendevahetus gümnaasiumi algklasside majale, sügiseks peaks korda saama tütarlaste duširuum gümnaasiumi põhihoones.
Lasteaias tehakse korda nõudepesuruum ja ühe rühmaruumi põrand. Väiksematest, kuid väga olulistest remontidest sai korda tehtud polikliiniku esine kõnnitee, nüüd peaks arsti juurde kuiva jalaga pääsema küll igasuguse ilmaga.
Võib-olla olete tähele pannud, et Viljandi poolt linna sissesõiduteed ääristavad uued kaunid tänavavalgustid, mis praegu küll veel ei tööta, kuid sügisel näitavad kõigile, ka möödasõitjatele, et oleme ikka olemas.

Ja muidugi pean ma rääkima laste mänguväljakust, paistab, et see oli linnale veel vajalikum kui me arvatagi oskasime. Seda tõendavad asjaosalised ise - hommikust õhtuni on plats lapsi täis, nii suuri kui väikesi. Tahaks ütelda, et see koht on mõeldud ikka väiksematele, suuremad rüblikud peavad veel kannatama, ka neile teeme platsi ja juba vingemate atraktsioonidega. Täitsamehel ikka ei kõlba tittede hobukiigel turnida ja ma arvan, et kümnene poiss peaks ju täitsameeste kanti hoidma. Siit oleks palve ka kõigile lapsevanematele ja isegi lihtsalt möödujaile – kui näete, et asi kipub liiale minema, siis kutsuge ülemeelik mehe- või neiuhakatis sõbralikult korrale. Mänguväljaku pidulik avamine toimus küll linnapäevade raames, kuid väljak ei ole päris valmis, tahame vähemalt ühe atraktsiooni veel juurde saada.

Nii, jutt jõudiski meie suvise suursündmuse – linnapäevade – juurde. Algasid need reedel, 16. juulil ja lõppesid sama nädala pühapäeval. Ei hakka nende ürituste kava siin ära tooma, küllap leiate selle mujaltki. Tahame siin säilitada traditsioone – eakate lustimine ja rahvatantsupidu Lavi järve ääres, aga pakkusime ka üllatusi.
Tahaks loota, et selline omalinna üritus sisendab meisse ühtekuuluvustunnet, paneb lahkema pilguga vaatama oma naabrile, sest kes teab, võib-olla alati ei olegi naaber kurja juur.
Väga õigesti ütles Liivamäe lahingu mälestuspäeval Saarde Katariina koguduse uus jutlustaja Arvet Ollino - “…aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki su omas sa ei pane tähele?” Kui hästi mõtelda, võib-olla nii mõnigi, kel palk omas silmas, otsib innukalt neid, kellel pole nagu pinnukestki. Siin on, mida mõelda...
Nii et rohkem mõistmist ja sõbralikkust ning toredaid linnapäevi kõigile. Loodame, et ka suvi tuleb meie õuele veel tänavu.

Lugupidamisega linnapea
Kalle Song

18. juuli 2004
Toimusid Kilingi-Nõmme linnapäevad

Vaata fotosid!

17. juuli 2004
Uusehitusest Kilingi-Nõmmes

Ega viimase viieteistkümne aasta jooksul Kilingi-Nõmmes midagi ehitatud ole, Kilingi Villa välja arvatud. Nüüd siis valmis terve linnak korraga.
Kes ei usu, mingu linna parki ja vaadaku. Ega kompleks veel päris valmis pole, kuid ekspluatatsiooni on objekt juba võetud, ja päris aktiivselt. Pidulik avamine toimus Linna Päevadel.

Ka Aia tänava äärde suuremate laste jaoks mõeldud mänguplatsi rajamise plaan ei ole maha maetud, kuid lükkub ilmselt järgmisesse aastasse.

Saarde Sõnumid

16. juuli 2004
Laulupidu ei tahtnud kuidagi lõppeda

Laulupidu ei tahtnud kuidagi lõppeda, õigemini pidulised ei saanud sellele meeleolule järsult punkti panna. Tallinna peo jätkuks tõi koorilaulu Kilingi-Nõmme ka Rootsi Västerasi meeskoori esindus, kes andis minikontserdi kesklinnas purskkaevu juures.
Ilm oli päikeseline ja rõõm kohtuda vanade tuttavatega kahepoolne. Nimelt kümme aastat tagasi andis eelpool nimetatud meeskoor kontserdi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis. Võõrustajateks oli siis ja ka nüüd naiskoor Kanarbik. Selle ajaga on toimunud kooride koosseisudes muutusi ja nii mõnigi otsis oma varasemaid tuttavaid. Mõni leidis, mõni ei.

Külastasime ka laululava, mis kutsus külalistes esile üllatuse - selline väike linn ja oma laululava. See andis veel kinnitust sellele, milline laulurahvas on eestlane.

Ühine piknik külaliste ja võõrustajatega toimus Rahu järvel Peebu parvsaunas. Külalised olid vaimustuses ja meeleolu oli ülev. Käidi saunas, põrgutünnis ja ka järves ujumas. Peagi oli käes kurb lahkumise aeg. Tõotati, et järgmise ühise laulmiseni küll enam kümmet aastat ei oodata.

Tiiu Karu
naiskoorist Kanarbik

16. juuli 2004
Muusikakoolist

Nagu igal aastal, nii ka sellel kevadel toimus Kilingi-Nõmme Muusikakoolis lõpuaktus.
Kooli lõpetasid Ingrid Post, Kristin Mei, Katre Teearu ja Triin Tallo õpetaja Helina Tamme klaveriklassist, Kai Tiitsaar ja Kaidi Pikkur õpetaja Piia Kajando klaveriklassist ja Gerda Kuum õpetaja Õnnela Teearu akordioniklassist.

Muusikakoolis õppimine kestab 7 aastat ja kõik need aastad on ainult väga headele hinnetele õppinud Kai, Ingrid, Katre ja Gerda. Nemad lõpetasid muusikakooli kiituskirjaga.

Esimest korda muusikakooli tegutsemise ajal said lõpetajate eksamikavad ka lindistatud. Selle eest täname Vladimir Ruzitshit.

27.-30. juunil toimusid ESTO päevad Riias. Sellest võttis osa Vabariikliku Akordionistide Orkestri „Tremolo” koosseisus ka meie muusikakooli akordionistide ansambel. Toetuse eest täname Kilingi-Nõmme Linnavalitsust ja Saarde Vallavalitsust.
Ilusat suve!

Õnnela Teearu

15. juuli 2004
Vene surnuaiast

Kilingi-Nõmmes surnuaiast rääkides mõtleb enamus Saarde kalmistule, mis ju tegelikult asub Saarde valla territooriumil. Päris linnas on aga nn vene surnuaed. Tegemist on sama kauni, kuid palju väiksema matmispaigaga, kui seda on Saarde kalmistu.
Loomulikult on ka suurel kalmistul hooldamata haudu ja heina kasvanud kohti, kuid suurel territooriumil ei torka need väga silma. Vene surnuaed on väike ja tema vead on kõigile näha. Meie inimene on kahjuks selline, et oma lähedaste kalmud tehakse ilusti korda, aga kõrvalolev teegi jääb riisumata. Kuigi võib-olla paistaks oma platski kenam, kui liigutaks reha ka unustusse jäänud õrvalplatsil. Seda naljalt ei juhtu, pigem satub oma praht isegi kõrvalolevale hauale. Nõukogude ajal ei olnud ka linnavõim sellest surnuaiast huvitatud ning nii ta kippuski rääma jääma ja võssa kasvama.

Hea meel on tõdeda, et praegu on suhtumine linnavalitsuses muutunud. Linnapea Kalle Song on alati mind ära kuulanud ja lubanud kalmistu korrastamisel abistada. Lubadused on ellu viinud tubli töömees, linnavolikogu liige Kalju Jürisoo. Selle suve kalmistupüha hommikul surnuaiale minnes tuli lausa pisar silma - kantsel on värvitud, hein ja võsa niidetud, isegi teed sellel hommikul riisutud.
Tänan kogu südamest härra Songa ja härra Jürisood tehtu eest. Samas tahan koputada ka nende inimeste südametunnistusele, kelle lähedased puhkavad mullas - hoidke nende rahupaik korras ja vajadusel hoolitsege ka ümbruse eest - ainult nii säilitavad meie kalmistud oma väärikuse.

Linnakodanik Valli Avarmaa

15. juuli 2004
Kinnisvaraturu uudised

Kilingi-Nõmme linn müüs avalikul suulisel enampakkumisel Kantsi tn 17 kinnistu koos endise Kantsi koolimajaga.
Pakkumisel osalejaid oli kaks – Kaspar Kaugija ja Tiit Toompere.
Alghind oli 35 000 krooni, see tõusis pakkumiste käigus 90 000 kroonini, millise summa eest omandas kinnistu Tiit Toompere.
Linnavara müügi plaan 2004. aastaks sai selle tehinguga täidetud.

Saarde Sõnumid

14. juuli 2004
Euroopa öö

Euroopa kultuurikülade liikumise algataja, innukas uute ideede väljamõtleja hollandlane Bert Kisjes kutsus oma koduküla Wijk aan Zee rahva nimel kümne uue Euroopa Liitu astuva maa külade esindajaid osa võtma üritusest nimega EUROOPA ÖÖ ajavahemikul 11-13. juun.

Wijk aan Zee elanikud võtsid oma kanda kõigi osavõtjate toitlustamis- ja majutuskulud, külaliste kanda jäid ainult sõidukulud. Osavõtjatel paluti tulla kohale ja tutvustada iseendid, oma maad, kultuuri, muusikat, käsitööd, võtta osa ühistest üritustest. Peo eesmärk oli tervitada uusi liikmeid, tutvuda üksteisega läbi ühiste kultuuriürituste.

Kilingi-Nõmmest ja ka mujalt Eestist oli sõitjaid koos bussijuhtidega kokku 39. Reis läks läbi Rootsi ja Taani. Oli aega tutvuda Kopenhageni, Amsterdami, Zaanse Schansi vabaõhumuuseumiga, Hamburgi ja Stockholmiga. Reis oli mõnus ja lahe. Kuna reisi kestel harjutati laule ja tantse esitamiseks suurel peol, siis lähendas see ka reisiseltskonda omavahel.

14. juuli 2004
Kas linna on uut võimlat vaja?

Sellele küsimusele vastuse leidmist on üritanud nii Kilingi-Nõmme linna- kui Saarde vallavolikogu. Kui Kilingi-Nõmme oma leidis, et on vaja, siis Saarde rahvaasemikud arutasid seda kahel korral ning siis otsustasid, et võiks seda küsimust arutada koos linna esindajatega.
Nii toimuski 1. juulil Tihemetsa õppehoones volikogude ühine istung, seda küll füüsilises mõttes, sest sellist juriidilist mõistet nagu ühine volikogude istung ei ole – iga volikogu otsustab ikka iseseisvalt. Vallameeste ettepanek kokku saada ja asi ilusasti läbi arutada oli muidugi väga õige. Nimelt oli vallavolikogu mures Tihemetsa spoprdirajatiste tuleviku pärast ja tahtis teada, kuidas seda asja näevad linnamehed.

Järgnevas olid kõik ühel arvamusel – Kilingi-Nõmmele on uut võimlat vaja; ujula on ja jääb Tihemetsa, kuid ka vesi peaks sees olema ja ujula vähemalt kuus kuud aastas avatud.
Tihemetsa elanikele peavad ka sportimisvõimalused jääma. Millised need võimalused peaksid olema, jäi esialgu lahtiseks. Kas on otstarbekas remontida suure raha eest olemasolev hiigelkompleks, ehitada võimla tühjalt seisvasse aulasse või lammutada vana spordikompleks ning paigaldada uus kaarhall – need valikud tuleb teha.
Raske on muidugi tulevikku ennustada. Milline on Tihemetsa tulevik, kas tehnikum jääb ja kui kauaks? Ja kas raha uue võimla ehitamiseks ikka saame või läheb nagu ikka…
Igatahes Saarde vallavolikogu otsustas, et Kilingi-Nõmmele on uut võimlat vaja. Nüüd sõltub asja edasine käik maavanemast, aga kes selleks saab, on momendil lahtine.

Saarde Sõnumid

12. juuli 2004
Kilingi-Nõmme koolilõpetajad 2004

9A
Nele Aal
Ivar Grandberg
Anneli Heljas
Janely Jürimäe
Kaily Karv
Kaie Kauber
Kalev Koidu
Karin Kullamäe
Regina Lensment
Mikk Luik
Kristin Mei
Targo Miilimaa
Rene Ollino
Rait Paal
Pille Paimets
Katre Paimre
Martin Rooden
Anne-LySaul
Kristina Sikk
Triin Talbonen
Kait Tamm
Triin Tarvis
Rene Truks
Siim Tõigast
Simo Uibu
Anu Viik
Klassijuhataja Ille Varner

9B
Teele Aal
Gertu Allikivi
Priit Avarmaa
Helen Hõbesaar
Risto Iir
Helina Kiviselg
Jaanika Koitla
Kristiina Künnap
Viktoria Laur
Jüri Lemešenko
Heli Lensment
Raido Lensment
Relika Lindorg
Gert Pikkor
Kaivo Põder
Marten Pärna
Piret Reinok
Rein Roosmaa
Teele Ruzitš
Vivika Siim
Kadri Sõrmus
Ebetriin Talts
Jaanus Vahtramäe
Jarmo Õis
Klassijuhataja Saima Tõigast

9C
Erki Aasamets
Maret Abram
Laura Altin
Maarja Andla
Annika Avaste
Kristiina Juurikas
Liis Jürisoo
Kristo Kaugija
Janika Keller
Eva-Maria Kikkas
Kai-Leen Kutsar
Gerda Kuum
Jaanika Lill
Triinu Manilets
Keio Priilinn
Katrina Pulk
Rain Päärmann
Piret Päärsoo
Reiko Randoja
Rinek Reidla
Alice Sarv
Triin Sinijärv
Martti Soomann
Stella-Theresa Stoicescu
Taavet Tamm
Imbi Teemant
Allar Vallaots
Kersti Õilsalu
Kerli Õunapuu
Made Õunapuu
Klassijuhataja Inge Post

12R
Pille Aasamets
Riina Holter
Jana Jaaksalu
Keio Kanarbik
Jane Kesküla
Kelli Kielas
Anne Kiviselg
Kaare Kukk
Roman Kuznetsov
Eleri Lapp
Madis Leivits
Carmen Lensment
Kerdo Link
Mihkel Moorats
Karin Neemsalu
Tuuli Pärnmäe
Liina Rauk
Kirti Rätsep
Riho Saar
Triin Salujärv
Liina Sepp
Liisi Soomann
Helina Sulg
Pille Tamme
Andrus Teearu
Henry Tiidu
Kalle Vaikmaa
Katriin Vesselova
Kaire Vill
Lenno Õunapuu
Klassijuhataja Kuro Link

12Ü
Regina Atka
Merike Burget
Mattias Ilves
Jaana Jõeste
Gerli Jõeveer
Veiko Kobar
Jaanika Kraav
Gerli Kuusk
Mari Kütas
Reili Lember
Jörgen Liidres
Siiri Lohk
Reimo Loorents
Mikk Manilets
Ave Miilits
Jannes Mägi
Ilja Ollõkainen
Siret Ots
Triin Põder
Triin Ruukel
Tiina Talts
Klassijuhataja Urve Jõgi

 

• Uudised
• Uudiste arhiiv

• Saarde Sõnumid
• Pildigalerii