Uudiste
arhiiv
(2003. a. I kvartal)
31.
märts 2003
Kilingi-Nõmme
politseijaoskonnal uus juht
Nüüdsest on Kilingi-Nõmme
politseijaoskonna juhtiv konstaabel Maidur Lapp, samal ajal on ta ka
Kilingi-Nõmme konstaabel edasi. Saarde valla konstaabel on Kaarel
Kase. Senine juhtiv konstaabel, pika staazhiga politseinik Mati Kuut
siirdus pensionile. Soovime Mati Kuudile kena pensionipõlve.
31.
märts 2003
Alustas
tööd Kilingi-Nõmme esimene helistuudio
Hevo Team avas oma ruumides uue helistuudio,
kus on võimalik ürituste
jäädvustamine helikandjale (CD, kassett, Minidisc
jne).
Antakse helitehnilist konsultatsiooni, võimalik on rentida heliaparatuuri
(ka koos nupukeerajaga). Pakutakse stuudioteenust koos prooviruumiga.
Täpsemat infot saab telefonidel 44 92 085, 050 607 19.
31.
märts 2003
Saarde
Karikas lauamängudes
Tänavu toimus esmakordne mitmevõistlus
lauamängudes Saarde Karikale.
Osa võttis 18 noort ja 8
täiskasvanut.
Mängiti 5 vooru shveitsi süsteemis, kusjuures ühes
voorus tuli mängida 2 partiid malet, 2 partiid kabet, 2 geimi
koroonat ja 2 geimi lauatennist.
Noortest võitis Saarde Karika
Sten Kasela, teiseks jäi Tanel Lillemets Surju vallast. Kolmandat
ja neljandat kohta jagasid Silver Kiviselg ja Sander Tikerpuu.
Täiskasvanutest
võitis Saarde Karika Ernst Kasela, teine oli Eiki Lehemets ja
kolmas Viire Talts.
Peredest võitis karika perekond Kasela.
Teine koht kuulus perekond Lillemetsale ja kolmas koht perekond Kiviseljale.
Üritust toetasid Saarde vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital, AS
Sylvester Kilingi-Nõmme, Kilingi-Nõmme linnavalitsus, maleklubi
Kuusiku, Tihemetsa Tehnikum ja maleklubi Kasmar.
Eiki Lehemets
31.
märts 2003
Malest
28. veebruarist 3. märtsini toimusid
Paides kuni 14-aastaste noorte Eesti meistrivõistlused males,
kus Sten Kasela saavutas teise koha. Ta kogus 5,5 punkti 7 võimalikust.
Teine koht andis Stenile õiguse osaleda oma vanusegrupis EM
võistlustel Kreekas.
Pärnumaa meistrivõistlustel kiirmales saavutas poiste hulgas
kolmanda koha Arvi Berg, naiste arvestuses oli parim Viire Talts.
Algkoolide Pärnumaa meistrivõistlustel saavutas esimese
koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi võistkond koosseisus
Kalmer Suigusaar, Silver Kiviselg ja Helina Kasela. Tihemetsa Põhikooli
võistkond koosseisus Aare Kartau, Sven Saarpere, Mari-Liis Talts
saavutas kolmanda koha. Tüdrukute seas oli parim Helina Kasela
(7 võitu 7 mängust!), poiste seas oli parim Kalmer Suigusaar.
Silver Kiviselg sai teise koha.
Pärnumaa meistrivõistlustel lauamängude mitmevõistluses
sai naistest Viire Talts teise koha ja meestest Eiki Lehemets samuti
teise koha.
Eiki Lehemets
31.
märts 2003
Talispordipäev
Rahvusvaheline naistepäev, 8. märts,
kena päiksepaisteline talvepäev.
Kohalik spordihing Arnold Schmidt ootas talispordihuvilisi Veski tn.
lõpus männitukas, keskpäeval hakkaski igast ilmakaarest
osavõtjaid koos ergutajatega saabuma. Osavõtjad registreeritud,
rinnanumbritega märgistatud ja võistusõit läks
lahti.
Esimesena startisid kuni 10 a. poisid, läbida tuli 1,5
km.
1. koht - Tanel Tursk 8.42 min.,
2. koht - Rauno Vaher.
Seejärel
võistlesid kuni 13-aastased poisid.
1. koht - Sirvo Nõmm
6.49 min,
2. koht - Romet Ollino,
3-ndad võrdse ajaga Kristjan
Lill ja Ardo Lensment.
Poisid kuni 15 a. ja mehed läbisid 4,5
km.
Poiste paremusjärjestus:
1. koht - Gven Hallop 15.50 min,
2. koht - Martin Rooden.
Mehed:
1. koht - Neeme Teearu 15.09 min,
2.
koht - Martti Rooden,
3. koht - Gerth Hallop.
Tüdrukud kuni 15 a. ja naised läbisid distantsi 1,5 km.
Tüdrukute
paremusjärjestus:
1. koht - Jaanika Lill 8.29 min,
2. koht - Laura
Altin,
3. koht - Kristin Mei.
Naised:
1.koht - Vaiga Lill 7.33 min,
2. koht - Tiia Vabrit.
Kokku oli suusavõistlustest osavõtjaid
umbes 30. Saarde vallalt jätkus auhindasid kõikidele osavõtjatele.
Samas said oma osavust ja kiirust proovile panna kõik kelgutajad.
Päev läks täie ette, nii mõnigi sai sel päeval
esimest korda talve jooksul suusad alla. Talispordipäev oli esmakordne
ja jätkuks vastlapäevale, kokkuvõttes võib
nimetada üritust kordaläinuks.
Heli Juhkamsoo
31.
märts 2003
Kilingi-Nõmme
Mõlk 2003
Meie linnas sai korraldatud üks mõlkimise üritus.
Sellekordne võitja oli Urmas Tihane, teiseks jäi Agu Nõmmann.
Kolmas koht läks jagamisele Raido Paimre ja Sander Tikerpuu vahel.
Rahva lemmik tundus olevat (hilisemate muljete ja vaimustushüüete
järgi) Sander ja Tihnu võiskond Zapakaga. Ka läks
hästi peale külaline miilitsajaoskonnast kapten Kanep koos
seltsimeestega.
Suured tänud kõigile, kes panid õla alla ja toetasid „Püha Üritust”,
eelkõige linna- ja vallavalitsusele, Hevo Tehnikale, Lavi Autoremondile,
Enno Pärnale ja paljudele teistele.
Agu Nõmmann
Veeb: romuralli.kilingi.ee
Foto: Andrus Noorhani
31.
märts 2003
Jäärajasõit
Kiriku järvel
23.veebruaril 2003 a. toimusid Kiriku järvel
II Kilingi-Nõmme jäärajasõidu võistlused.
Et nädala sees olid ilusad päikesepaistelised ilmad ning
harjutajaid kuni õhtupimedani välja, võis oodata
suurt osavõtjate hulka. Võistluspäevaks muutus küll
ilm pilviseks ning pisut sajusekski, kuid see ei heidutanud autosõiduhuvilisi.
Nii koguneski pühapäeva hommikuks järve äärde
seltskond, kes soovis oma kiirust ja oskusi teistega võrrelda,
samuti suur hulk publikut. 900 meetri pikkuse põneva raja olid
ette valmistanud Geo Ehavee ja Veljo Kaljula ning seda tuli läbida
3 ringi.
Esimesena alustasid võistlust 2 vaprat naist. Järgnesid
tagasillaveoga sõidukid, noorteklass, esisilla-ja nelikveoga
sõidukid ning nn. piigid. Ühtekokku oli võistlejaid
40. Päeva esimese tähise sõitis välja tagaveoliste
autode klassis esinenud Raido Paimre (5.03). Tema aja ületas noorteklassis
võistelnud Simo Uibu, kelle tulemus 4.33 võttis täismehedki
pead vangutama. Päeva parima aja tavaautode arvestuses sõitis
välja Peeter Uibu - 4.23. Nn. piikide klassis tulid aga päeva
absoluutselt parimad ajad – 3.23 ja 3.24 Geo Ehavee ja Maidur
Lapi sõitudest. Noorimad autosõitjad olid 6.klassi poisid
Rasmus Paimre ja Janno Jürgenson.
Samal ajal võistlesid lapsed kartautodel. Kokku 52 kardisõitjat
jagunesid noorteks ja vanemateks tüdrukuteks ja poisteks, lisaks
veel 3 vaprat neidu, kes ei peljanud nooremate silme all kartautosse
istuda. Noorim kardisõitja oli 7.aastane Silver Lehtla. Ürituse
sponsorid olid Kilingi-Nõmme linna- ja Saarde vallavalitsused,
AS Würth, spordiklubi Kilingi, Ankru baar.
Alljärgnevalt on toodud iga võistlusklassi kolm paremat.
JÄÄRADA
40 osavõtjat
Naised
Sirje Õunapuu 5.11. I koht
Epp Arro 5.15. II koht
Noored
Simo Uibu 4.33. I koht
Taavi Attim 5.05. II koht
Taavi Karotamm 5.06. III koht
Esisillavedu
Peeter Uibu 4.23. I koht
Andrus Karotamm 4.53. II koht
Raido Kirschbaum 4.54. III koht
Tagasillavedu
Raido Paimre 5.03. I koht
Meelis Piirsalu 5.25. II koht
Aivar Vint 5.44. III koht
Nelikvedu
Maidur Lapp 4.36. I koht
Alar Oks 4.57. II koht
Riho Rebane 5.15. III koht
Piigid
Geo Ehavee 3.23. I koht
Maidur Lapp 3.24. II koht
Enno Siim 3.32. III koht
KARDISÕIT
52 osavõtjat
Tüdrukud kuni 9-aastased
Merlin Saar 1.50. I koht
Geidi Grant 2.27. II koht
Agnes Lehtla 2.59. III koht
Tüdrukud 11-15-aastased
Kai-Leen Kutsar 2.00. I koht
Kadri Lapp 2.04. II koht
Gaida Grant 2.10. III koht
Poisid 8-11-aastased
Kristjan Pahk 2.04. I koht
Sirvo Nõmm 2.07. II koht
Cristopher Muhuste 2.10. III koht
Poisid 12-15-aastased
Rasmus Paimre 1.57. I koht
Mikk Luik 1.59. II koht
Rene Truks 2.00. III koht
Neiud
Anne Kiviselg 2.09. I koht
Eleri Lapp 2.30. II koht
Kaire Vill 2.55. III koht
Foto: Andrus Noorhani
17.
märts 2003
Toimus
linnavolikogu korraline istung
12. märtsil toimunud volikogu istungist
võttis osa 12 volikogu liiget, linnapea Aivar Õun,
linnasekretär Maie Tuuksam, maakorraldaja Peet Mardu ja ehitusnõunik
Enn Alunurm.
Kinnitati istungi päevakord.
Päevakorras:
1. Planeeringute koostamine elamuehituseks.
Ettekandjad: maakorraldaja Peet Mardu ja ehitusnõunik Enn Alunurm.
2.
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise
alused.
Ettekandja: gümnaasiumi direktor Aarne Link.
3. Ühekordse toetuse maksmine lapse sünni
puhul.
Ettekandja: linnasekretär Maie Tuuksam.
4. Kultuurireformi kava.
Ettekandja: linnapea Aivar Õun.
5. Informatsioon ja küsimustele
vastamine.
Päevakorrapunkt nr 1
Planeeringute koostamine elamuehituseks.
Ettekanded linnapea Aivar Õunalt, maakorraldaja Peet Mardult
ja ehitusnõunik Enn Alunurmelt.
Esitatud informatsioon võeti
teadmiseks.
Päevakorrapunkt nr 2
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise
alused.
Ettekanne direktor Aarne Lingilt.
Võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu
määrus nr 9 „Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi
pedagoogide töötasustamise alused”.
Võttes aluseks pedagoogide vastavust kvalifikatsiooninõuetele
ja atesteerimisel omistatud ametijärku kinnitati Kilingi-Nõmme
Gümnaasiumi õpetajatele alljärgnevad palga alammäärad:
1.1. noorempedagoog 19 – palgamäär 5350.-
1.2. pedagoog 20- palgamäär 5710.-
1.3. vanempedagoog 22- palgamäär 6490.-
1.4. pedagoog metoodik 25- palgamäär 7870.-
2. Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava keskeriharidusega pedagoogi
palgamäär võib olla 15% madalam lõikes 1 toodud palga
alammäärast.
3. Kõrgharidust omandava pedagoogi palk võib olla 15% madalam
lõikes 1 toodud palga alammäärast.
4. Direktori miinimum palgamäär on 10605 krooni. Direktorile määrab
lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise eest
Kilingi-Nõmme Linnavalitsus (linnapea). Nõutavast tulemuslikuma
töö eest töölepingus sätestatud tingimustel ja kooskõlastatult
hoolekoguga võib linnavalitsus (linnapea) määrata ühekordseid
preemiaid. Toetusi direktorile makstakse võrdsetel alustel kõikide
töötajatega.
5. Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal miinimum
palgamäär on 9342.-
6. Klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstakse õpetajatele
lisatasu vastavalt ametijärkudele
6.1. põhikooliaste
noorempedagoog 800.-
pedagoog 860.-
vanempedagoog 970.-
metoodik 1180.-
6.2. gümnaasiumiaste
noorempedagoog 270.-
pedagoog 290.-
vanempedagoog 320.-
pedagoog metoodik 390.-
7. Kasvataja, koorijuhi palkade alammäärad:
noorempedagoog 2500.-
pedagoog 2700.-
vanempedagoog 3100.-
pedagoog metoodik 3400.-
keskeriharidusega pedagoog 2500.-
8. Ringijuhtide palkade alammäärad:
noorem pedagoog 2600.-
pedagoog 2900.-
vanempedagoog 3300.-
pedagoog- metoodik 3500.-
9. Teiste pedagoogiliste töötajate palkade alammäärad:
huvijuht
4300.-
infojuht 8033.-
raamatukoguhoidja 3600.-
logopeed 4140.-
psühholoog 3565.-
10. Ringijuhtidele, pikapäevarühma kasvatajatele ja logopeedile võib
lähtudes nende palkade alammäärast töötasu maksta
täiendavate tööülesannete täitmise printsiibil.
11. Direktoril on õigus määrata aastaeelarves töötasudeks
ettenähtud summa piires lisatasusid täiendavate tööülesannete
täitmise ja tulemusliku töö eest.
12. Tunnipalga arvutamisel
lähtutakse 35 tunnisest üldtööajast
(Töö- ja puhkeaja seaduse § 5 muutmise seadus). Tunnipalga
alusel tasustatakse asendustunde.
Ü he tunni tasu:
noorempedagoog 36.20
pedagoog 38.65
vanempedagoog 43.95
keskeriharidusega pedagoog 32.85
Päevakorrapunkt
nr 3
Ühekordse toetuse maksmine lapse sünni
puhul.
Ettekanne linnasekretär
Maie Tuuksamilt.
Ü
hel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme
Linnavolikogu otsus nr 18 „Ühekordse toetuse maksmine lapse
sünni puhul”.
Tagasiulatuvalt 01. jaanuarist 2003. a. makstakse ühekordset toetust
3000 krooni lapse sünni registreerinud perele järgmistel tingimustel:
1.1.
lapsevanem on Kilingi-Nõmme linna elanike registris;
1.2. lapse sünd on registreeritud Kilingi-Nõmme Linnavalitsuses;
1.3. laps kantakse linna elanike registrisse.
Päevakorrapunkt nr 4
Kultuurireformi kava.
Ettekanne linnapea Aivar Õunalt.
On plaanis kuulutada välja konkurss uue klubijuhataja leidmiseks.
Praegusele klubijuhatajale pakume administraatori kohta. Uue klubijuhataja
põhiülesanded peavad olema kultuuriliste ürituste
organiseerimine ja läbiviimine.
Reorganiseerimise kava kiideti heaks.
Päevakorrapunkt nr 5
Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Linnapea Aivar Õun:
„Kantsi tänava vana koolimaja rendileping on lõppenud.
Hoone on vaja maha müüa. Kuna selle väärtus on
väike,
siis müügi saab otsustada linnavalitsus.
Jätkub gümnaasiumi remont, selleks kulub 2 miljonit krooni.
Tegemisel on lasteaia remondi projekt, samuti klubi oma. Tuleb leida
võimalus, kuidas klubi soojaks saada, samuti teha kindlaks,
kas hoone kannatab teise korruse pealeehitamist. Siis oleks võimalik
ka muusikakool klubi ruumidesse viia.
Saarde Vallavolikogu tegi vallavanemale ülesandeks nõuda
1. aprilliks Saarde Kommunaali auditeeritud bilansi esitamist. Vaatame
tulemused ära ja siis otsustame."
Volikogu liige Andres Kukk: „
Saun on linna bilansis, selle remontimiseks peaks ka olema projekt."
Linnapea
Aivar Õun: „Projekt saab olema. Kõik hinnapakkumised
korraldab linnavalitsus. 50 tuhat on remondiks ette nähtud.
Linnal on olemas matuseauto, mis on kolm aastat seisnud. Auto on nii
vana ja seda ei saa enam sõidukorda. Oleks mõttekas see ära
müüa kasvõi 500 krooni eest.
Volikogu liige Avo Sinijärv: „Endise raamatukogu ruumide Pärnu
tn 59 ostust on huvitatud inimene olemas. Hoone tuleks ära müüa
osadena. Linnal ei ole mõtet seda hoonet remontida, see võtaks
liialt palju raha."
Volikogu esimees Kalle Kiipus: „Volikogul on õigus määrata
müügihind. Elanikud
ei soovi raha eest osta. Peame lähtuma eelkõige elanike
huvidest, sest inimesed on tähtsamad. Paneme küsimuse järgmise
volikogu istungi päevakorda."
Esitatud informatsioon võeti
teadmiseks.
17.
märts 2003
Kilingi-Nõmme linnas 2002.
a. sündinud
ja registreeritud lapsed
Eneli Lobja, Heigo Valk, Kristjan Roosma,
Kelly Ehavee, Helene Loorents, Carolyn Klaamas, Argo Kaseväli,
Karolin Lippmaa, Lilit Aldoja, Ranno Sutt, Kardo Koop, Harly Uibu,
Sten Stamm, Aron Tammemägi, Marcus Jürimäe, Rando Teearu,
Brita Pärna, Remo Isand.
17.
märts 2003
MTÜ AIK Livonia
2-aastane
Jaanuaris möödus kaks aastat
mittetulundusühingu Livonia asutamisest. Seda tähistati väikese
peoga „Restos”.
Osa võtma olid kutsutud ka suvisest Itaalia sõidust osavõtnud.
Nii söögid, joogid kui muusika olid itaaliapärased.
Ühingu liikmete arv on kasvanud 46-ni ja paistab veelgi suurenevat.
Liikmeks saab astuda igaüks, kes selleks soovi avaldab ja tahab
kaasa lüüa meie elu veidi huvitavamaks ja paremaks muutmisele.
Teretulnud on uued ideed ja ettepanekud.
Rohkema informatsiooni saamiseks
helistage telefonidel 92 509 või 056 915 098.
MTÜ AIK Livonia
17.
märts 2003
Päästeteenistuse uudised
Aasta kahe esimese kuu jooksul oleme välja
sõitnud kaheksal korral, neist tuld kustutama neljal korral.
Esimene põleng oli 3. jaanuaril Allikukivil endise kalevivabriku
suures puust töölistemajas, kus päeval oli köetud
pliiti, aga ööseks oli tuli jõudnud põranda
ja vaheseina alt juba koridori. Hea, et uksed-aknad olid kinni ja nii
jäi õhu puudumisel suurem tuli puhkemata.
Teine suurem põleng oli Saarde Majandusühisuse kontoris,
kus tuli oli võimust võtnud lae peal. Õnneks avastasid
selle põlengu koristajad, kes õhtul majas olid. Tulekahju
põhjuseks oli ehitusalane möödalaskmine – laetala
otsad olid korstnasse sisse laotud!
Aia tn 15 korstna põlengule välja sõites tõdesime
kohapeal, et majale laotud uus korsten oli lae peal nii hõre,
et suits kivide vahelt vabalt lae ja katuse vahele tungis. Head inimesed,
kes te olete oma korteritesse kaminad ja ahjud ehitanud, kontrollige,
et korsten ikka korras oleks, krohvitud ja valgendatud – siis
on hea näha, kust hõre on ja läbi laseb.
Liiklusavariisid on olnud selle aja jooksul kaks, viimane linnas enne
raudtee ülesõitu, kus sõiduauto Ford-Fiesta rammis
elektrivalgustuse betoonposti. Õnneks inimesed suuremat viga
ei saanud.
Alates 15.jaanuarist töötab Kilingi-Nõmme Päästeteenistuses
Jaak Ilves ja alates 1.veebruarist Renno Reinhold.
Sellest aastast
viib koolitust Kilingi-Nõmme Tugikomandos läbi Peeter Sepp,
riigi päästekooli lõpetanu.
Olev Paukson
Kilingi-Nõmme Tugikomando pealik
Foto: Meditsiini õppepäev Kilingi-Nõmme
Tugikomandos. Koolitaja Väike-Maarja Päästekooli õpetaja
Tiit Piiskoppel.
1.
märts 2003
Kilingi-Nõmme
Gümnaasiumi direktori kabinetist
viidi reha Tallinnasse
Kui himu eest veda
ja tahtmine tagant tõukab,
siis kondid kolavad järele.
Vanasõna
15. veebruaril said Kilingi-Nõmme
Gümnaasiumis kokku õpetajate
tantsurühmad.
Tulijaid oli lähedalt ja kaugelt:
Luunja Keskkooli õpetajate tantsurühm KLOPANDI - juhendaja
Vilma Aunapuu.
Orava Põhikooli õpetajate tantsurühm ORAVA - Kadri
Kivit.
Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi tantsurühm KELLUKE - Maie
Tammemäe.
Kohtla-Nõmme õpetajate tantsurühm KUPPARI - Urve
Kilk.
Võru õpetajate tantsurühm KABUJALAKESED - Anne Tolk.
Karksi-Nuia Gümnaasiumi õpetajate tantsurühm - Anneli
Arraste.
Kadrina Rahvamaja naisrühm - Ivi Lehtmets.
Hiiumaa õpetajate tantsurühm MÕISAPROUAD - Ruth
Lille.
Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi õpetajate tantsurühm
- Ivi Talimäe.
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpetajate tantsurühm
KILINGI - Mari Karon.
Tuntud tantsupedagoogi Urve Kilgi 1998.a. algatatud mõte sai
5-aastaseks. Kohaletulnud said osa mammutkontserdist, kus iga rühm
esitas 2 tantsu. Vahepalad Kilingi-Nõmme Lastemuusikakooli noortelt
akordionistidelt õpetaja Õnnela Teearu juhatusel sidusid
kava kenaks tervikuks ja kiskusid tantsijaid-pealtvaatajaid kaasa.
Nii kutsuti valsile ka Kilingi-Nõmme linnapea härra Aivar Õun
ja kooli direktor Aarne Link. Lõpetuseks nauditi võimlemisklubi „Githa” esinemist
(treenerid Eha Smolina ja Margit Schmidt).
137 tantsija ja pillimehe kokkukutsumine tähendab suuri väljaminekuid
ja seepärast kuulub meie eriline tänu sponsoritele: Eesti
Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapital Pärnumaa ekspertgrupp, Kilingi-Nõmme
Linnavalitsus, Saarde Vallavalitsus, Kilingi-Nõmme Gümnaasium,
OÜ Kasmar, Hallop Kaubandus OÜ, Hevo Tehnika OÜ, Tiiu
Tammiste ja Saarde Hariduselu Sihtasutus. Kuidagi ei saa tänamata
jätta linnarahvast, kes kontserdile tuliselt kaasa elas.
Festivali alguste alguses avaldas Urve Kilk soovi, et üritusel
oleks hea minek ja pikk iga. Seekordne V kokkusaamine lõppes
festivali tunnusmärgi REHA üleandmisega järgmisele korraldajale.
1. septembril kooli direktori Aarne Lingi kabinetti hoiule antud tõhus
tööriist viidi pealinna – Tallinna Kuristiku Gümnaasiumisse.
Üritus ise oli aga kenaks avaakordiks kooli juubeli- ja kokkutulekuaastale.
Mari Karon
Foto: Värdi Soomann
20.
veebruar 2003
Toimus
linnavolikogu korraline istung
12.
veebruaril toimunud linnavolikogu istungist võttis osa 15 volikogu
liiget.
Istungist võtsid osa
linnapea Aivar Õun,
linnasekretär Maie Tuuksam, maakorraldaja Peet Mardu, Eesti Telefoni
esindaja Jaanus Tarjus, Lasteaed „Krõll” juhataja
Tea Ruul, juhataja asetäitja Evi Lapp, Ahti Seller, Heli Juhkamsoo.
Volikogu
liige Erli Aasamets tegi ettepaneku jätta välja
päevakorrapunkt nr 7-Volikogu liikmetele volikogu ülesannete
täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu
eest hüvituse suuruse kehtestamine.
Viidi läbi hääletamine- tulemus: 7 poolt ja 7 vastu.
Peale vaheaega viidi läbi uus hääletus- tulemus: 7 poolt
, 7 vastu. Seega jäi punkt 7 päevakorda.
Kinnitati istungi päevakord.
Päevakorras:
1. Eesti Telefoni informatsioon telefoni sidest ja internetiseerimise
võimalustest Kilingi-Nõmme linnas.
Ettekandja: Eesti Telefoni esindaja Jaanus Tarjus
2. Kilingi-Nõmme linna põhimääruse muutmine-
teine lugemine.
Ettekandjad: volikogu esimees Kalle Kiipus ja linnasekretär Maie
Tuuksam
3. Kilingi-Nõmme linna 2003.a. eelarve – teine lugemine.
Ettekandjad: linnapea Aivar Õun ja eelarvekomisjoni esimees
Andres Kukk
V a h e a e g
4. Kilingi-Nõmme linna 2003.a. eelarve- kolmas lugemine.
Ettekandjad: linnapea Aivar Õun ja eelarvekomisjoni esimees Andres Kukk
5. Õppekulu kuumaksumuse kehtestamine Kilingi-Nõmme Lasteaias “Krõll”.
Ettekandja: lasteaia juhataja Tea Ruul
6. Rahvakohtunikukandidaatide ja volikogu esindaja valimine Pärnu Maakohtu
rahvakohtunike nimetamise komisjoni koosseisu.
Ettekandja: linnasekretär Maie Tuuksam.
7. Volikogu liikmetele
volikogu ülesannete täitmisel tehtud
kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse
suuruse kehtestamine.
Ettekandjad: volikogu esimees Kalle Kiipus ja volikogu liige Hugo Tomson
8. Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse teenistujate koosseisu, palgamäärade
ja palgatingimuste kinnitamine.
Ettekandja: linnapea Aivar Õun
9. Kilingi-Nõmme linna üldplaneeringu läbivaatamine.
Ettekandja: maakorraldaja Peet Mardu
10. Saarde Vallavolikogu ettepanek Saarde Kommunaal OÜ ja OÜ Kilingi-Nõmme
Kommunaal ühendamiseks.
Ettekandja: linnapea Aivar Õun
11. Kilingi-Nõmme Klubi tegevus 2002-2003.a.
Ettekandja: linnapea Aivar Õun ja klubijuhataja Maret Räästas
12. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Päevakorrapunkt
nr 1
Eesti Telefoni informatsioon telefoni sidest ja internetiseerimise
võimalustest
Kilingi-Nõmme linnas.
Ettekanne Eesti Telefoni esindajalt
Jaanus Tarjuselt.
Esitatud informatsioon võeti teadmiseks.
Päevakorrapunkt nr 2
Kilingi-Nõmme linna põhimääruse muutmine – teine
lugemine.
Ü
hel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme
Linnavolikogu määrus nr 5 „ Kilingi-Nõmme linna
põhimääruse muutmine”.
Päevakorrapunkt nr
3
Kilingi-Nõmme linna Kilingi-Nõmme linna 2003.a. eelarve – teine
lugemine.
Kalle Kiipus: oli laekunud üks parandusettepanek gümnaasiumi
direktorilt Aarne Link`ilt, kuid selles oli arvestuslik viga.
Aarne Link tunnistab viga.
Volikogu esimees Kalle Kiipus pani hääletusele, kas asuda
menetlema parandusettepanekut. Hääletuse tulemus: 7 poolt,
7 vastu.
Gümnaasiumi direktor Aarne Link võttis parandusettepaneku
tagasi.
14 poolt häälega otsustati Kilingi-Nõmme
linna 2003. a. eelarve saata kolmandale lugemisele.
V a h e a e g.
Päevakorrapunkt nr 4
Kilingi-Nõmme linna 2003.a. eelarve – kolmas lugemine.
Ü
hel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme
Linnavolikogu määrus nr 6 „Kilingi-Nõmme linna 2003.a.
eelarve kinnitamine”. Linna eelarve tuludeks-kuludeks kinnitati 18 006
346
krooni.
Päevakorrapunkt nr 5
Õppekulu kuumaksumuse kehtestamine Kilingi-Nõmme
Lasteaias „Krõll”.
Ettekanne Kilingi-Nõmme Lasteaed “Krõll” juhatajalt
Tea Ruul`ilt.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme
Linnavolikogu määrus nr 7 „Õppekulu kuumaksumuse
kehtestamine Kilingi-Nõmme Lasteaias “Krõll””.
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määras:
1. Kinnitada Kilingi-Nõmme Lasteaias „Krõll” õppekulu
kuumaksumus järgmiselt: aiarühmas 60 krooni; sõimerühmas
40 krooni.
2. Suvekuudel (juuni, juuli, august) õppekulu kuumaksu
ei rakendata.
3. Õppekulu kuumaks kuulub tasumisele jooksva kuu
eest.
4. Tühistada Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus
nr 29 21.02.2001.a. „Õppekulu kuumaksumuse kehtestamine
Kilingi-Nõmme Lasteaias “Krõll”.
5. Määrus jõustub 01.märtsist
2003.a.
Päevakorrapunkt nr 6
Rahvakohtunikukandidaatide ja volikogu esindaja valimine Pärnu
Maakohtu rahvakohtunike nimetamise komisjoni koosseisu.
Ettekanne
linnasekretär Maie Tuuksam`ilt.
Ühel häälel võeti vastu vastu Kilingi-Nõmme
Linnavolikogu otsus nr 15 „Rahvakohtunikukandidaatide ja volikogu
esindaja valimine Pärnu Maakohtu rahvakohtunike nimetamise komisjoni
koosseisu”.
Pärnu Maakohtu rahvakohtunikukandidaatideks kinnitati
Maie Klein,
Arvo Linnuste,
Elmar Melnits,
Eve Vaikmaa.
Pärnu Maakohtu rahvakohtunike nimetamise komisjoni
koosseisu kinnitati Kaspar Kaugija.
Päevakorrapunkt nr 7
Volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste
ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse kehtestamine.
Eelnõu esitaja Hugo Tomson võttis eelnõu
tagasi.
Päevakorrapunkt nr 8
Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse teenistujate koosseisu, palgamäärade
ja palgatingimuste kinnitamine.
Ettekanne linnapea Aivar Õun`alt.
Volikogu liige Avo Sinijärv tegi ettepaneku määrata
linnapea ametpalk 12000 kr ja abilinnapea ametpalk 9000 krooni.
Volikogu
liige Aarne Link tegi ettepaneku tõsta linnapea ja
abilinnapea palka 15% võrra, s o linnapea ametpalk 12650 krooni
ja abilinnapea ametpalk 9200 krooni.
Linnapea Aivar Õun`a ettepanek
- linnapea ametpalk 11500 krooni ja abilinnapea ametpalk 9500 krooni.
Volikogu
liige Andres Kukk tegi ettepaneku linnapea ametpalk 11500 krooni ja
abilinnapea ametpalk 9500 krooni.
8 poolt häälega määrati linnapea Aivar Õun
ametpalk 12650 krooni.
11 poolt häälega määrati abilinnapea Kalle Song
ametpalk 9500 krooni.
Ühel häälel võeti vastu vastu Kilingi-Nõmme
Linnavolikogu määrus nr 8 “Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse
teenistujate koosseisu, palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine”.
Päevakorrapunkt
nr 9
Kilingi-Nõmme linna üldplaneeringu läbivaatamine.
Ettekanne
maakorraldaja Peet Mardu`lt.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme
Linnavolikogu otsus nr 16 „Kilingi-Nõmme linna üldplaneeringu
läbivaatamine”.
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsustas, olemasolev Kilingi-Nõmme
linna üldplaneering jäetakse kehtima.
Päevakorrapunkt nr
10
Saarde Vallavolikogu ettepanek „Saarde Kommunaal OÜ” ja
„OÜ Kilingi-Nõmme
Kommunaal” ühendamiseks.
Ettekanded linnapea Aivar Õun`alt ja „OÜ Kilingi-Nõmme
Kommunaali” juhatajalt Vaike Parts`ilt.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme
Linnavolikogu otsus nr 17 „Saarde Kommunaal OÜ” liitumine
„OÜ Kilingi-Nõmme
Kommunaaliga””. Sellega kohustati Kilingi-Nõmme
Linnavalitsust asuma läbirääkimistele
Saarde Vallavalitsusega „Saarde
Kommunaal OÜ” edasise tegevuse üle.
Päevakorrapunkt
nr 11
Kilingi-Nõmme Klubi tegevus 2002-2003.a.
Ettekanne klubijuhataja
Maret Räästas`elt.
Sõnavõtud:
Volikogu liige Elvi Sikk – ettekandest nähtub, et üritusi
on kuhjaga, kuid linnakodanik nuriseb ürituste vähesuse üle.
Kas on reklaam vähene, varem toodi see asutustesse.
Volikogu liige
Kalju Jürisoo - klubi ürituste sisu on vananenud,
eluga ei lähe kaasa. Ebamajanduslikkust on palju, nähtavasti
on klubijuhatajal tüdimus peal.
Volikogu liige Avo Sinijärv - reklaam on vähene ja jääb
tihti hiljaks.
Volikogu esimees Kalle Kiipus - kriitikat klubi töö üle
on olnud palju. Kõik vihjavad sellele, et töö on muutunud
rutiinseks. Milline oleks lahendus- kas peaks olema kultuurinõunik,
moodustada sihtasutus või pakkuda erafirmale. Muudatusi on kindlasti
vaja.
Otsustati, et Kilingi-Nõmme Linnavalitsusel tuleb
volikogule esitada konkreetne kultuuri reformimise
kava.
Päevakorrapunkt nr 12
Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Volikogu
esimees Kalle Kiipus - käisime Rootsis, saime korraliku
tuletõrjeauto. Elavdasime suhteid sealse Lions klubiga. Juulis
tulevad vastuvisiidile.
Taheti osta endist raamatukogu maja. Kui küsimus päevakorda
tuleb, peab volikogu otsustama, kas müüa või mitte.
Saime kokku elanikega, nemad soovivad jätkata üürikorteritena.
Firma sõlmis rendilepingu. Kui sellest midagi välja ei
tule, esitab MTÜ AIK “Livonia” taotluse ruumide saamiseks.
Sinna saaks kujundada muuseumi, infopunkti, käsitöötoad,
ajalehe “Saarde Sõnumid” jne.
Volikogu liige Erli
Aasamets - linnal peaks olema kinnisvara pikemaajaline kasutamise plaan.
Kasutamata on internaadi II,III korrus.
Esitatud informatsioon võeti
teadmiseks.
20.
veebruar 2003
Mälumängust
Jaanuarikuises kihelkonna mälumängus
saavutas esikoha Nõmme võistkond, järgnesid Surju
ja Tihemetsa. Kokku osales seitse võistkonda.
Mälumängu maakonna meistrivõistluste I etapil jagas
Kilingi-Nõmme võistkond esikohta.
Mälumängu vabariiklike paarismängu karikavõistluste
Jõgeva etapil jagasid Urmas ja Matis Song 28 paari hulgas 7-8.
kohta.
15.
veebruar 2003
Päästeteenistuse uudised
Möödunud, 2002. aasta kohta võib teha nüüd
juba veidi statistikat. Aasta oli töine, sest tulekahjudele sõideti
välja 31 korral. Enamuses toimusid väiksemad korstnapõlengud,
sekka mõni saun ja kaks maja Kilingi-Nõmmel Karja ja
Kirde tänavatel.
Kulupõlenguid kustutati 20 korral, viimati
veel oktoobris, mil põlesid heinapõllud ja pallitud hein
Leipste külas Jäärja-Punapargi teeristil.
Avariikohale
sõitsime välja viiel korral, samapalju tuli avariilisi
autosid kraavist välja tõmmata. Muud väljakutsed (kits
teel, herilasepesa jne) – 20.
Kolmel korral tuli kõrvaldada
tormikahjustusi (teele langenud puud).
Uppunule püüti abi
anda ühel korral, kahjuks jäi abi hilise teate tõttu
hiljaks. Ekslikke väljakutseid oli neli.
Õ ppustele ja harjutustele
sõitsime aasta jooksul välja 48 korda. Õppetöö toimus
regulaarselt, meeste teadmisi kontrolliti kahel eksamil – kõik
sooritasid teadmiste kontrolli edukalt, samuti füüsilised
katsed. Neil katsetel tuleb 45kg kangiga kükke teha, kangi rinnalt
suruda, tõusta lamades istesse, teha rippes kätekõverdusi
ja joosta aja peale 2700 meetrit. Väga ranged on nõuded
tervisele, mistõttu kahjuks 4 töötajat langes välja.
Seetõttu on ajutiselt praegu valves nelja mehe asemel kolm.
Pärnumaa Päästeteenistus soovib sisse viia süsteemi,
kus oleks kaasatud kustutustöödele rohkem eraisikuid. Tahetakse
luua nn poolprofessionaalide grupp. Selles oleks mehed, kelle töö lubab
töölt äratulekut ja kustutustöödele sõitmist,
kui hädaolukord seda nõuab.
Sõlmitaks käsundusleping,
mille järgi makstakse kuus 2500 krooni (millest maksud 26% maha
arvatakse). Vastavalt graafikule peab siis mees valmis olema välja
sõitma. Kustutustööl oldud aja eest eraldi ei maksta,
väljaarvatud pikaajalise metsatulekahju korral, mil kehtib eraldi
kord.
Poolprofessionaal peab omama C-kategooria lube, läbima täpselt
samad tervisekatsed kui professionaal, tegema läbi koormustesti
ja läbima ka sama koolitusprogrammi. Koolitus tuleks läbi
viia õhtuti või nädalavahetustel, see lõpeks
teadmiste kontrolliga.
Kui on soovijaid, palun pöörduda Kilingi-Nõmme
Päästeteenistusse.
Et aasta lõpul ajalehte ei ilmunud, soovime head uut aastat
oma sponsoritele ja koostööpartneritele – Kilingi-Nõmme
Linnavalitsusele, Saarde Vallavalitsusele, firmadele Kasmar, Hostens,
Hevo, Mets ja Põld, Urmenn, Sinilind ja härradele Peep
Saarele, Karl Ruukelile, Ats Heno ja Ants Laignale.
Olev Paukson
Kilingi-Nõmme Tugikomando pealik
07. veebruar
2003
Lugupeetud kaaslinlased!
Tahaksin juba alanud aasta puhul õnnitleda
kõiki kaaslinlasi ning soovida neile rõõmsat meelt
ja head läbisaamist oma lähedaste ja tuttavatega. Sest tõesti,
vahel tundub, et just sellest jääb meil kõigil veidike
puudu.
Kutsun teid kõiki üles olema sel algaval aastal sallivamad
ja leebemad oma kõrvalseisjate vastu. Ärgem olgem naabriproua
peale pahased, kui tema sai oma haiguse tõttu 240 krooni pensionile
lisaks, teie aga, kellel ometi on palju halvem tervis, ei saanud. Tundke
parem rõõmu sellest, et arstid , kes on ometi asjatundjad,
peavad teie tervist paremaks kui naabriproual. Sest tervis on ju tõesti
selline vara, mida ei kompenseeri mingi raha, ammugi veel paarsada
krooni kuus. Ja uskuge, teie meel läheb rõõmsamaks
ning terviski paremaks, kui mõtlete häid mõtteid.
Selliseid asjatuid tusatsemisi ja kadetsemisi on meil kõikidel
hinges üsna palju. Proovime sellel aastal endas maha suruda õeluse
ja kadeduse ning püüame olla üksteisele head ja abivalmid
naabrid. Meie linnake on ju nii väike, et me kõik oleme
omavahel naabrid.
Ja kui palju on tegelikult meie hulgas häid ja tähelepanelikke
inimesi! Süda läks soojaks esimesel tööpäeval,
kui läksin vaatama üksikut väga armsat ja toredat vanaprouat
ning leidsin eest kaks naabrit valvamas ja ootamas, kas kutsutud abi
haigele ikka tuleb. Toad olid soojaks köetud, haigele kodunt toitki
kaasa võetud, õu lumest puhtaks roogitud. Ja nii juba
palju päevi. Tänan teid südamest, Aino ja Boris, teie
osavõtlikkuse ning abivalmiduse eest. Neid näiteid võiks
muidugi palju tuua, kuid see on momendil kõige rohkem südames.
Siinkohal avaldan tänu Kersti ja Sören Ahleniusele, kes juba
mitmendat korda teevad suure rahalise annetuse meie linna hädasolijatele.
Selle aasta jõulud tegid nemad rõõmsamaks seitsmeteistkümnel
perel. Ma tänan kõigi nende inimeste nimel ja soovin neile
jätkuvat südamesoojust.
Seda viimast ka kõigile teile, lugupeetud kaaslinlased!
Mae Annast
Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse sotsiaalnõunik
07. veebruar 2003
Äriühing ja heategevus kokku ei sobi
OÜ Kilingi-Nõmme Kommunaal on äriühing,
kus eesmärk on ennekõike rahaliselt vee peal püsida.
Meie ülesanne on teenida kasumit, heategevust me endale lubada
ei saa. Sellises infrastruktuuri ette-võttess töötamine
tähendab meile keskkonna ümberkujundamist, tarbija harimist
ja pidevat selgitustööd.
Miks see nii on? Veeteenust tarbivad kõik sihtgrupid – nii
see, kes tarvitab liitri kaupa vett, kui ka see, kes kümbleb basseinis.
Arvamusi on mitmeid – mõni memm ütleb, et olgu vesi
või kehvem, peaasi, et odavam; jõukam klient ütleb,
et pange hind või topelt, aga parandage kvaliteeti. Väga
keeruline on selgitada seda, et olulise osa hinnast moodustab valmisolek,
et majas, korteris või haiglas on vesi igal hetkel olemas. See
maksab ühepalju nii jõukamale kui vaesemale, kuid selle
peale ei mõelda. Veeteenus meenub ainult ebameeldivatel juhtudel:
kui kvaliteediga on probleeme, kui pole vett, kui kuuled hinnatõusust
või saad arve. Muul ajal ei tule see püsiteenus kellelegi
meelde.
Veeettevõtte püsikulud ei sõltu tarbimise hulgast,
vee hinna pideva tõusuga väheneb ka tarbimine. Väga
kokkuhoidlik klient saab kraanist mitu päeva vana vett, mille
kvaliteet ei vasta nõuetele. Normaalse tarbimise korral (ca
100 l vett päevas 1 elaniku kohta) peaks vesi torudes vahetuma
10 tunni jooksul.
Valimiste eel annavad poliitikud tarbijaile populistlikke lubadusi
hinnakujunduse vallas. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind kujundatakse
selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud:
1) tootmiskulude katmine,
2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine,
3) keskkonnakaitse tingimuste täitmine,
4) põhjendatud tulukus.
Ä
riühinguna ei saa me eirata majandusseadust, mille järgi
teenuste hind peab katma tootmiskulud. Kui see nii ei ole, on vajalik
dotatsioon. Hinnakujunduses valitseb igavene vastuolu – ei taheta
maksta teenuse eest. Tarbijale on keeruline selgitada tehtavate kulutuste
vajalikkust, tavainimene ei saa täpselt aru, kuhu see raha läheb.
Näiteks 200 tuhat krooni reovee puhastuseks, sest loodusesse peame
juhtima nõuetele vastavalt puhastatud heitvee. Kui me seda ei
teeks, mis saab siis loodusest mõne aasta pärast?
Vaike Parts
05.
veebruar 2003
Toimus
linnavolikogu korraline istung
22.
01. 2003. a. toimunud Vvlikogu
istungist võttis osa 13 volikogu liiget. Istungist võtsid
osa linnapea Aivar Õun,
linnasekretär Maie Tuuksam, Lasteaed „Krõll” juhataja
Tea Ruul.
Kinnitati
istungi päevakord.
Päevakorras:
1.
Kilingi-Nõmme
linna eelarve menetluse korra kinnitamine.
Ettekandjad: volikogu esimees Kalle Kiipus ja linnasekretär
Maie Tuuksam
2. Kilingi-Nõmme linna 2003.a. eelarve – esimene lugemine.
Ettekandjad: linnapea Aivar Õun ja eelarvekomisjoni esimees
Andres Kukk
3. Kilingi-Nõmme linna põhimääruse muutmine – esimene
lugemine
Ettekandjad: volikogu esimees Kalle Kiipus ja linnasekretär Maie
Tuuksam
4. Kilingi-Nõmme Haigla tegevuse lõpetamine seoses Sihtasutus
Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus moodustamisega.
Ettekandja: linnasekretär Maie Tuuksam
5. Riiklikult tasustatavate õpilaskohtade loomine Kilingi-Nõmme
Gümnaasiumi õpilaskodusse.
Ettekandja: gümnaasiumi direktor Aarne Link
6. Piirkonna arengukava koostamine.
Ettekandja: arengukomisjoni liige Erli Aasamets
7. Vee- ja kanalisatsiooni arengukava koostamine.
Ettekandja: arengukomisjoni liige Erli Aasamets
8. Kilingi-Nõmme linna valimiste jaoskonnakomisjoni moodustamine.
Ettekandja: linnasekretär Maie Tuuksam.
9.
Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Päevakorrapunkt
nr 1
Kilingi-Nõmme linna eelarve menetluse korra kinnitamine.
Ettekanded
volikogu esimehelt Kalle Kiipuselt ja linnasekretär
Maie Tuuksamilt.
Ühel
häälel o t s u s t a t i võtta vastu Kilingi-Nõmme
Linnavolikogu määrus nr 4 “Kilingi-Nõmme linna
eelarve menetluse korra kinnitamine”.
Päevakorrapunkt
nr 2
Kilingi-Nõmme linna 2003.a. eelarve- esimene lugemine.
Sõnavõtud
linnapea Aivar Õunalt,
eelarvekomisjoni esimehelt Andres Kukelt, volikogu esimehelt Kalle
Kiipuselt.
O
t s u s t a t i: lugeda Kilingi-Nõmme linna 2003. a. eelarve
I lugemine lõppenuks ja suunata II lugemisele.
Päevakorrapunkt
nr 3
Kilingi-Nõmme linna põhimääruse
muutmine - esimene lugemine.
Ettekanne
volikogu esimehelt Kalle Kiipuselt ja linnasekretär
Maie Tuuksamilt.
Ühel häälel o t s u s t a t i: Kilingi-Nõmme
linna põhimääruse muutmine saata II lugemisele.
Päevakorrapunkt
nr 4
Kilingi-Nõmme Haigla tegevuse lõpetamine seoses Sihtasutus Kilingi-Nõmme
Tervise- ja Hoolduskeskus moodustamisega.
Ettekanne
volikogu esimehelt Kalle Kiipuselt ja linnasekretär
Maie Tuuksamilt.
Ühel
häälel o t s u s t a t i: võtta vastu
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 10 „Kilingi-Nõmme
Haigla tegevuse lõpetamine seoses Sihtasutus Kilingi-Nõmme
Tervise- ja Hoolduskeskus moodustamisega”.
Päevakorrapunkt
nr 5
Riiklikult tasustatavate õpilaskohtade loomine Kilingi-Nõmme
Gümnaasiumi õpilaskodusse.
Ettekanne
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi
direktorilt Aarne Lingilt.
Ühel
häälel o t s u s t a t i: võtta vastu Kilingi-Nõmme
Linnavolikogu otsus nr 11 “Riiklikult tasustatavate õpilaskohtade
loomine Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilaskodusse”.
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsustas Kilingi-Nõmme
Gümnaasiumi õpilaskodusse luua 10 riiklikult toetatavat
kohta põhikooli õpilastele, kes koduste tingimuste tõttu
vajavad õppetööga paremaks toimetulekuks kohta ühiselamus,
tingimusel, et kooli õpilaskodu lõplikku renoveerimist
toetab Haridus- ja teadusministeerium vastavalt esitatud projektile.
Päevakorrapunkt
nr 6
Piirkonna arengukava koostamine.
Ettekanne
arengukomisjoni liikmelt Erli Aasametsalt.
Ühel
häälel o t s u s t a t i: võtta vastu Kilingi-Nõmme
Linnavolikogu otsus nr 12 “Piirkonna arengukava koostamine”.
Otsustati teha
ettepanek Saarde, Tali, Surju Vallavolikogudele ning Mõisaküla
Linnavolikogule ühise
piirkondliku arengukava koostamiseks.
Kilingi-Nõmme
Linnavalitsust kohustati läbi viima eeluuring
piirkondliku arengukava võimaliku hinnataseme selgitamiseks.
Põhja-Liivimaa
piirkonna omavalitsustele (Saarde, Tali, Häädemeeste, Surju,
Mõisaküla, Abja) otsustati teha ettepanek ühise
regionaalset arengut soodustava koostöökoja (ümarlaua)
moodustamiseks ning veebruari esimesel poolel organiseerida piirkondlik
arengupäev.
Päevakorrapunkt nr 7
Vee- ja kanalisatsiooni arengukava koostamine.
Ettekanne
arengukomisjoni liikmelt Erli Aasametsalt.
Ühel häälel o t s u s t a t i: võtta vastu Kilingi-Nõmme
Linnavolikogu otsus nr 13 “Vee- ja kanalisatsiooni arengukava
koostamine”.
Otsustati teha ettepanek Saarde, Surju ja Tali Vallavolikogudele ühise
piirkondliku vee- ja kanalisatsiooni arengukava koostamiseks.
Kilingi-Nõmme Linnavalitsust kohustati koostöös Saarde
Vallavalitsusega ette valmistada vastav lähteülesanne vähempakkumise
läbiviimiseks.
Päevakorrapunkt nr 8
Kilingi-Nõmme linna valimiste jaoskonnakomisjoni moodustamine.
Ettekanne
linnasekretär
Maie Tuuksamilt.
Ühel
häälel o t s u s t a t i: võtta vastu Kilingi-Nõmme
Linnavolikogu otsus nr 14 “Kilingi-Nõmme linna valimiste
jaoskonnakomisjoni moodustamine”.
Otsustati moodustada valimiste jaoskonnakomisjon järgmises koosseisus:
Esimees: Raul Tammiste.
Liikmed: Mae Annast,
Ene Heil,
Andres Kukk,
Asta Lill,
Maige Reidla,
Kalle Song ,
Mari Treial,
Hugo Tomson.
Asendusliikmed:
Aino Kapsta,
Urve Nuut.
Päevakorrapunkt nr 9
Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Informatsiooni andis linnapea Aivar Õun, volikogu esimees Kalle Kiipus.
Volikogu liige Erli Aasamets teeb ettepaneku kutsuda volikogu ette Eesti Telefoni
esindaja selgitama piirkonna edasist arengut.
Informatsioon võeti teadmiseks.
04.
veebruar 2003
Linnapea
annab teada
2003.
aasta on käes. Tagasi vaadates möödunud
aastatele võib öelda, et see aasta oli Kilingi-Nõmme
linnale hea. Oma kohustused suutsime täita ja suurem osa plaanitud
töödest sai tehtud. Tegemata jäi üks lõik
kõnniteed, mille korrastame käesoleval aastal.
2003. aastal tähistab Kilingi-Nõmme linn 65. aastapäeva.
Seoses plaanitavate pidudega (linnapäevadega) on teretulnud kõik
ettepanekud nende päevade sisustamiseks.
Head inimesed! Linna külje alla on sisse sõidetud 1,5 km
suusarada. Plaan on rajada valgustatud suusarada ja seoses sellega
ootame teie arvamust. Seniks kasutage olemasolevat rada ja nautige
ilusaid talveilmu. Raja kulude katmisel osaleb ka Saarde vald.
Linna 2003.a. eelarve projekti prioriteetideks on allasutuste töötajate
palgatõus ja arengukavade ning projektide koostamine.
Sel aastal jätkuvad gümnaasiumi remonttööd. Vee-
ja kanalisatsioonimajanduse poolelt on kavas remontida Aia tn pumpla.
Kõike head Teile alanud 2003. aastal.
Lugupidamisega
Aivar Õun
04.
veebruar 2003
Haiglaravist
Kilingi-Nõmmes
Kilingi-Nõmme Haigla oli munitsipaalasutus,
mis pidi oma töö reorganiseerima 2002.a. jooksul.
Pidasime nõu omavahel ja omavalitsustega ning jõudsime
lõpuks otsusele - meie jaoks sobivaim vorm on sihtasutus. Pika
töö tulemusena jõudsime niikaugele, et 9.10.2002.a.
registreeriti Pärnu Maakohtu registriosakonnas SA Kilingi-Nõmme
Tervise- ja Hoolduskeskus, mille asutajad on Kilingi-Nõmme linn
ja Saarde vald, eesmärk – pika- ja hooldusravi teenuste
osutamine.
Sellega meie Kolgata tee veel ei lõppenud. 01.06.02.a. muutis
Eesti Haigekassa hinnakirja ja ostab vaid hooldusravipäeva teenust.
Haigekassa oli lahkesti nõus - kui meile see teenuseliik ei
meeldi, võime lepingu sõlmimata jätta. Loomulikult
meie pidime nõustuma olukorraga.
Eakad või puudega inimesed vajavad aga abi, mis ei kuulu otseselt
akuutravi hulka, kuid kodus ka toime enam ei tule. Koostöös
perearstidega oleme neid inimesi kohalikus haiglas püüdnud
aidata. Ravijärgselt on patsiendid taas omadega toime tulnud.
Oleks soovinud edaspidi samuti jätkata.
Kuid…. 10.12.2002. a. tuli haigekassa poolt haiguslugude kontroll.
Vastuseks pretensioonidele edastasime alljärgneva pöördumise
(Eesti Haigekassa Pärnu osak. Tervishoiuametile, Sotsiaalministeeriumile).
Haiguslugude kontrolli kohta
2002.a. detsembrikuus viis EHK Pärnu osakond läbi Kilingi-Nõmme
Haigla 2002.a. haiguslugude kontrolli.
Kontrolli käigus leiti, et hooldusravi ( pikaravi) haiglas on
teostatud peale hoolduse ka ägeda haiguse ravi. Patsiendid on
olnud eakad või puudega inimesed, kes vajavad ravi kõrval
ka hooldust.
Ainult hoolduseks on meil tasuline hooldus, kus omaksed maksavad ise
või taotlevad omavalitsustelt toetust selleks.
Haigekassa pretensioon on – ägeda haiguse ravi ei saa maksta
hooldushaiglale ( ka hooldusravi nime all, kuigi see on odavam kui
suurtes haiglates).
Meil on tekkinud rida küsimusi:
1. Kuhu oleks perearst pidanud need patsiendid saatma, kui on vaid
hooldushaigla ja akuutravi haiglad, kus on ravi järjekorrad.
2. Olen haigekassa teenust pidanud vajalikuks patsientidel, kes vajavad
ravi. Ainult hooldust vajavad patsiendid olen suunanud tasulisele hooldusele
vöi kodusele hooldusele.
3. Krooniliste haiguste ägenemisega patsientide ravi olen püüdnud
kiirelt teostada, et mitte haigekassa rahasid liigselt kulutada ja
võimalikult paljud abivajajad saaksid aidatud.
Kilingi-Nõmme Haigla on reorganiseeritud Kilingi-Nõmme
Tervise- ja Hoolduskeskuseks heauskselt, et saame selles haiglaks ehitatud
majas ka edaspidi eakaid inimesi aidata .
Praegu on meil ruumid ja kaader veel alles.
Meil tekib probleem - kuidas aidata patsiente, kes on enne väikehaiglast
abi saanud ( ravi).
Kas haigekassa teenuste hulgas on koht ka vanurite raviks odavamas
raviasutuses. Maal on probleemid koduse raviga seoses kaugustega ja üksinda
elamisega. Sageli kaasneb ka eaga seoses olev ebaadekvaatsus.
Meie tahame osutada raviteenust eakatele ja puudega inimestele, kes
ei saa olmetingimuste tõttu haiguse ägenemisel kodus hakkama.
See peaks olema siiski haigekassa arvelt osutatav teenus.
Millise koodi järgi ja millise nimetusega peaks selline teenus
olema? Soovime seda taotleda.
Tahame ka teada, mida sisaldab teenus ( kood 2053 – hooldusravi
päev ).
Soovime edaspidi meeldivat koostööd eakate ja puudega inimeste
abistamisel.
Meie poolt on tingimused selleks olemas.
Dr. Kristi Sutt
Kilingi-Nõmme Haigla juhataja
04. veebruar 2003
Käre pakane tuli ootamatult
Kröbekülma ilmaga kinni külmunud
torud sunnivad inimesi abi otsima. Üheks abiandjaks linnas on
Oü Kilingi-Nömme Kommunaal.
Meie töötajatel olid pingelised päevad, et vältida
veepumplates temperatuuri langemist miinuskraadidesse, kui õues
on -30 kraadi pakane.
Õ
nneks veetrasside purunemisi ei olnud, kuid hädas on paljukorterilised
elamud Aia tänavas, kus tehnosüsteemide hooldamisest vaatavad
korteriühistud mööda, lootes , et asjad ise paika lähevad.
Ei ole olemas kinnisvara, mis ei vajaks pidevat tähelepanu ja
meistrimehe kätt.
Veetorud kipuvad ära külmuma majja sissetuleku kohtades,
keldrites ja garaazides, kui soojusisolatsioon on puudulik vöi
pole arvestatud, et tegemist on kütmata ruumiga. Vene ajal oli
Aia tn. elamurajoonis lihtne: tsentraalse soojavarustuse torud läbisid
keldribokse. Nüüd on keldrid täis olmeprahti, keldriuksed
ja aknad ei ole korralikult suletud, seetöttu külmusid vee-
ja kanalisatsioonipüstikud.
Torude lahtisulatamine vöib aega vötta tunni või ka
4-5 tundi. Rauast torude lahtisulatamiseks sobib leeklamp, kui läheduses
ei ole kergestisüttivaid materjale.
Külmunud plastmasstoru saab lahti kuuma öhuga.
Panen inimestele südamele, et nad püüaksid pakasega
majja sissetulevaid veetorusid soojas hoida kasvöi puhuriga. Käreda
pakase jätkumisel vöib kord lahtisulatatud toru uuesti külmuda.
Lisaks
veel nippe torude kaitsmiseks pakase eest:
- torustiku eriti kriitilisi kohti saab kaitsta, kattes need näiteks
paksu kihi vanade ajalehtedega,
- köva pakasega vöib jätta kraanist väikese veenire
jooksma, sest voolav vesi aeglustab jäätumist. Samas vöib
siis hakata äravoolutoru külmuma. Lisaks tasub kasutada lisakütet,
- õues torude majja sissetuleku kohal vöib kasutada lund,
turvast, õlgi vöi vanu kotte. Maja seinale vöib kuhjata
lund torudest kõrgemale,
- torude majja sissetulemise kohti vöiks soojendada kas vöi
puhuriga, et sobivat temperatuuri hoida.
Allikas: Äripäev 8.jaanuar 2003.a.
Soovin kõikidele maja- ja korteriomanikele jöudu ja jaksu
torude soojustamisel, sest talv ei ole läbi ning önnetus
ei hüüa tulles.
Vaike Parts
• Uudised
• Uudiste
arhiiv
• Saarde
Sõnumid
• Pildigalerii
