Uudiste arhiiv
(2003. a. IV kvartal)

18. detsember 2003
Toimus Kilingi-Nõmme Linnavolikogu istung

Kilingi-Nõmme Linnavolikogu korraline istung toimus 17. detsembril.
Istungist võttis osa 14 volikogu liiget, linnapea Kalle Song, linnasekretär Maie Tuuksam, pearaamatupidaja Anne Saar ja sotsiaalnõunik Mae Annast.

Päevakorrapunkt nr 1. Kilingi-Nõmme linna 2003. a. I lisaeelarve - teine lugemine.
Ettekanne linnapea Kalle Songalt ja pearaamatupidaja Anne Saarelt.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 12 "Kilingi-Nõmme linna 2003. a. I lisaeelarve".

Päevakorrapunkt nr 2. Kilingi-Nõmme linna 2004. a. eelarve - esimene lugemine.
Ettekanne linnapea Kalle Songalt, pearaamatupidaja Anne Saarelt ja volikogu eelarvekomisjoni esimehelt Andres Kukelt.
Sõnavõtud volikogu esimehelt Kalle Kiipuselt ja volikogu liikmetelt Erli Aasametsalt, Kaspar Kaugijalt, Vladimir Ruzitsilt ja Aarne Lingilt.
Otsustati lõpetada Kilingi-Nõmme linna 2004. a. eelarve esimene lugemine ja saata eelarve projekt teisele lugemisele.

Päevakorrapunkt nr 3. Volituste andmine Kilingi-Nõmme Linnavalitsusele arvelduskrediidi lepingu sõlmimiseks 2004. a.
Ettekanne linnapea Kalle Songalt.
13 poolt häälega võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 31 "Volituste andmine Kilingi-Nõmme Linnavalitsusele arvelduskrediidi lepingu sõlmimiseks 2004.a." Otsusega lubatakse Kilingi-Nõmme Linnavalitsusel linnapea Kalle Songa isikus sõlmida Hansapangaga leping arvelduskrediidi saamiseks 2004. a. summas kuni 500 tuhat krooni tähtajaga üks aasta. Otsus jõustus teatavakstegemisest.

Päevakorrapunkt nr 4. Maa maksustamise määra kehtestamine Kilingi-Nõmme linnas 2004. a.
Ettekanne linnapea Kalle Songalt.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 13 "Maa maksustamise määra kehtestamine Kilingi-Nõmme linnas 2004. a.".
Kohaliku maamaksu määraks Kilingi-Nõmme linnas 2004. a. kehtestati 2,0 %.
Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määramisel Kilingi-Nõmme linnas 2004. a. rakendatakse maamaksu määraks 1,0 %.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist linna teadete tahvlil.

Päevakorrapunkt nr 5. Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määruse nr 36 16.01.2002.a. punkt 2 "Toimetulekutoetuse maksmise kord Kilingi-Nõmme linnas" tühistamine ja punkt 3 lisa "Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate eluasemekulude piirmäärad" punkt 2 muutmine.
Ettekanne sotsiaalnõunikult Mae Annastilt.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 14 "Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määruse nr 36 16. 01. 2002. a. punkt 2 "Toimetulekutoetuse maksmise kord Kilingi-Nõmme linnas" tühistamine ja punkt 3 lisa "Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate eluasemekulude piirmäärad" punkt 2 muutmine"
Tühistati Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määruse nr 36 16. 01. 2002. a. punkt 2 "Toimetulekutoetuse maksmise kord Kilingi-Nõmme linnas" ja muudeti punkti 3 lisa "Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate eluasemekulude piirmäärad" punkti 2 ja sõnastati järgmiselt: kütteks tarbitud soojusenergia või kütte maksumus puukütte korral kuni 8.70 krooni ühele ruutmeetrile, kuid mitte üle 2000 krooni ühele leibkonnale ajavahemikus 01.10.- 30.04.
Määrus jõustub 20. detsembril 2003. a.

Päevakorrapunkt nr 6. Abilinnapea ametisse nimetamine ja töötasu määramine.
Ettekanne linnapea Kalle Songalt.
Tutvustus abilinnapea kandidaadilt Evald Tamsalult.
Viidi läbi salajane hääletus.
12 poolt ja 1 vastu häälega valiti abilinnapeaks Evald Tamsalu.
Volikogu liige Avo Sinijärv tegi ettepaneku määrata ametpalk 8000 krooni, Aarne Link tegi ettepaneku määrata ametpalk 9000 krooni ja Hugo Tomson tegi ettepaneku määrata ametpalk 8500 krooni.
Hääletamise tulemus: 9000 krooni poolt 4; 8500 krooni poolt 5; 8000 krooni poolt 4.
Võeti vastu Kilingi- Nõmme Linnavolikogu otsus nr 32 "Abilinnapea ametisse nimetamine ja töötasu määramine".

Päevakorrapunkt nr 7. Pärnumaa üldhariduskoolide võrgu arengukava heakskiitmine.
Ettekanne Gümnaasiumi direktorilt Aarne Lingilt.
Ühehäälselt võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 33 " Pärnumaa üldhariduskoolide võrgu arengukava heakskiitmine", millega kiideti arengukava heaks.
Päevakorrapunkt nr 8. Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse kandmine.
Otsustati kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse HELGI RIIS.

Päevakorrapunkt nr 9. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Volikogu esimees Kalle Kiipus andis ülevaate Eesti Linnade Liidu korraldatud koolitusreisilt Brüsselisse.
Linnapea Kalle Song: Uus ümbersõidutee on käigus juba 3 kuud. Linna läbiv Pärnu tänav jääb omavalitsuse haldusalasse. Jõudsime teedevalitsusega kokkuleppele, et 1. aprillist võtame üle. Nad on nõus tegema korda metsamajandi kurvi asfaldi, samuti Sauga poe mahasõidu. Sõlmime 3-5 aastaks lepingu, et teedevalitsus hooldab Pärnu tänavat talvel lumetõrjel.
Peame selle eest maksma aastas 60 tuhat. Ise me ei suuda neid töid teostada.aanuariks valmib vee- ja kanalisatsiooni arengukava projekt, mis läheb maksma 47 tuhat krooni. Klubi renoveerimise projekt maksumusega 167 tuhat krooni valmib märtsis.
Endise raamatukogu ruumide oksjon kukkus läbi, kuna ei olnud soovijaid.
Vanaaasta õhtuks on raketid ostetud.
Suusaraja ehitustööd (elekter) käivad. Vald maksis ka oma osaluse.
Plaanis on veel laste mänguväljaku rajamine. Asukoht on lõplikult otsustamata. Selle ehituse finantseerimisel on samuti vald nõus osalema.
Informatsioon võeti teadmiseks.

11. detsember 2003
Linnapea annab teada

Parafraseerides Urmas Otti on tänases linnapeaveerus teie ees hoopis teine inimene, kuid jutud ei olegi vähemalt esialgu eriti uued. Eks julgesingi linnapea ametisse astuda eelkõige sellepärast, et olen meeskonnatööd Aivar Õunaga ning teiste linnavalitsuse töötajatega teinud juba neli aastat. Mured ja probleemid selged, aga vastutuskoorem nende lahendamisel nüüd endisest suurem. Siinkohal tahan tänada volikogu minu üksmeelse usaldamise eest ja julgen loota meie heale koostööle linnaelu juhtimisel.

Esialgu jätkame samas suunas – olete vast isegi märganud, et liigume heakorrastamisel kesklinnast järjest kaugemale. Jaamapoolsed maanteeäärsed võsased platsid on korrastatud, ka politseimajast üle tee jääva maatüki korrastas linn, järg on Äärelinnapoe vastas asuva platsi käes.
Suuremad käsilolevad tööd on linna vee ja kanalisatsiooni arengukava (hõlmab ka üleraudtee-linnaosa) koostamine, klubi renoveerimise ja soojustamise projekt, lõpetatud on tänavavalgustuse pikendus Marana teeristini ja välja kuulutatud konkurss parimatele linna kutsuvatele reklaamviitadele, mis on kavas paigutada ümbersõiduteele. Koos Saarde vallaga lõpetame veel sel aastal elektrivalgustuse paigaldamise tervise- ja suusarajale.

Suuremat tähelepanu tahame pöörata noortele – luua neile rohkem vabaaja veetmise võimalusi: valminud on rularada, kelgumägi peaks lume saabudes lastele palju rõõmu valmistama. Juba nüüd hakkame tegema ettevalmistusi tenniseväljaku rajamiseks gümnaasiumi kõrvale endise lasketiiru asemele. Et noored ei peaks tantsimas käima baarides, on nüüd klubis igal kolmapäeval disko. Lühikeseks vastuseks eelmises lehes avaldatule: päevakeskuse loomine on meil kavas ja loodame, et volikogu eraldab uude eelarvesse raha selle käivitamiseks.

Kätte on jõudnud jõulukuu, soovin teile kõigile selleks ajaks hingerahu ja kaunist pühadeootust.

Lõpuks midagi väga südantsoojendavat – linnavalitsuse koridoris on üleval uus näitus meie lasteaia laste maalidest. Astuge läbi, nende sompus ilmadega kulub üks rõõmus hetk marjaks ära.

Lugupidamisega Kilingi-Nõmme linnapea
Kalle Song

Kilingi-Nõmme Linnavalitsus kuulutab välja konkursi

Kilingi-Nõmme Linnavalitsus kuulutab välja linna ja selle asutusi tutvustava reklaami ideede konkursi (tahvel, viidasüsteem vm).
Reklaamid plaanitakse paigutada ümbersõiduteele, linna sissesõitude lähedusse.
Parimale ideele autasu 2000 krooni.

Kilingi-Nõmme Linnavalitsus

06. detsember 2003
Kilingi-Nõmme Keskkool – Kilingi-Nõmme Gümnaasium 55

Kooliaasta alguse lähenedes hakkasid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi kokkutuleku organiseerimisega seotud inimeste uneta öödes ilmunud mõtted konkreetsemaid piirjooni omandama. Lepiti kokku traditsiooniliste päevasündmuste kavassevõtmises: aktus, spordiüritused, näitused ja õhtune pidu.

25. oktoobril ootas remonditud koolitare oma endisi õpilasi ja töötajaid. Ehkki esines rahulolematuid, kes väitsid, et info oli vähene, tuli mainitud päeval/õhtul kokku sõbralik majatäis vilistlasi. Abivalmid abituriendid ja nooremad õpilased said juba alates hommikust registreerida esimesi saabujaid.
“Oi, tere!”
“Kui vahva, et sa tulla said!”
“Sa näed nii hea välja!” kostis koolikoridoris naerurõkatuste sekka. Innukalt uuriti ajalooklassis vanu fotosid ja kauaaegse Kilingi-Nõmme Keskkooli direktori Hillar Hanssoo poolt koostatud omaaegseid koolikroonikaid.
“Sa vaata, kui sale ta siin on!”
“Oot-oot, kelle tütar-poeg see siin laulab?”
“Kuule, kas sa tead, kes see mees nüüd on?”

Meeleolukas akordionimuusika kutsus kokkutulnud peagi saali, kus akadeemilisem osa piduliku liputseremooniaga algas. Vaheldumisi muusikanumbritega said sõna koolidirektor Aarne Link, endine linnapea Aivar Õun ning uus linnajuht Kalle Song, kes tundis heameelt seista rahva ees vilistlasena. Temaga ühines vilistlane, Saarde vallavolikogu esimees Väino Lill. Üheskoos valmistasid nad kooliperele üllatuse – kingituse videokaamera näol, mis kohe ka käiku läks ja infojuhi Erli Aasametsa täpse silma läbi peo lõpuni sündmusi jäädvustas. Kõrgtasemel lauluseksteti “Free 6” (kus laulavad ka Liisi Koikson ja Evelin Adamson – vilistlased) juht Toomas Voll tervitas koosolijaid kui sugulasi. Nii olla kombeks, kui inimesed ühes koolis käinud… Mida kõike kooli saali seinad, nii uued kui vanad, pole näinud, meenutas kunagine Pärnu Rajooni Laste ja Noorte Spordikooli direktor Aino Värbu. Omal ajal treenisid sõbralikult koos kergejõustiklased-korvpallurid-võimlejad… Koguni elavamalt mängiti. Spordikooli esimene direktor Aarne Link oskas oma nakatava innukusega lapsed sportima meelitada ning see pisik on paljudel ikka veres. Palju head soovis aktusel kooliperele riigikogu liige Jaanus Männik, kes alati koolielust huvitatud.

Ja siis järjekordne ülimeeldiv uudis – meie koolil on nüüd oma ajalooraamat! Kroonikaraamatu “Saarde köstrikoolist Kilingi-Nõmme Gümnaasiumini” koostaja ja toimetaja, kooli kunagine ajalooõpetaja Aita Manavald (Priedenthal) luges ette katkendeid alles trükilõhnalisest raamatust. Ehkki koostaja tundis süümepiinu raamatus esinevatest ebatäpsustest, on kõige tähtsam, et “Meil on see olemas!”

Majja sisenes aina uusi külalisi, lilleleti ja meenetelaua ees suurenes tunglemine. Üheskoos siirduti kooli äsjaremonditud kaarhalli, kus läks lahti äge korvpallilahing vilistlaste ja õpilaste vahel. Vägesid juhatas direktor ise, sekka võimlejate esinemised. Julgemad malemänguhuvilised pidasid sööklas hasartse välkturniiri.

Ja siis – piduõhtu! Ansambel “Polero” innustas rahvast tantsupõrandale kooli aulas, kaarhallis kogunesid omaaegsed “diskofännid”. Lustlikke vahepalu pakkusid taas “Free 6” ja õpetajate-vilistlaste tantsutrupp. Poolehoiuaplausi pälvis viimatimainitute esituses “Õpetajate tuba”. Tantsupõrandal oli kitsas – lustiti polkast rokini. Koridorides istusid laudade ümber ühtehoidvad lennud; klassijuhatajad hämmingus: millise laua juurde nüüd “maanduda”? Nagu ikka üle pika aja kokkusaamistel, ei väsitud enne varajasi hommikutunde. Moblanumbrid ja meiliaadressid vahetatud, põsel kirvendamas koolipõlvearmastuse hüvastijätumusi, suunduti hella tundega südames kes kuhu. Kohtume jälle viie aasta pärast?

Järmisel päeval oli armas koolimaja jällegi töökorras. Aga algas koolivaheaeg! Mõtisklusteks selle üle, mida võiks teisiti ja veel paremini teha. Ettepanekud on oodatud kõigilt kooliga seotud inimestelt. Tänu kõigile, kes tulid ja kokkusaamise meeldivaks muutsid!

Margit Schmidt

Fotod: 1, 2

06. detsember 2003
SAT-TV ja Internet Kilingi-Nõmmes

Linnarahvas küsib:
Juba mõnda aega on kuulda, et Kilingi-Nõmmes saab olema korralik kaabeltelevisioon ja interneti püsiühendus. Kui kaugel asjadega ollakse ja mida linnarahvas oodata võib?

OÜ Talvakas vastab:
Tõsi see on, et hetkel käivad ulatuslikud kaablite paigaldamise tööd. Meie eesmärgiks on pakkuda linnarahvale ühtset, kaasaegset ja heakvaliteedilist kaabeltelevisiooni ning interneti püsiühendust. Seoses sellega palume juba ette vabandust häirete pärast, mis esinevad teie kaabeltelevisiooni võrkudes.
Kilingi-Nõmmes on hetkel kaks aegunud sat-tv keskust. Meie eesmärgiks on üks nendest renoveerida, et kõik liitujad saaksid tänapäevastele tingimustele vastava kvaliteetse kaabeltelevisiooni. Pakume välja kaks põhipaketti. Esimene neist võimaldab vaadata kolme eestikeelset kanalit ja kuut sat-tv kanalit (kuumakse 35 krooni), teine pakett võimaldab lisaks kodumaisele televisioonile vaadata veel 30 sat-tv kanalit (kuumakse 70 krooni). Pakume uudiseid, sporti, muusikat, looduse-, filmi- ja populaarteaduslikke kanaleid, kindlasti midagi nii lastele kui täiskasvanutele. Kanalite valikul üritame jälgida ka keelelisi eelistusi, seetõttu paneme suurema rõhu vene-, inglise- ja saksakeelsetele programmidele.

Interneti püsiühendust hakkame pakkuma Juunior-, Kodu- ja Kontorpaketina – hindadega vastavalt 90, 190 ja 390 krooni kuus.
Esimene pakett on mõeldud neile, kes kasutavad internetti mõni tund päevas ja ei vaja mahukate failide allalaadimist. Sobib ideaalselt näiteks pangaülekannete tegemiseks ja elektronkirjade saatmiseks/vastuvõtmiseks. Juuniorpaketi andmeedastuskiirus on võrdne dial-up (sissehelistamis-teenuse) kiirusega. Kodupaketi allalaadimiskiiruseks on 256 kb/sek ja Kontorpaketil 512 kb/sek.

Nii internetil kui kaabeltelevisioonil on ühekordne liitumismaks 150 krooni.
NB! Neile, kes liituvad meiega enne 01. 02. 2004, on liitumine tasuta ning kuni 01. 04 kuumaksuta.

Kuna hetkel on programmide häälestamine veel pooleli, näevad kaabeltelevisiooni paljud, kuid alates veebruarist mitteliitunud sat-tv-d enam ei näe.
Meie eesmärgiks on pakkuda igale inimesele just meelepärane ja taskukohane pakett, seetõttu tegeleme igaühega individuaalselt. Proovime nõu ja jõuga abiks olla nii palju kui võimalik.

Lepinguid kaabeltelevisiooniga liitumiseks saab sõlmida alates 01. detsembrist 2003. Internet tuleb niipea, kui sat-tv häälestus on lõppenud. Varsti on teie postkastidesse oodata ka lisainformatsiooni.
Kõik küsimused ja ettepanekud on teretulnud.
E-mail: talvakas@talvakas.ee

Saarde Sõnumid kommenteerib:
Kui Tallinnas lõikavad konkureerivad firmad üksteise telekaableid läbi, siis meie pidime ootama neli aastat enne kui üks firma otsustas ka siin proovida telepilti edastada.
Pole ka ime, sest klientide ring on väiksevõitu, vajalikud investeeringud aga suured. See pool linna, kes seni päris ilma satita oli, on muidugi rõõmus, teine pool ehk mitte väga, sest vana süsteem ikkagi toimis, ja peaaegu tasuta.
Aeg läheb aga edasi, vanade analoogseadmetega pole varsti midagi peale hakata ja telepildi edastamiseks peavad olema igasugused load ja litsentsid. Õnneks pole televisioon nagu leib – ilma temata saab ka hakkama, samuti võib ju igaüks oma, odavama või kallima antenni üles panna.
Pakutava süsteemi puhul hakatakse kindlasti vaidlema – miks just seda programmi, mida mina tahan, ei ole. Ega kõigi tahtmist saa, loodame, et pakutakse ka rohkem tõsisemaid ja harivamaid kanaleid, mitte ainult saksa kommertsi. Ka võiks võõrkeelte õppimise huvides mõnda rootsi-, soome-, prantsuse- või itaaliakeelset kanalit näha. Igatahes firma esindaja oli nõus võimaluste piires ka meie soovidega arvestama.
Jääb loota, et kliente koguneb piisavalt ja OÜ Talvakas varsti pille kotti ei pane.
Lepingute sõlmimiseks ärge hakake linnavalitsusse helistama, vaid oodake, kui teie postkasti tuuakse kiri, kus on juba täpsem info ja ka telefoninumbrid, kuhu vajadusel helistada.
Seniks nautigem tasuta pilti ja kannatame ära, kui seadistamise käigus häireid esineb.

05. detsember 2003
Huvitav teada

Kindlasti on kõik märganud, et liiklus läbi Kilingi-Nõmme on tunduvalt hõrenenud. Kui palju, seda ei tea, sest keegi pole peale uue tee avamist neid lugenud.
Huvitav on aga see, et enne ümbersõidu avamist tehti loendus, millest selgus, et Kilingi-Nõmmet läbis ööpäevas 1700 transportvahendit – küllalt suur arv.
Veel huvitavam on aga see, et vastupidiselt küllap paljude ettekujutesele oli liiklus intensiivsem Kanaküla, mitte Valga suunas. 1700-st liikurist sõitis Kanaküla poole või tuli sealt 1000 liiklusvahendit ja Valga teed kasutas 700! Sestap ka plaanid asuda järjekordselt remontima Kanaküla-Viljandi poole minevat teed ning tõsta nimetatud tee klassi Valga tee tasemele.

Saarde Sõnumid

05. detsember 2003

Linna päevadel toimunud demonstratsioon, mille käigus „vabastati” autosse avarii käigus kinni jäänud inimene. Tegevuses on neljas vahtkond: Peeter Põder, Mati Ruul, Riho Mägi.

Järve ääres mootorpritsi harjutusel.

Päästeteenistuse uudised

9. septembril korraldasime Surju Põhikoolis evakuatsiooni õppuse koos suitsusukeldumise harjutusega, mis edukalt korda läks. Kooli personal ja õpilased tegutsesid kriisiolukorras korrektselt.

Kokku oleme viimase kolme kuu jooksul korraldanud 11 õppust. Osa mehi läbis Pärnus Niidu õppekeskuses kuumas konteineris õppuse, kus simuleeriti sisetulekahju arengut ja selle kustutamist. Oleme olnud tegevad ühel autoavarii ja õlireostuse likvideerimisel.

Suuremad põlengud olid Viljandi teeristis, kus süttis kõrvalhoone ja Saarde Majandusühitu kontoris, kus põles vahelagi. Viimase tingis see, et 1952. a. ehitatud hoones olid põrandatalad otsapidi korstnasse laotud, kus need siis tuld võtsid.

Päästeteenistuse juures alustas tööd noortering neile, kes tunnevad huvi päästealase tegevuse ja spordi vastu. Noori juhendab meie noor spordimees Urmet Saarpere.

Väike-Maarja päästekooli läks õppima Alar Luhaäär ja alates septembrist töötab meil Rene Kangur.

30. oktoobril saabus meile Soomest kauaoodatud tuletõrjeauto Mercedes-Benz, samuti kinkisid soomlased meile kolmeosalise tõmberedeli.

Kilingi-Nõmme Tugikomando pealik
Olev Paukson

05. detsember 2003
Mida arvab meist Bert Kisjes, projekti Euroopa Kultuuriküla hing ja eestvedaja

Enne Euroopa Kultuurikülade eestvedaja Bert Kisjese (fotol) lahkumist Kilingi-Nõmmest leppisime kokku, et esitan talle mõned küsimused, milledele ta vastab e-posti teel. Vastused jõudsidki kohale, mõistagi inglise keeles. Loodame, et see ei ole väga suur keeleseaduse rikkumine, kui avaldame need ka inglise keeles, ilma tõlketa. Kui keegi lugejatest oleks nõus järgneva jutu eesti keelde tõlkima, avaldame tõlke hea meelega järgmises lehes, toimetusel lihtsalt pole momendil aega tõlkida. Asja mõte on tegelikult selles, et keeleoskus on tänapäeval hädavajalik, miks siis mitte proovida ise sellest jutust aru saada või lasta oma lastel või lastelastel tõestada, et nad koolis lihtsalt aega surnuks ei löö, vaid hoolsalt õpivad, et hiljem edukalt laias maailmas läbi lüüa.

Kalle KIIPUS

What to expect from Europe?
I am glad Estonia will not be any more an enemy, part of another political block. I am glad when the fighting of states between each other, at least in Europe, comes to an end. In the 20th century we experienced that this kind of fighting cannot bring any good anymore. From that point of view it is important to recognize that we are members of one family. And this family we call Europe.
On the other hand I see that Europe can only solve very rough problems. Such as a highway between Tallinn and Amsterdam. Europe can make the traffic throughout Europe more reasonable. But so far any human being lives in a house in a street in a small part of a town or in a village, he is mostly concerned with small problems. How to get an income every day, how to go to the shop when you broke your leg, what to advise your child what to do after his school period and how to deal with some people in the neighbourhood who are unreasonable.
Europe cannot solve these problems at all. They have to overlook the millions of small tangible problems. They go for the abstract version.
I think Europe needs small communities who work on the smaller problems. I think many nowadays politicians already understand that they cannot solve many problems. They need the cooperation of the individual people and of the small communities.
The ‘tools’ of the European Administration are the bulldozer and other big machines. But with these kind of tools are useless in your house. They are too big. For many things you need your own hands to get a good result.
I did not loose my independence (freedom) until now because I got and found enough place to live. Sometimes I came into a conflict. But it was not only a conflict with the rules, it was a conflict with the ideology of the public opinion as well.

How You see Kilingi- Nõmme between the other Cultural Villages?
The twelve villages of the movement Cultural Village of Europe are quite different. They have an individuality comparable with that of any individual person. I am impressed by your graveyard. It is huge. I suppose that almost all people whoever lived in Kilingi-Nõmme are there together. In my country with a lack of space the graves are cleared away after some years. For me the graveyard in Kilingi -Nõmme shows something of a respect for people who lived before.
Comparing the average wages there is a big difference between the salary of an inhabitant of Kilingi- Nõmme and Wijk aan Zee. But when you need 3/4 of your salary in Wijk aan Zee to pay the house and the heating, or you live in the house built by your grandparents and you find the wood for the heating in the forest, then you have something like a guarantee no bank never can give you. You never will get into the situation to have to sleep on the street because there is no money.
Another thing I expect from Kilingi-Nõmme (and also from Bystre, Palkonya aned Ströbeck) is that they bring in the experience of the former communist countries. Kilingi-Nõmme has other experience than the villages of the western countries. It is important to have a platform where these differences come into the light.

Saarde Sõnumid

02. detsember 2003
Noorte meistrivõistlused males

Viljandis toimusid 15. novembril EMSL „Jõud” noorte meistrivõistlused males. Meistritiitli sai 11-13aastaste poiste seas Sten Kasela ja tüdrukute seas Helina Kasela. Kuni 10-aastaste tüdrukute seas sai 3. koha Mary-Heleen Lillemäe. Kõik nad õpivad Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis.

Eiki Lehemets

02. detsember 2003
Lauatennisevõistlus Ennu auhindadele

8. novembril Ennu auhindadele toimunud lauatennisevõistluse võitjad:
kuni 13-aastased – Janari Kohv Surjust,
13-17aastased – Rauno Pilisner Surjust,
17-50aastased – Veikko Kiviselg Kilingi-Nõmmest,
üle 50aastased – Arne Kartau Tihemetsast.
Enn soovib kõigile head harjutamist ja kohtumist järgmisel aastal!

Saarde Sõnumid

02. detsember 2003
Pärnumaa koolinoorte rahvastepalli meistrivõistlustel

Pärnumaa koolinoorte rahvastepalli meistrivõistlused poiste D-klassis toimusid 6. novembril Pärnu-Jaagupis, osales 18 võistkonda.
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi võistkond saavutas Häädemeeste Keskkooli ja Sindi Gümnaasiumi ees I koha.

Võistkonnas mängisid Indrek Kask - kapten, Taavi Uke, Ott-Eerik Pärtel, Uku-Mart Pärtel, Anti Jefimov, Rauno Leesi, Krisso Kurg, Sven Salus, Kalmu Suigusaar, Kristo Kiviselg, Taavi Talumaa ja Simo Salus. Võistkonda juhendab õpetaja Ülo Liblik.

Ülo Liblik

02. detsember 2003
Isadepäeva maleturniir

Isadepäeva hommikul kogunesid Kilingi-Nõmme klubisse kaheliikmelised malehuviliste võistkonnad. Kohale tulid ka eelmise aasta võitjad, perekond Pikkmetsad Koonga vallast, kuigi veidi nõrgemas koosseisus.
Kohalolijatest moodustus seitse paari, kes mängisid kõik omavahel läbi.Mängud olid väga pingelised, sest keegi ei tahtnud leppida viigiga.

Alles viimane voor selgitas paremusjärjestuse, sest kuuel paaril oli võimalus selle vooruga saada ka esikoht. Lõplik paremusjärjestus:
1. koht – Sander Tikerpuu ja Silver Kiviselg,
2. koht – Kaspar Kaugija jaKeio Priilinn,
3. koht – Eiki Lehemets ja Sven Saarpere,
4. koht – Targo jaTauri Pikkmets,
5. koht – Olev Lehemets ja Kalmer Suigusaar,
6. koht – Ernst ja Sten Kasela,
7. koht – Ain Kiviselg ja Mari Tikerpuu.

Eks iga võistleja tea, millistes mängudes just kõige paremini ei läinud. Vigadest õpitakse ja seda saab järgmisel aastal parandada.
Turniiri aitasid läbi viia ja toetasid Saarde Vallavalitsus, Kilingi-Nõmme Linnavalitsus, Sylvester Kilingi AS, MK Kuusiku, MSK Kasmar.

Eiki Lehemets

21. november 2003
EMSL Jõud noorte meistrivõistlused males

Viljandis toimusid 15. novembril EMSL Jõud noorte meistrivõistlused males.
„Jõud" meistritiitli sai 11-13-aastaste poiste seas Sten Kasela ja tüdrukute seas Helina Kasela.
Kuni 10-aastaste tüdrukute seas sai 3. koha Mary-Heleen Lillemäe.
Kõik õpivad Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis.

Eiki Lehemets

19. november 2003
Pärnumaa koolinoorte rahvastepalli meistrivõistlustel

Pärnumaa koolinoorte rahvastepalli meistrivõistlused poiste D-klassis toimusid 6. novembril Pärnu-Jaagupis.
Osales 18 võistkonda.
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi võistkond saavutas Häädemeeste Keskkooli ja Sindi Gümnaasiumiees I koha.
Võistkonnas mängisid Indrek Kask - kapten, Taavi Uke, Ott-Eerik Pärtel, Uku-Mart Pärtel, Anti Jefimov, Rauno Leesi, Krisso Kurg, Sven Salus, Kalmu Suigusaar, Kristo Kiviselg, Taavi Talumaa, Simo Salus.
Võistkonda juhendab õpetaja Ülo Liblik.

14. november 2003
Isadepäeva maleturniir

Isadepäeva hommikul kogunesid Kilingi-Nõmme Klubisse kaheliikmelised malehuviliste võistkonnad. Kohale tulid ka eelmise aasta võitjad, perekond Pikkmetsad Koonga vallast, kuigi veidi nõrgemas koosseisus.
Kohalolijatest moodustus seitse paari, kes mängisid kõik omavahel läbi.
Mängud olid väga pingelised, sest keegi ei leppinud viigiga.

Alles viimane voor selgitas paremusjärjestuse, sest kuuel paaril oli võimalus selle vooruga saada ka esikoht.
Lõplik paremusjärjestus:
1. koht - Sander Tikerpuu ja Silver Kiviselg;
2. koht - Kaspar Kaugija ja Keio Priilinn;
3. koht - Eiki Lehemets ja Sven Saarpere;
4. koht - Targo ja Tauri Pikkmets;
5. koht - Olev Lehemets ja Kalmer Suigusaar;
6. koht - Ernst ja Sten Kasela;
7. koht - Ain Kiviselg ja Mari Tikerpuu.

Eks iga võistleja tea, millistes mängudes just kõige paremini ei läinud. Vigadest õpitakse ja seda saab järgmisel aastal parandada.
Turniiri aitasid läbi viia ja toetasid Saarde Vallavalitsus, Kilingi-Nõmme Linnavalitsus, Sylvester Kilingi AS, MK Kuusiku, MSK Kasmar.

Eiki Lehemets

06. november 2003
Euroopa Kultuurikülade uudiseid

15-25. septemrini viibis Inglismaa reisil 44 Kilingi-Nõmme ja Saarde elanikku, nende hulgas 12 kooliõpilast. Reisi peasihiks oli Aldeburgh – Euroopa Kultuuriküla 2003, eesmärgiks võtta osa 19-21. septembril toimuvast kultuurifestivalist.
Reisist osavõtnute reisimuljeid saab lugeda Saarde Sõnumitest.

06. november 2003
„Krõllil” täitub 25. aastaring

Septembrikuu on linnulennul möödunud ja lasteaiaelu hoo sisse saanud.
Selle õppeaasta algus oli lasteaiarahvale eriliselt tähtis, sest kauaoodatud köögiremont sai valmis; siinkohal on sobilik tänada kõiki, kes selle ettevõtmisega vaeva nägid.

Teine väga tähtis sündmus on tulemas kevadel, kui lasteaial täitub 25. aastaring ja on põhjust pidutseda. Et aga sünnipäevapeo ootamine kiiremini edeneks, otsustas Krõll igal kuul sõpru vastu võtta. Septembrikuus olid külaliseks kõik uued lapsed, keda Krõll “Terepeoga” tervitas ja oma rühmatubadesse juhatas. Uusi sõpru sai kokku 14.
Vaevalt jõuti rühmaruumidega kohaneda, kui pandi selga seljakotid ja asuti matkateedele. Iga rühm leidis oma matkaraja ja veel avastamata paiga oma kodulinna ümbruses.

Tugevaks ja julgeks sporditi spordipäevadel, kus visati palli, hüpati kaugust, joosti võidu.

Sügise sünnipäeva puhul kutsusid VI rühma lapsed sõpru sügisnäitusele, kus sai uurida ja vaadata kõike seda, mida värvikireval sügisel metsast leida võis.

Mihklipäeval olid VI ja I rühma lapsed “mihklid” vanarahvakombeid ja -tarkusi üksteisele jagama.
Lasteaeda külastas “Miku-Manni” lasteteater “Unejutuga”, mis ei ajanud sugugi und peale, vaid oli päris lõbus lugu.

Kuna lasteaias käib aastaringi väga tõsine õppimis- ja kasvamistöö, peeti igas rühmas nõu ka lastevanematega, emadele-isadele anti teada lasteaia plaanidest ja tegemistest, räägiti probleemidest ja rõõmudest.

Kes natukenegi lasteaiaeluga kursis, teab, et lasteaiaõpetaja töö on üpris keerukas ja raske - ei ole kerge hakkama saada 20 lapsega, kes pidevalt keerlevad õpetaja ümber oma mikside - soovide - tahtmistega, ja seda eriti siis, kui soovid ilmuvad välja üheaegselt. Kuigi kõik õpetajad on varustatudd erialaste teadmistega ja omavad piisavalt kogemusi, on igal kuul ka koolituspäevad, kus ammutatakse uusi oskusi ja tarkusi, lahtiste tegevuste käigus saadi üksteise käest uusi nippe lisaks ja peeti maha tõsine nõupidamine. Et igapäevaellu natuke erksust tuua, korraldati “Väljasõiduistung” Allikukivi koopa juurde, kus ühiselt peeti väike lõkkeõhtu ja tutvuti kodukoha ajalooga.

Krõll

31. oktoober 2003
Sportlik enesekontroll SK Kilingi moodi

Odaviske võistlusel.

Mees vs raud.

12-14-aastaste neidude parimad .

15-17-aastaste meeste parimad.

18-39-aastased mehed .

Auhinnalaud.

Iga inimene soovib omandatud teadmisi ja võimeid mingil viisil realiseerida, analüüsida ja vajadusel täiendada. Üks võimalus selleks on omavahelised kokkusaamised. Olgu selleks siis igasugused mängud, võistlused, tehnika või loomadega tegelemine, aiandus, jaht või kalapüük jne. jne. Oma hobiga üksi tegeledes tekib tahtmine end teistega võrrelda. Mis aga veelgi tähtsam - saada ülevaadet eelkõige enda vaimsetest, füüsilistest või mis iganes võimetest.
Kuna mulle endale meeldib tegeleda spordiga, on minu tutvusringkondki enamasti spordilembene. Oma väikese seltskonnaga oleme aastaid korraldanud erinevaid spordiüritusi. Kuid juba mitu aastat keerles peas mõte korraldada Kilingi-Nõmme ja selle lähiümbruse (Saarde vald) inimestelegi mõni selline võistlus, mis oleks mõõdupuuks eelkõige inimesele endale oma saavutuste suhtes. Seda aastast aastasse. Võistlus, mille põhjal saaks analüüsida nii kehalist kui vaimset vormisolekut, arengut või siis taandarengut. See oleks jõuproov, kus võisteldakse eelkõige iseendaga.Tahtmatult hakkad end võrdlema kaasvõistlejatega. Nende edu või ebaedu tekitavad isu anda endast parim ja loob meeldiva õhkkonna võistlejate vahel. Kogu võistlus peaks tekitama nii palju toonust, et oleksid järgmisel aastal samal ajal täis tahtmist aasta jooksul kogutud teadmised, treeningukilomeetrid ning jõusaalis veedetud tunnid taas võrdluseks seadma.
Selleks tegingi proovi ja SK Kilingi eestvedamisel korraldasime kahest osast koosneva spordivõistluse kõigile soovijatele (vanim võistleja oli 55 aastane).
Nendeks võistlusteks olid 1. augustil 2003 toimunud esimene SK Kilingi triatlon ja 31. augustil 2003 SK Kilingi mitmevõistlus.

Esimese triatloni kohta ei valmistanud osavõtjate arv pettumust vaatamata erakordselt kuumale ilmale. Võistlejaid saabus teistestki Eesti linnadest ja maakondadest. Vahest veidi enam ootasime huvilisi kohalike hulgast. Eriti tagasihoidlikult oli esindatud meie õrnem sugu. Esmapilgul võis tunduda võistlusdistants liiga raske. Kes aga julges siiski osaleda, suutis eelkõige endale tõestada, et sai sellega hakkama ja esimene „märk“ on maas. Loodan et paljud viimse minutini kõhklejad ja võistlejatele innukalt kaasaelajad said võistluspäevast oma kogemuse ning osalevad järgmisel aastal.

Võistluste juhend ja punktisüsteem on ilmunud varasemates Saarde Sõnumites ning üldine paremusjärjestus on allpool tabelis.
Siinkohal mainiksin vaid ära üldvõitja: Kadri Sõggel Tallinnast ja vanuseklasside parimad kohalikud triatlonistid:
M 18-39 a Raino Liblik,
M 15-17 a Madis Jõgi,
M 12-14 Ariko Kielas
ja ainuke kohalik naisvõistleja N 12-14 a Triin Tallo.

Kogu võistlus õnnestus sujuvalt korraldada ainult tänu väga abivalmile turvapersonalile ja suurepärasele kohtunike kollektiivile. Tänan Kilingi-Nõmme Päästeametit, kiirabibrigaadi, Kilingi-Nõmme Politseid, Teedevalitsust ja Saarde Vallavalitsust, kes toetasid võistlust rahaliselt. Võistlus äratas huvi ka Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse juhtides, kes soovisid samuti edaspidi võistlust toetada. Loodame, et ka rikkaliku auhinnalaua kulud aitab katta Kilingi-Nõmme Linnavalitsus.

Võistlussarja SK Kilingi atleet 2003 teine osa ehk mitmevõistlus toimus 31. augusil 2003 gümnaasiumi staadionil. Võistlejate hulk oli märksa suurem . Vapraid naisi ja tüdrukudki oli võistlema tulnud. Huvitavast, emotsionaalsest, pingelisest ja mõneti dramaatilisestki võistluspäevast koorusid välja SK Kilingi parimad mitmevõistlejad. Tulemuseta ei jäänud keegi, kes julges või suutis lõpuni võistelda. Meenutamaks seda päeva sai iga osavõtja diplomi.
(Mitmevõistlus 2003 paremusjärjestuse tabelid.)

Mõlemal võistlusel saavutatud punktide liitmisel selgusid SK KILINGI 2003 ATLEEDID, keda autasustati kivist valmistatud rändauhinnaga, mida tuleb järgmisel aastal uuesti kaitsma asuda.
2003 Atleedi tiitli võitsid:
N 12-14 Triin Tallo,
M 12-14 Rauno Venig,
M 15-17 Danel Uke,
M 18-39 Toivo Tallo,
M 40 ja vanemad Jaan Luhaäär.
Kilingi Atleet 2003 punktitabel on toodud allpool.
Ülejäänud vanuseklasside rändkarikad jäävad ootama omanikke järgmise aastani. Lisaks rändauhindadele autasustas Saarde Vallavalitsus iga vanusegrupi parimat mitmevõistlejat ja SK KILINGI ATLEEDI tiitli pälvinut kordumatu võitjasärgiga.
Tänan kõiki toetajaid ja abipakkujaid, kes aitasid võistlusi läbi viia.

Toivo Tallo

Mitmevõistluse tulemused.xls
Kilingi Atleet 2003 punktitabel.xls

31. oktoober 2003
Mis juhtus 14. septembril?

Kuna 14. septembri rahvahääletuse tulemused mõjutavad Eesti tulevikku nii suurel määral, et seda ei oska ennustadagi, ei tee paha, küll veidi hilinenult, meelde tuletada, kuidas me ikka hääletasime.

Üle Eesti hääletas Euroopa Liitu astumise poolt 369 657 kodanikku ehk 66,83 %; vastu hääletas 183 454 kodanikku ehk 33,17 %.
Pärnu maakonnas hääletas poolt 28 573 kodanikku ehk 66,74 % ja vastu 14 237 kodanikku ehk 33,17 %.

Kilingi-Nõmme arvud: poolt 752 (62,98 %), vastu 442 (37,02 %).
Saarde vald: poolt 643 (62,25 %), vastu 390 (37,75 %).
Tali vald: poolt 161 (52,61 %), vastu 47,39 %).

Nagu eeltoodust nähtub, oli Pärnumaa võrreldes Eesti keskmisega Euroopa Liidu suhtes veidi pessimistlikum, Kilingi-Nõmme ja Saarde omakorda pessimistlikumad võrreldes Pärnumaa keskmisega. Äärepealt oleks EL-st välja jäänud Tali vald, kus liidu pooldajate arv Pärnu maakonnas kõige madalam…. Suurimad EL pooldajad Pärnumaal elavad Tootsi vallas (71,48 %).

Kalle KIIPUS

31. oktoober 2003
Rahvas arvas…

Küllap 14. septembril toimunud rahvahääletus Euroopa Liitu astumise küsimuses varjutas veidi Saarde ja Kilingi-Nõmme elanike hulgas läbi viidud küsitlust ühinemise kohta ning mõnigi ei tea veel küsitluse tulemusi.

1097-st linnaelanikust oli valla ja linna ühinemise poolt 696, vastu aga 401. Seega oli poolt 63,45 % linnaelanikest, isegi veidi rohkem kui EL-ga ühinemise poolt.

Vallaelanikud olid veidi teisel arvamusel – 979-st küsitlusest osalenust oli poolt 472 ja vastu 507 elanikku, seega 51,79 % oli ühinemise vastu. Tõenäoliselt oli rohkem ühinemise vastaseid Tihemetsa kandis ja rohkem pooldajaid Kilingi-Nõmme ümbruses. Seda võib järeldada sellest, et valimisjaoskonnas nr 2 (Kilingi-Nõmme) pooldas ühinemist 219 ja vastu oli 217, valimisjaoskonnas nr1 (Tihemetsa) oli pooldajaid 253, vastu aga 290.

Mida siis küsitlusest järeldada? Kilingi-Nõmme linnavolikogul on kindel elanike mandaat pooldada ühinemist. Vallavolikogu on veidi delikaatsemas olukorras – ikkagi ühinemise vastaseid 35 inimest rohkem kui pooldajaid. Samal ajal aga jättis 749 vallaelanikku oma arvamuse avaldamata, jättes otsuse tegemise voolikogu hooleks. Seetõttu sõltub kõik vallavolikogu otsusest ning pahandada ei tohiks keegi ükskõik millise otsuse üle. Argumendiks ei tohiks olla numbriline tulemus, sest küsitluse tulemused ei ole volikogule siduvad, vaid annavad signaali elanike arvamustest, mis antud juhul jagunesid pooleks.

Saarde Sõnumid

23. oktoober 2003
Toimus Kilingi-Nõmme Linnavolikogu istung

Kilingi-Nõmme linnavolikogu istung toimus 15. oktoobril 2003. a.

Päevakorrapunkt nr 1. Linnapea Aivar Õuna ametist vabastamine.
Ühel häälel otsustati vabastada linnapea Aivar Õun ametist seoses tema asumisega tööle riigikogu liikmena.

Päevakorrapunkt nr 2. Linnapea valimine.
Keskfraktsiooni nimel esitas Aarne Link linnapea kandidaadiks Kalle Songa. Kuna rohkem kandidaate ei esitatud, siis otsustati nimekiri sulgeda.

Sõnavõtt linnapea kandidaadilt Kalle Songalt:
„Lp. volikogu esimees ja volikogu liikmed!
Kilingi-Nõmme linnal on täna tähtis päev, kuna te peate linnapea valima enne tähtaega. Riik vajas meie piirkonnast endist linnapead riigi seadusi vastu võtma.
Minul on täna raske, sest esinen täna teist korda volikogu ees, esimene kord oli üheksa aastat tagasi.
Minu tugevad ja nõrgad küljed:
- majanduse pool on mulle tuttav ja see ongi kõige tähtsam lüli, mis linna jalul hoiab;
- kuna eelarve on korras, allasutuste töö on paigas ning majandus peab toimima, olenemata kes on linnapea;
- minu nõrk külg on esinemisoskus – uskuge, volinikud, mitte ükski lint ei jää lõikamata ja ükski kõne ei jää pidamata.
Koostöö ja meeskond:
Ma soovin, et volikogu erinevate fraktsioonide vahel oleks koostöö. Ma olen töötanud meeskonnas ja tahan ka luua oma meeskonna linna juhtimisel. Abilinnapead ei ole võimalik täna volikogu ette tuua, sest enne tuleb linnapea paika panna. See ei ole takistuseks, sest eelarve tuleb tähtaegselt esitada eelarvekomisjonile. Et linnavalitsus oleks töövõimeline, tuleks kaasata linnavalitsuse kolmas liige, kes oleks humanitaarkalduvustega ja tajuks paremini laste ja perede probleeme.
Edasised perspektiivid:
1. Projektide rahastamine, olulisim neist vesi ja kanalisatsioon- sellega tuleb aktiivselt tegeleda. Siit kerkib kohe teine probleem- kuna linn on väike, et suuri projekte kirjutada, tuleks kaasata ka piirkonna valdasid.
2. Klubi renoveerimine- klubihoone on külm, talvisel perioodil võimatu üritusi korraldada.
3. Valla ja linna ühinemine- siin tuleb hoolega järgida linna ja valla volikogude otsuseid ning riigi poliitikat. See on pikaajaline protsess.
4. Muuta piirkond atraktiivsemaks. Kilingi-Nõmme on muutunud piirkonnakeskuseks. Kuigi meie linn on väike, on ta ümberkaudsete valdade jaoks ikkagi keskuseks. Kas või seegi, et läinud kolmapäeval osutus valituks Riigikokku meie linnapea. 2005. a. külastab meie linna kultuurikülade projekti raames terve rida Euroopa riike. See kõik korvab need miinused, mille tekitas ümbersõidutee valmimine. Tulevikus tuleb panna Euroopa Liidu projektid rakkesse.
5. Head volikogu liikmed, plaanime kevadel kutsuda volikogu istungile meie piirkonnast valitud Riigikogu liikmed. Kas nad tulevad või ei, seda ei tea. Nemad teevad suurt poliitikat, meil on väike linn ja väike poliitika. Ma tahan, et teeksime koostööd linna huvides.
6. Minu eelnevad ja tulevased teod näitavad, milleks ma olen linnapeana võimeline.”

Salajase hääletamise tulemusel sai Kalle Song hääli - poolt 15.
Otsustati võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 28 „Linnapea valimine”.

Päevakorrapunkt nr 3. Täiendava linnavalitsuse liikme kinnitamine ja hüvituse määramine.
Linnapea Kalle Song esitab linnavalitsuse liikme kandidaadiks Eha Kipri. Salajase hääletamise tulemusel sai Eha Kipri 15 poolthäält ning kinnitati linnavalitsuse liikmeks, määrates talle hüvituseks 1000 krooni kuus.

Päevakorrapunkt nr 4. Kilingi-Nõmme linna 2003. a. I lisaeelarve - esimene lugemine.
Otsustati Kilingi-Nõmme linna 2003. a. I lisaeelarve projekt saata teisele lugemisele.

Päevakorrapunkt nr 5. Kilingi-Nõmme linna kohaliku teeregistri asutamine.
Otsustati võtta vastu Kilingi- Nõmme Linnavolikogu otsus nr 30 „Kilingi-Nõmme linna kohaliku teeregistri asutamine”.

Päevakorrapunkt nr 6. Linnavolikogu alalise kultuuri-, spordi- ja noorsookomisjoni moodustamine.
Sõnavõtud volikogu esimehelt Kalle Kiipuselt, volikogu liikmetelt Avo Sinijärvelt, Kalju Jürisoolt, Vladimir Ruzitšilt ja Andres Kukelt.
Otsustati jätta moodustamata linnavolikogu alatine kultuuri-, spordi- ja noorsookomisjon.

Päevakorrapunkt nr7. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Linnapea Kalle Song: „Endine raamatukogu hoone on müügiks valmis. Lasime ära hinnata, alghinnaks oleks 140 tuhat krooni. Müük on linnavalitsuse otsustada.
Kuna valmis uus ümbersõidutee, siis on kavas mõlemale poole linna sissesõiduteele panna tänavavalgustus.
Linna koduleheküljele paneme üles, et ootame ideid linna paremaks reklaamimiseks.”
Volikogu liige Vladimir Ruzitš: „Linnas on vaja uuendada liiklusmärke.”
Linnapea Kalle Song: „Liiklusmärgid on väga kallid, aegajalt ikka mõned vahetame välja. Lähemal ajal pannakse kiirust piiravad märgid Sambla tänavale.”
Volikogu esimees Kalle Kiipus: „Rahvaküsitluse tulemused linna ja valla ühinemisest - poolt 696, vastu 401.
Kommunaalide ühendamise probleem on lahtine, meie võtaksime teenuste osutamise üle, kui vald seda soovib.

17. oktoober 2003
Eksitav artikkel Pärnu Postimehes

Tänases Pärnu Postimehe artiklis „Tudengid tögavad interneti kodulehekülge " on eksitav info Kilingi-Nõmme ametliku kodulehekülje kohta. Alates 1997. aastast asub see aadressil http://www.kilingi.ee ja ei ole kuhugi mujale kolinud.
Artiklis räägitakse ilmselt aadressil http://www.kilingi.parnumaa.ee/ asuvast moodustisest, mis sinna on kopeeritud igasuguseid autorikaitse õiguseid eirates ning mingil põhjusel praegusel veidral ja iganenud kujul rippuma jäetud.
Irooniat lisab loole seegi, et Pärnumaa ametliku lehekülje viidete all (http://www.parnumaa.ee/est/viited.html) viidatakse õigele Kilingi-Nõmme koduleheküljele.
Artiklit lugedes hämmastab veel, et „pealinnas kõrgharidust nõudvad tudengid" ei tea ilmselt midagi sellest, kus asub tegelikult virtuaalne Kilingi-Nõmme. Ju pole ikka huvi kodukandi vastu nii suur, kui seda välja näidatakse, sest alates 1997. aastast trükitakse aadress www.kilingi.ee pea igas kohaliku lehe Saarde Sõnumid numbris, suurelt ja nähtavalt. Või on lihtsalt tegemist järjekordse ebaprofessionaalse ajakirjandusliku hämaga.

Ahti SELLER

16. oktoober 2003
Kilingi-Nõmme sai uue linnapea

15. oktoobril toimunud linnavolikogu istungil valiti ühegi vastuhääleta uueks Kilingi-Nõmme linnapeaks varem abilinnapeana töötanud Kalle Song.
Endine linna kõrgeim ametiisik, Res Publicasse kuulunud Aivar Õun lahkus tööle Riigikokku.

Kalle Song on 41 aastane, abielus, tal on kaks last.
Töö kõrvalt õpib ta Eesti põllumajandusülikoolis ökonoomikat ja ettevõtlust.
Uus linnapea on põline kilinginõmmelane, lõpetanud siin keskkooli, töötanud kohaliku tuletõrje ja päästeameti juhatajana ning olnud aastatel 1996-1999 linnavolikogu aseesimees.

Kilingi-Nõmme linnavolikogu esimees Kalle Kiipuse sõnul toimusid linnapea valimised üksmeelselt.

16. oktoober 2003
Kaheksandast oktoobrist

See kuupäev mõjutab mitmeti Kilingi-Nõmme linna tulevikku, sest sellel päeval asus senine linnapea tööle riigikokku ja avati ametlikult ümbersõit linnast.
Linnale tuleb kindlasti kasuks “oma meest Havannas” omada, vähemalt tänapäeval nii vajalikku infot ikka saame.

Teine sündmus on problemaatilisem. Tee on muidugi päris kena, aga pole ka ime – 13 aastat ehitati. Ei taha seekord siiski sellest teest kui niisugusest pikemalt kirjutada, seda on juba mitmed lehed teinud. Kahju, et Postimeest ei huvitanud uue tee mõju väikelinnale, vaid ainult kõmuuudis (väike liiklusavarii). Kilingi-Nõmme on aga harjumatult vaikne ning tühi, poemüüjate näod murelikud. See-eest vähem müra ja vingu, inimestel rahulikum elada. Aastaid tagasi ennustasin, et Kilingi-Nõmme on tulevikus Pärnu magamistuba. Ennustus hakkab täide minema. Kilingi-Nõmme on nagu nõiutud - ettevõtlust siia ei teki. Küll ostetakse- müüakse tootmishooneid ja üritatakse, aga midagi ei tule välja. Nüüd veel märgatav hoop teenindusele, sest nii mitmedki linnast läbi sõitjad midagi ikka ostsid.
Ei aita siin ka äsja allakirjutatud ühiskondlik kokkulepe. Kui meid miski võib aidata, siis ainult Euroopa Liit ja meie ise…

Kalle KIIPUS

03. oktoober 2003
Kilingi-Nõmme ümbersõit läks liiklejatele lahti

Loe Pärnu Postimehest...

02. oktoober 2003
Male EM Budvas

Kilinginõmmelane Sten Kaselaga võttis osa Euroopa noorte male- meistrivõistlustst Montenegrosse (endine Jugoslaavia) Budva linna.
Eestit oli esindamas kokku 12 noort maletajat.
Sten mängis kuni 14 aastaste noortega. Peeti 9 vooru. Sten sai 3 viiki, kuid võimalusi oli rohkemaks. Eks see näitab noorte kõrget maletaset Euroopas.
Mängiti ka kiirmalet võistkondade vahel. Võistkonnas oli 3 kuni 14 aastastpoissi ja 1 tüdruk (Sten 4-st 1,5 punkti).
Eesti võistkond oli 11-nes 15-ne seas.

26. septembril oli veel EM välkmales. Kuni 14 aastaste poiste seas sai Sten 62 osavõtja seast 33. koha, saades 4,5 punkti 9-st.

Eiki LEHEMETS

02. oktoober 2003
Koos olid Kilingi-Nõmme haigla pensionärid

Eakate päeva eel, 27. septembril 2003. a. kogunesid Kilingi-Nõmme haiglast pensionile läinud endised töötajad, et ühiselt meenutada koos töötatud aastaid.
Kokku saadi päikeselisel sügispäeval perekond Soone kaunis maakodus Saarde vallas.
Kohaletulnuid oli 16 – seega umbes 50 % haiglast pensionile läinutest, nendest auväärseim endine ämmaemand Linda Pikker, kes käesoleval aastal tähistas oma 75. sünnipäeva. Temale lilled ja õnnitlused.

Kilingi-Nõmme haigla oli esimeseks töökohaks arstidele Asta Rääbisele ja Virve Mardule ning medõdedele V. Avarmaale ja V. Kuigile. Haiglale kuulusid parimad tööaastad naistearstil T. Soonel, ämmaemandal M. Vabritil, velskril H. Evertil, medõdedel M. Kütil ja V. Simsonil, staazhikatel laborantidel I. Ennusaarel ja V. Sündemal. Lühemat aega haiglas töötanutest olid kohal A. Vestel, A. Ennusaar, E. Sprenk ja M. Lootmäe.
Mälestusküünal süüdati nendele endistele kaastöötajatele, keda meie hulgas enam ei ole. Neid on rohkem kui 30, auväärsemad nendest teeneline arst A. Tari, peaarst-kirurg R. Oro, esimesed medõed M. Tamm, O. Tammist, E. Krimm jt.
Ühiselt otsustati hingedepäeval, 2. novembril, viia küünlad endiste töötajate kalmudele.

Mälestustes meenutati tööaastaid alates 1952. aastast, lauldi ja naerdi tegelikkuses juhtunud humoorikate vahejuhtumite üle.
Kahetsust avaldati selle üle, et Kilingi-Nõmme linnal ei ole päevakeskust, kus pensionärid võiksid omaalgatuslikult üritusi korraldada. Arvestades, et pensionäride hulgas on mitmete erialade esindajaid, võiks päevakeskus kujuneda temaatiliste ürituste, näituste ja muude ettevõtmiste läbiviimise kohaks.

Virve MARDU

 

• Uudised
• Uudiste arhiiv

• Saarde Sõnumid
• Pildigalerii