Uudiste arhiiv
(2003. a. II kvartal)

30. juuni 2003
Kilingi-Nõmme linnavolikogus

Volikogu istung toimus 20. juunil.

Päevakorrapunkt nr 1. Maa munitsipaalomandisse taotlemine.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 22 “Maa munitsipaalomandisse taotlemine”.
Kommentaar: tegemist on puhastusseadmete aluse maaga, mis praegu kuulub Saarde vallale.

Päevakorrapunkt nr 2. Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla piiri muutmine Saarde tänava osas.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 23 “Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla piiri muutmine Saarde tänava osas”.
Kommentaar: tegemist on piiride täpsustamise ja õgvendamisega linna ja valla vahel.

Päevakorrapunkt nr 3. Laenu võtmine Kilingi-Nõmme Lasteaia “Krõll” remondiks.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 24 “Laenu võtmine Kilingi-Nõmme Lasteaia“Krõll” remondiks”.
Kommentaar: tervisekaitseteenistuse luba lasteaia köögi kasutamiseks kehtib aasta lõpuni, köögi ümberehitamine maksab ca 500 000 krooni, selleks otsustati võtta laenu, kuna eelarves selleks raha ette nähtud ei ole.

Päevakorrapunkt nr 4. OÜ Kilingi-Nõmme Kommu-naal ja OÜ Saarde Kommunaal ühendamine.
Ülevaate OÜ Kilingi-Nõmme Kommunaali ja OÜ Saarde Kommunaali ühendamisest andis linnapea Aivar Õun. Enne ühinemislepingu kinnitamist volikogude poolt tuleb koostada osaühingute vahebilansid.

Päevakorrapunkt nr 5. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Ülevaade võidupühal 23. juunil ja linnapäevadel 18.-20. juulil toimuvatest üritustest.
AS Eesti Veevärk aktsiad väärtusega 6000 krooni otsustati ära müüa.
SAT-tv. Infot jagas linnapea Aivar Õun ja OÜ Talvakas. OÜ Talvakas toetust enne ei vaja, kui kõik töötab. Volikogu liikmete poolt positiivne otsus, välja anda kauplemisluba OÜ Talvakas´ele.
Kommentaar: nimetatud firma soovib Kilingi-Nõmmes sat-tv teenuseid pakkuma hakata. Süsteemid tuleb ümber ehitada, kuna elu on vahepeal edasi läinud. Programme tuleb rohkem; kes kogu paketti ei soovi, saab ka ainult eesti programme tellida. Firma palub linnalt toetust valguskaabli ostmiseks.

30. juuni 2003
Peet Vallak 110

23. juunil möödus 110 aastat Saarde kihelkonnas Voltveti vallas sündinud kirjaniku, tõlkija ja kunstniku Peet Vallaku (Priit Pedajase) sünnist.
Sel puhul koostas Allikukivi raamatukogu juhataja Silvi Pilvet ülevaatliku vihiku juubilari eluloost ja loomingust, seee avaldatakse ka Saarde Sõnumites.

10. juuni 2003
Koduloo päev

31. mail toimus Saarde Pastoraadis Pärnumaad ja eriti Saarde kihelkonda puudutav koduloo päev. See oli jätk kuu varem toimunud koduloolaste kokkutulekule 26. aprillil, kus püüti leida uusi kontakte ning ühishuvisid kodukandi ajaloo märgistamiseks. Sedapuhku oli see ühendatud Rahvaülikooli raamesse, millist üritustton püüdnud taaskäivitada kohalik kirikuõpetaja koos mitmete kohalike aja- ja koduloolastega. Esimesel rahvaülikooli üritusel 2002.a. sügisel oligi avateemaks rahvaülikooli ajalugu Kilingi-Nõmmes, mida valgustas Aita Manavald – ajalooõpetaja ja koduloolane. Erinevatest teemadest on käsitletud veel filosoofia- ja usulugu, Eesti riigi järjepidevust jm.
Koduloo päeva püüdsime sel korral arendada kindla päevakava ja teemadega. Avateemaks oli Karl Kurro “Koduloo A ja B”, kus ettekandja jagas kuulajaile näpunäiteid, kuis hakata koostama sugupuud, mida uurida ja kust uurida, kuis teha mustand ja kuis edasi. Samas andis Karl Kurro kohalikule kogudusele tõlke- ja uurimusmaterjali kahe Saarde koguduse õpetaja kohta, millest saame raamatukogule teha koopiad. Teine ettekanne oli kohalikult mehelt, Kilingi-Nõmme ja lähiümbruse ajaloo uurijalt Olev Pauksonilt, kes rääkis Kilingi-Nõmme seltside ajaloost. Olev Pauksoni eestvedamisel on kavas avada pastoraadi ruumes püsinäitus kohalikust elust vanade fotode valgusel. Arendamisel on mõte luua koguduse raamatukogu juurde töönurgake koduloo uurijaile, kus kohalike omavalitsuste abiga saaks ehk soetada ka tänapäeva tingimustele vastavad töövahendid. Päeva koosolemise lõpetas kirikukontsert Kilingi-Nõmme muusikakooli klaveriklassi õpilaste ettekannetega muusika ajaloost tänapäevani. Juhendas muusikakooli õpetaja Tiia Hermann, kaudselt koordineeris muusikakooli direktriss Lea Heinaleht, kes võttis osa mõlemast koduloo päevast.
Ühine mõte, mis on kerkinud esile mõlemal kooskäimisel ja mis pikka aega on helisenud ka siinse loo kirjutaja peas, oli see, et pastoraadi asend nii füüsilises kui vaimses mõttes võiks kanda kohaliku vaimuelu lippu. Nii koduloo kui rahvaülikooli kui mitmete teiste suundade kaudu saaks ehk koondada kohalikke haritlasi, mõtlejaid ja asjahuvilisi, et moodustuks ühiselt mõtlev ja ühist suunda taotlev selts, kelle eesmärgiks ja aukohuseks on olla oma kodukandi ja sellega ühtlasi oma rahva ja riigi teenija. Et vaimsed väärtused tasakaalustaksid hetkel turuväärtustele orienteeritud mõtlemist.

Tauno KIBUR
Saarde koguduse õpetaja

04. juuni 2003
Kilingi-Nõmmes jälle kino

Täna näidati Kilingi-Nõmme klubis uut Eesti filmi „Vanad ja kobedad saavad jalad alla”. 300-kohalises saalis jäi kohtadest puudu mõlemal seansil - rahvatulv oli nii suur.
See oli selle sajandi esimene kinoseanss Kilingi-Nõmmes. Viimati näidati samas saalis filmi 1997. aasta mais. Seda, mis tookord ekraanil jooksis, ei mäleta keegi.

03. juuni 2003
Linnapea annab teada

Head linnakodanikud, algatuseks tahan Teid linnavalitsuse poolt tänada suure töö eest, mille olete teinud linna ja oma kodude korrastamisel. Eriline tänu neile, kes aitasid teha ära suure töö järve ümbruse koristamisel. Meil kõigil on parem elada puhtas ja korrastatud linnas.
Linnavalitsus tegeleb saabunud kevadel suviste remontide ja ehituste planeerimisega. Gümnaasiumi remonditõõde tegemisega oleme lepingu sõlmimise järgus. Juuni keskel algavad tööd internaadis, juuli alguses peahoones ja kaarhallis (kaarhall saab uue põranda).
Jaanipäevaks tahame lõpetada Pärnu tänava kõnnitee remondi, alustame ka tenniseväljaku rajamisega staadioni kõrvale.
Peatselt algab ka koolide lõpetamise aeg ja sellega seoses soovin kõikidele õpilastele jõudu eksamiteks, õpetajatele head närvi ja vanematele usku oma lastesse.
Kena suve!

Aivar Õun
Lugupidamisega linnapea

02. juuni 2003
Euroopa Kevadpäeva esseekonkursil

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 9b klassi õpilane Tiia Vahula osales märtsikuus Euroopa Kevadpäeva esseekonkursil.
Võitjate hulgas osales ta 30. aprillil välisminister Kristiina Ojulandi (fotol vasakul) vastuvõtul.
Koos ministriga külastati Riigikogu, Eurointgratsiooni Bürood, lõunatati Riigikogus ja kohtuti Euroopa Komisjoni delegatsiooniga.

Foto: Välisminister Kristiina Ojuland ja õpilane Tiia Vahula.

01. juuni 2003
Laskevõistluse tulemuste parimad

Laskmine lendavate märkide pihta (tuvide laskmine)
1. Ants Tormilind, Tali Rendijahipiirkond, 13;
2. Rein Kohv, Nõmme Jahiselts I, 11 (ümberlaskmine);
3. Alar Oks, individuaalarvestus, 11 (ümberlaskmine)
4. Enn Lilleleht, individuaalarvestus, 10;
Jaan Liivson, individuaalarvestus, 10;
5. Väino Lill, individuaalarvestus, 9;
Martti Lilleleht, individuaalarvestus, 9;
6. Kalle Song, individuaalarvestus, 8.

Käsitulirelv
1. Peeter Paisuots, Tihemetsa Jahiselts, 105;
2. Alar Oks, individuaalarvestus, 100;
3. Ants Tormilind, individuaalarvestus, 90;
4. Endel Jaamre, individuaalarvestus, 81;
5. Aldo Avaste, individuaalarvestu, 74;
6. Andres Ots, individuaalarvestus, 71.

Automaat Kalashnikov
1. Aldo Avaste, individuaalarvestus, 125;
2. Alar Oks, individuaalarvestus, 124;
3. Kuido Jänes, individuaalarvestus, 124;
4. Valdur Pihelpuu, individuaalarvestus, 121;
5. Madis Teder, Nõmme Jahiselts I, 117;
Elmar Talts, Kaitseliidu Nõmme võistkond, 117;
6. Toomas Lind, Ora Jahiselts, 108;

Vintpüss
1. Alar Oks, Nõmme Jahiselts I , 125;
2. Valdur Pihelpuu, individuaalarvestus, 96;
3. Kuido Jänes, Tihemetsa Jahiselts, 84;
4. Uno Toodu, Kaitseliidu Nõmme võistkond, 83;
5. Karli Kurm, individuaalarvestus, 79;
6. Grigori Fenko, individuaalarvestus, 78.

Vintpüss optilise sihikuga
1. Ants Tormilind, individuaalarvestus, 123;
2. Alar Oks, individuaalarvestus, 103;
3. Madis Teder, individuaalarvestus, 93;
4. Valdur Pihelpuu, individuaalarvestus, 68;
5. Rein Kohv, individuaalarvestus, 42;
6. Lauri Luberg, individuaalarvestus, 40.

Võistkondlik
1. Nõmme Jahiselts I, 9 punkti:
Rein Kohv – sileraudne,
Madis Teder – automaat,
Alar Oks – vintpüss,
Andres Oks – käsitulirelv.
2. Tihemetsa Jahiselts, 14 p:
Endel Jaamre – sileraudne,
Grigori Fenko – automaat,
Kuido Jänes – vintpüss,
Peeter Paisuots – käsitulirelv.
3. Kaitseliidu Nõmme võistkond, 17 p:
Aldo Avaste – sileraudne,
Elmar Talts – automaat,
Uno Toodu – vintpüss,
Urmas Abram – käsitulirelv.
4. Ora Jahiselts, 18 p:
Jaan Abram – sileraudn,
Toomas Lind – automaa,
Andres Ots – vintpüss,
Valdur Pihelpuu – käsitulirelv.
5. Tali Rendijahipiirkond, 19 p:
Ants Tormilind – sileraudne,
Allan Kuningas – automaat,
Viktor Uzikov – vintpüss,
Lauri Luberg – käsitulirelv.
6. Nõmme Jahiselts II, 20 p:
Lembit Vahi – sileraudne,
Heldur Tiidu – automaat,
Mart Lankots – vintpüss,
Jaak Oks – käsitulirelv.

Õhkrelv
7-11 aastased lapsed:
1. Raido Talts,
2. Janek Lind,
3. Jörgen Lind.

12-16 aastased lapsed
1. Sten Metsaäär,
2. Liis Kuningas,
3. Ragnar Kuningas.

Naised
1. Evi Lapp,
2. Liia Kuningas,
3. Triinu Eensalu.

03. juuni 2003
Lihavõtteturniir võrkpallis Saarde valla auhindadele

18. aprillil toimus SK Kilingi eestvedamisel Saarde lihavõtteturniir võrkpallis Saarde valla auhindadele. Osa võttis 6 naiskonda (Mõisaküla, Ilus Nimi Häädemeestelt, Kilingi-Nõmme 007, Kärstna, Real Kilingi-Nõmmest ja Kilingi) ning 14 meeskonda (Saarde Vennad, Cooper Kilingi-Nõmmest, Isad ja Pojad Pärnust, Mõisaküla, Viljandi Vangla, Tihemetsa, Vana-Kaie 1 Saardest, Vana-Kaie 2 Saardest, Hansa Tallinnast, Convex Kilingi-Nõmmest, Kilingi Volle, Kärstna, Tali ja Surjamid Surjust).
Võistlused algasid suure reede hommikul Tihemetsa spordihoones avamistseremoonia ja alagruppidesse loosimisega. Loosi tahtel mängisid kaks alagruppi Kilingi-Nõmmes ja kaks Tihemetsas. Mängiti üks geim 25 punktini. Kilingi-Nõmmes väljusid alagruppide võitjatena Isad ja Pojad ning Hansa. Tihemetsas võitsid oma alagrupi Tihemetsa ja Vana-Kaie 2. Kolmandana tagasid edasipääsu Surjamid võiduga Viljandi Vangla üle.
Pealelõunal hakati Kilingi-Nõmmes selgitama naiste parimat ja Tihemetsas hakkasid mõõtu võtma kuus paremat meeste võistkonda. Mängiti kahe miinuse süsteemis ja kella 19-ks olid parimad selgunud. Naiste esikoha ja auhinna (suure kivist õuna) võitis Ilus Nimi Häädemeestelt Kilingi ja Kärstna ees. Saarde valla parim naiskond (Raili Lilleleht, Reine Klettenberg, Terje Pahk, Kairi Rist, Marje Järvi, Kristi Muru, Marge Pikkor) on seega Kilingi, tema sai ka Saarde valla eriauhinna. Meeste finaali võitis üpris kindlalt võistkond Hansa (Andres Podzhuks, Kalle Laasberg, Tõnu Mäe, Tarmo Saveli). Ülejäänud kohtade jagamisega oli aga tihedat sebimist. Lõpuks selgusid aga võrdsetest parimad. Teise koha saavutasid Isad ja Pojad (Priit Anton, Tair Anton, Gennadi Ennok ja Urmas Ennok). Kolmas ja ühtlsi Saarde valla parim oli Tihemetsa võistkond (Kristo Song, Martin Lilleleht, Tanel Tambet, Andreas-Ingemar Parve, Oliver Arro).
Korraldajad hindavad sportlikku reedet Saardes kordaläinuks ja tänavad kõiki osavõtnud võistkondi ja võistlusi läbi viinud kohtunikke ladusa ja sisuka võistluspäeva eest.

Spordiklubi Kilingi

30. mai 2003
Päästeteenistuse uudised

15.mail toimus Pärnus Kalevi staadionil järjekordne laste ja koolinoorte tuletõrjespordi päev, kus esinesid tublilt ka Kilingi-Nõmme lapsed.

Maakonna 20 lasteaia hulgast võitis Kilingi-Nõmme lastepäevakodu “Krõll” võistkond (Mihkel Nuut, Greg Hallop, Erik Vabrit, Marleen Parm, Silver Pärn, Hanna-Eliise Mägi, Ranet Järvi ja Marcos Vaik) 10.koha teatevõistluses.

400m ringteatejooksus saavutas Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi võistkond (Piret Päärsoo, Triin Sinijärv, Annika Avaste, Rain Päärman, Gert Pikkor, Kaivo Põder, Ivo Manilets, Tauri Sinijärv ja Kristo Kaugija) esimese koha.

6x60m tuletõrje pendelteatejooksus saavutasid vanemad tüdrukud (VI-IX klass) teise koha. Võistkonda kuulusid Piret Päärsoo, Triin Sinijärv, Kersti Õilsalu, Annika Avaste, Kristi Vahi ja Eva-Maria Kikas.

Tublid olid väikesed III klassi poisid (Mihkel Talts, Jaan Kalmet, Krisse Kurg, Bosse Bürkland, Marko Padernik, Janar Oks, Sven Salus ja Gaute Piiroja), kes saavutasid 8x50m tuletõrje teatejooksus teise koha.

Tänan Peeter Põderit ja Ülo Liblikut, kes laste õpetamise ja treenimisega tegelesid, Avo Sinijärve, kes lapsed võistlustele sõidutas, ja muidugi Kilingi-Nõmme Linnavalitsust, kes kulud oma kanda võttis.

Olev Paukson
Kilingi-Nõmme Tugikomando pealik

Fotod:
1. Tuletõrje võistlusel takistust ületamas.
2. Lapsed suveaias „veeharjutusel”.

30. mai 2003
Käisime Rakveres

Kilingi-Nõmme poisid käisid Rakveres romutamas ja läks hästi. Kaheteistkümne masina seas saavutasid nad väga hea kolmanda koha ja seda hinnatum on see, et juht sõitis esimest korda ja oli kõige noorem osavõtja. Risto Lilleleht oli juhi ametis (Tihemetsa põhikool), mehhaanikuteks Sander Tikerpuu ja Sven Vahula. Nad said oma tööga hästi hakkama, kuigi neid kollitasid tehnilised probleemid ja väikesed ebaõnnestumised.
Ilm oli kohutav - pool platsi oli üle pahkluu vee all ja igatepidi märg oli. Sellist koledat ilma pole mina veel romutamisel näinud. Järgmine suurem sõit toimub 9.augustil Antslas Hauka laada raames. Eks siis pöidlad pihku!
Tänan abi ja mõistva suhtumise eest, ilma milleta oleks sõit võimatu või raskeks kujunenud, Lavi Autoremonti, Urmenn OÜ, Urmas Tihast, Enno Siimu ja Ülo Vahulat.

Agu Nõmmann

Foto: Internet.

30. mai 2003
Euroopa Kultuurikülade uudised

Käesoleval aastal nägi ilmavalgust kena 110 lehekülge paks kõvade kaantega ja paljude värviliste fotodega raamat „Elujõulised külad”. Raamat toimetati ja trükiti Hollandis, Wijk aan Zees, 3000 eksemplaris. Tekst on inglise ja saksa keeles.
Raamat tutvustab kõiki projektis osalevaid külasid, lisaks palju muudki materjali.
Momendil oleme kahe eksemplari omanikud, sest ülejäänud 50 eksemplari saame kätte ilmselt alles sügisel Inglismaalt. Posti teel nii suure hulga raamatute saatmine läheks liiga kalliks, seetõttu peame ootama.
Raamatu hind meie jaoks on 160 krooni (see on pool hinnast Lääne-Euroopa küladele).
Kui raamatud kätte saame, loodame neile lisada ka teksti eestikeelse tõlke. Võimaluse korral avaldame osa teksti ka Saarde Sõnumites.
Teose kaanepilt on joonistatud Ungari küla Palkonya laste poolt, üle järgmise kahe lehekülje on foto jaanitule ümber tantsivatest Kilingi-Nõmme lastest.

MTÜ AIK Livonia

24. aprill 2003
Toimus linnavolikogu korraline istung

16. 04. toimunud volikogu istungist võttis osa 13 volikogu liiget.
Istungist võtsid osa linnapea Aivar Õun, linnasekretär Maie Tuuksam, ja maakorraldaja Peet Mardu.

Kinnitati istungi päevakord.
Päevakord:
1. Saarde valla ja Kilingi-Nõmme linna piiri muutmine Veski tänava piirkonnas.
Ettekandja: maakorraldaja Peet Mardu.
2. Saarde valla ja Kilingi-Nõmme linna piiri muutmine Sambla tänava piirkonnas.
Ettekandja: maakorraldaja Peet Mardu.
3. Kilingi-Nõmme linna ehitusmääruse kinnitamine.
Ettekandja: ehitusnõunik Enn Alunurm.
4. Volituste andmine linnapeale kolmepoolse faktooringlepingu sõlmimiseks.
Ettekandja: linnapea Aivar Õun.
5. Pärnu tn 59 esimese korruse müük
Ettekandja: volikogu esimees Kalle Kiipus.
6. Kilingi-Nõmme Linna Aukodaniku nimetamine ja Auraamatusse kandmine.
Ettekandja: volikogu esimees Kalle Kiipus.
7. Informatsioon ja küsimustele vastamine.

Päevakorrapunkt nr 1
Saarde valla ja Kilingi-Nõmme linna piiri muutmine Veski tänava piirkonnas.
Ettekanded volikogu esimehelt Kalle Kiipuselt ja maakorraldaja Peet Mardult.
Ü hel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 19 “Saarde valla ja Kilingi-Nõmme linna piiri muutmine Veski tänava piirkonnas”.
Linnavolikogu otsustas:
1. Taotleda piiride muutmisena Saarde vallalt 20593 m² liitmist Kilingi-Nõmme linna territooriumiga Veski tänaval katastriüksuste Veski tn 20-26 piirkonnas endise krundi nr 335 piirides.
2. Taotletava piirimuudatusega ei kaasne põhimääruse ja teiste õigusaktide muutmise ning organisatsiooniliste, eelarveliste ja muude varaliste kohustuste ning õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise vajadus.
3. Kinnitada 24-28. 03. 2003. a. toimunud Veski tn 20, 22, 24 ja 26 elanike küsitlemise tulemus piirimuudatuse taotluse kohta, mis väljendus taotluse tunnistamises õigeks ja nende tahtele vastavaks. Küsitluses osales 100 % elanikest.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Päevakorrapunkt nr 2
Saarde valla ja Kilingi-Nõmme linna piiri muutmine Sambla tänava piirkonnas.
Ettekanded volikogu esimehelt Kalle Kiipuselt ja maakorraldaja Peet Mardult.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 20 “ Saarde valla ja Kilingi-Nõmme linna piiri muutmine Sambla tänava piirkonnas”.
Linnavolikogu otsustas:
1. Taotleda piiride muutmisena Saarde vallalt 843 m² liitmist Kilingi-Nõmme linna territooriumiga Sambla tn 2 katastriüksuse osas ja piirides.
2. Taotletava piirimuudatusega ei kaasne põhimääruse ja teiste õigusaktide muutmise ning organisatsiooniliste, eelarveliste ja muude varaliste kohustuste ning õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise vajadus.
3. Kinnitada 24. 03. 2003. a. toimunud Sambla tn 2 elanike küsitlemise tulemus piirimuudatuse taotluse kohta, mis väljendus taotluse tunnistamises õigeks ja nende tahtele vastavaks. Küsitluses osales 67% elanikest.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Päevakorrapunkt nr 3
Kilingi-Nõmme linna ehitusmääruse kinnitamine.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 10 “Kilingi-Nõmme linna ehitusmääruse kinnitamine”.
Määrus jõustub 1. mail 2003. a.
Kilingi-Nõmme linna ehitusmäärus.

Päevakorrapunkt nr 4
Volituste andmine linnapeale kolmepoolse faktooringlepingu sõlmimiseks.
Ettekanne linnapea Aivar Õun`alt.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 21 “ Volituste andmine linnapeale kolmepoolse faktooringlepingu sõlmimiseks”.
Linnapea Aivar Õuna volitati sõlmima kolmepoolne faktooringleping Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse, ehitaja ja Hansapanga vahel 1 miljonile kroonile Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi remonditöödeks.
Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Päevakorrapunkt nr 5
Pärnu tn 59 esimese korruse müük.
6 poolt, 5 vastu ja 2 erapooletu häälega võeti vastu põhimõtteline otsus Pärnu tn 59 esimese korruse müügiks.

Päevakorrapunkt nr 6
Kilingi-Nõmme Linna Aukodaniku nimetamine ja Auraamatusse kandmine.
Viidi läbi salajane hääletamine.
Salajase hääletuse tulemusel otsustati kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse Endel-Eerik Maddison, Mati Kuut, Signe Sakala, Heino Teder.

Päevakorrapunkt nr 7
Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Linnapea Aivar Õun: „ Kilingi-Nõmme kiirabi saab uue auto. Kabeli akendele tehakse vitraažid.
Gümnaasiumi remondiks paneme vähempakkumise internetti ülesse.
Tihemetsa lubas üle anda vanad kinoseadmed. Proovitakse neid remontida ja loodame, et ehk õnnestub kord nädalas linnas filme näidata.
Vana koolimaja paneme müüki enampakkumise korras alghinnaga 40 tuhat krooni.
Kommunaalide ühendamine on ikka päevakorras. Aasta aruanne tehti ära, midagi katastroofilist sellest ei selgunud. Esmaspäeval tuleb kommunaali juhataja omapoolsete ettepanekutega, kuidas asja parandada. Kui Saarde vald oma kommunaali likvideerib, siis antakse varad meile üle ja meie kommunaal peab hakkama ka vallas teenuseid osutama. Vee hinna vald ühtlustas linnaga. Kui töö õnnestuks paremini käima panna, võiks linnas hindade tõusu aastaks edasi lükata."
OÜ Talvakas esindaja Kristo Kirs andis informatsiooni, et nad soovivad tulla linna ja hakata tegelema sat-televisiooni ja interneti probleemidega.
Esitatud informatsioon võeti teadmiseks.

23. aprill 2003
Linnapea annab teada

Head Kilingi-Nõmme inimesed! Kevad on saabunud ja oleme linnavalitsuses jõudnud lõpule suviste tööde planeerimisega.
Kavas on järgmised tööd. Gümnaasiumi remonditööde jätkamine 2 000 000 krooni eest. Selle raha eest tahaks teha korda teise ja kolmanda korruse koridorid, toestada kahe klassi laed, renoveerida fuajee, panna algklasside hoonele uue katuse, vahetada spordihalli põranda ja remontida spordihalli fuajee ning katus.
Lisaks eeltoodule eraldas haridusministeerium Kilingi-Nõmme linnale 600 000 krooni õpilaskodu remondiks. Selle rahaga tahame internaadi remondi lõpetada.
Sel aastal on raha olemas ka poolelioleva kõnnitee asfalteerimiseks.
Linnavalitsus tegeleb ka lasteaia köögi ümberehituse ja klubi renoveerimise projektidega.

Aivar Õun
Lugupidamisega linnapea

23. aprill 2003
Päästeteenistuse uudised

Märtsikuu esimene väljakutse oli 6. kuupäeval, kui tuli likvideerida õlileket Pärnu tn 121. 9. märtsil põles Saunametsas saun, mida käidi kustutamas kahe autoga. Maal toimuvate tulekahjude puhul on peamiseks probleemiks kustutusvee nappus.

Kui maakonnas käidi kulutulekahjusid kustutamas juba kümmekond päeva varem, siis meie päästeteenistuse mehed sõitsid esimesele kulukustutamisele 29. märtsil Laiksaarde. Sama päeva pärastlõunal kustutati põlevat kulu Allikukivil. Viimane väljasõit samale vahetusele oli kell 23.35 Ristikülla. See väljakutse osutus ekslikuks, kuna mehed kohapeal tuld ei märganud.

Kuna meie garaažiboksid on kitsad ja madalad, ei mahu viimati Rootsist saadud kustutusauto sisse, seetõttu alustasime garaažipõranda väljakaevamist, et uus põrand juba madalamaks valada.

Osa töötajaid käis Pärnus Aide autokoolis operatiivautojuhi kursustel, osa Pärnu Niidu õppekeskuses pinnaltpääste kursustel.

Olev Paukson
Kilingi-Nõmme Tugikomando pealik

Fotod:
1. Pinnaltpääste õppus Kiriku järvel.
2. Kulupõleng Nurmeotsal.

23. aprill 2003
Elamute ehitamise võimalustest Kilingi-Nõmme linnas

Ehitusseaduse §2-st loeme: ehitis on aluspinnasegaa kohtkindlalt ühendatudd ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

Ehitamissoovi korral puutub kodanik kokku hoone kui ehitise püstitamise tingimustega. Esmanõudeks hoone püstitamisel on ehituskrundi olemasolu. Reeglina toimub ehitamine omanikule kuuluvale maale, n.n. kinnistule. Kinnistu on looduses piiritletud maaala, mis registreeritakse katastriüksusena riigi maakatastris ning pärast omaniku avalduse alusel kinnistusraamatus registriosa avamist muutub kinnistuks. Kinnistu koosseisu kuuluvad kõik maaga püsivalt seotud ehitised. Omaniku muutumisel tehakse registriosas ainult vastav parandus.

Tiheasustatud aladel toimub maa jaotamine katastriüksusteks, maa kasutamise sihtotstarbe määramine ning siit lähtuvalt ka ehitustegevus planeeringute alusel. Olemasoleva hoonestuse vahele jäävad üksikud krundid on reeglina ehitusõigusega alad, samas kõrghaljastusegaa (puudega) kaetuddd piirkonnad on kaitsefunktsiooniga üldkasutatavad alad ning sinna ei ole elamute püstitamine ette nähtud.

Suuremad hoonestamata pindalad nõuavad lisaks krundijaotusele ka tänavate, kanalisatsiooni- ja veetrasside ning elektrivarustuse kavandamist ja ka ehitamist. Taoline ettevalmistus ehitustegevuseks on kulukas ning eelduseks tõeline nõudlus ehituskruntide järele, et oleks võimalik tagasi saada tehtud kulutused.

Maad, mis ei ole vormistatud omandiks, müüakse riigi poolt enampakkumisel. Enampakkumisele tulev katastriüksus peab olema eelnevalt mõõdistatud ja selle kohtaa on nõutud detailplaneeringu olemasolu. Kirjutatu alusel võib järeldada, et krundi omanikuks saamine nõuab omajagu aega, kannatust ja asjaajamist. Intensiivse ehituse piirkondades on ehituskruntide ettevalmistamise, sageli ka hoone püstitamise, kinnistute ostu-müügi vahendamise ja sellega seotud asjaajamise võtnud enda kanda kinnisvarafirmad. Kilingi-Nõmmes uute elamute ehitamist praktiliselt ei esine ja seetõttu on ka loomulik, et linnas ei tegutse kindlat kinnisvarafirmat. Kuidas siis saada omale ehituskrunt, kui on soov püstitada uus kodu? Kõige lihtsam on osta müügil olev kinnistu. Järgnevalt tuleb taotleda linnavalitsusest elamu projekteerimise tingimused, lasta koostada ehitusprojekt, enne ehitamise alustamist väljastab linnavalitsus ehitusloa ja pärast ehituse valmimist kasutusloa. Juhul, kui omandatakse vallasvarana elamu, peab teadma, et käesoleval ajal on võimalik kolme kuu jooksul taotleda ostueesõigusega maa erastamist, pöördudes selleks linnavalitsuse poole.

Sobiva krundi leidmisel olemasoleva hoonestuse vahel (riigi tagavaramaa) tuleb pöörduda linnavalitsuse poole, et teha kindlaks, kas antud krunti on võimalik erastada elamuehituseks. Kui selleks võimalus on olemas, esitatakse soovi kohta avaldus; krunt mõõdistatakse, koostaataksee detailplaneering ja pärast katastriüksuse registreerimist pannakse enampakkumisele, enampakkumisest teatatakse eelnevalt ajalehes. Nii võib ka juhtuda,et selle krundi omandab keegi teine, kuid selline on seadus.
Kilingi-Nõmme linna ehitusmäärus.

Peet Mardu
Kilingi-Nõmme linna maakorraldaja

23. aprill 2003
Tegemistest Kilingi-Nõmme Majandusühistus

Aasta 2002 oli kaubanduses euronõuetele kohanemise aastaks. Keskmiselt kulutasime remondiks ühe kaupluse kohta ligi 60 tuhat krooni. Ehituslik osa töö mahust euronõuetega vastavusse viimiseks moodustas 40 %. See näitab, kui mahukad olid veel muud nõuded.
2002. aasta oli viimaste aastate edukamaid. Suutsime omavahenditest teostada remondid, maksime boonust liikmetele ja püsiklientidele 157 tuhat krooni. Selle raha kandsime klientide isiklikule hoiuarvele jõuludeks. On meeldiv siinjuures tänada meie kaupluste põhiostjaid. Ettevõte saab areneda ja olla elujõuline ainult tänu lojaalsetele ostjatele, kelleks on liige kui omanik, püsiklient kui põhiline ostja. Ühistu raudvara on tublid töötajad, nende oskus ja soov olla hea teenindaja.

Ühistu on täna eestimaisel kapitalil põhinev ettevõte, kes teenindab maarahvast. Ükski kaubandusettevõte ei saa tegutseda ilma hulgikaubanduseta. Tänast Eestimaad iseloomustab väliskapitali pealetung, eesmärgiks on turg eesti tegijatelt kätte saada. Ostjale on näiliselt ahvatlev, sest tema saab kauba odavamalt - ainult kui kauaks? Selleks kasutab väliskapital täiendavat raha hinnasõjas omamaise kaubanduse põhjalaskmiseks. Need on küsimused, mis eeloleval aastal määravad meie toimetamised.

On vastu võetud uus “Tulundusühistu seadus “, mis kohustab meid ümber registreeruma käesoleva aasta 1. detsembriks. On vaja vastu võtta uus põhikiri. Üks nõudeist on, et osakapitali suurus peab olema vähemalt
40 000 kr. Osakapital on liikmete poolt liikmemaksudest kokku pandud raha. 2002. aastal volinike koosoleku otsusega tõsteti liikmemaks 100 kroonini. On palve liikmetele, mõistmaks selle tähtsust, maksta täiendav liikmemaks. Teretulnud on ka kõik uued liikmed!

Uus seadus näeb juhtimisorganitena volinike koosolekut üldkoosoleku õigustes, nõukogu ja juhatust. Revisjonikomisjon on asendunud audiitoriga. Põhikirja projektiga on võimalik tutvuda kaupluses “EDU”. Ühistule on antud siin vähe otsustada. Tingimuste mittetäitmisel ei registreerita ühistut uuesti ja ühistul seisab ees kas sundlõpetamine või ühinemine kellegi teisega.
Omalt poolt püüame ühistus tõsta teeninduse taset nii, et sellega jääks rahule nii ostja kui ka müüja. Teretulnud on kõik märkused meie töö kohta.
Meeldivaid kohtumisi meie kauplustes!

Kilingi-Nõmme Majandusühistu

Foto: Kilingi-Nõmme Majandusühistu peahoone.

07. aprill 2003
LIVONIA.ee uues kuues

Uue kuue sai Põhja-Liivimaa virtuaalseks ukseks olev LIVONIA.ee veeb.
Lehekülje arendamisele-täiendamisele saab oma ideede ja ettepanekutega kaasa lüüa igaüks, kellel selleks tahtmist on. Kontakteerumiseks kasutage palun LIVONIA.ee meilivormi.

 

• Uudised
• Uudiste arhiiv

• Saarde Sõnumid
• Pildigalerii