Uudiste arhiiv
(2003. a. III kvartal)

30. september 2003
Riigikogu võib võtta Kilingi-Nõmmelt meeri

Loe Pärnu Postimehest...

20. september 2003
Kilingi-Nõmme ümbersõidu ehitus jõudis lõpusirgele

Loe Pärnu Postimehest...

01. september 2003
Linnapea annab teada

Head linnakodanikud. Sügis hakkab kätte jõudma ja kool algab. Kooli remont on lõppemas. Septembri keskel lõpeb remont kaarhallis.

Linna saunas on selleks aastaks suuremad tööd lõpetatud ja saun töötab.

1. septembriks lõpetatakse remondi tööd linna lasteaias, kus valmib euronõuetele vastav köögiplokk. Remondi maksumus koos seadmetega on 580 000 krooni.

Laste vabaaja veetmiseks valmis rulaväljak koos rambiga. See väljak on leidnud laste hulgas intensiivset kasutamist, aga tuleb olla ettevaatlik, sest see spordiala on keeruline ja vigastused on kerged tulema. Tahan tänada asjalikke poisse, kes aitasid ehitusele igati kaasa.

Kilingi-Nõmme möödasõidutee on plaanitud valmis saada 30. septembriks, siis peaks linn muutuma liikluse seisukohalt tunduvalt ohutumaks.

Kutsun Teid kõiki osalema euroreferendumil, sest Teie otsusel on suur tähendus ka piirkonnale. Täna on raskendatud liikumine Läti Vabariiki ja see vähendab turistide voolu läbi meie linna. Turistidega koos liigub aga raha. Kilingi-Nõmme linnal on sõprussidemed täna 14 riigis, kes kõik on euroliidu liikmed või astuvad sinna 2004. aastal.
Head kooli algust!

Aivar ÕUN
Kilingi-Nõmme linnapea

01. september 2003
Kas liitume liidus?

Hea valla- ja linnaelanik. Me kõik teame, et 14. septembril peame tegema valiku JAH või EI vahel. See on meie ees seisev tõsine valik, kas integreeruda suurde Euroopasse või jääda pisikeseks iseseisvaks Eestiks kahe suure süsteemi vahel. Tobe on mõningate poliitikute omakasupüüdlik jutt sellest, nagu sarnaneks Euroopa Liit endise Nõukogude Liiduga. Sellest kõigest on aga piisavalt palju, kui mitte liiasti kirjutatud ja räägitud meie meedias.
Tegelikult on käesoleva kirjatüki eesmärk hoopis teine – teadvustada linna- ja vallarahvast sellest, et nii Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kui Saarde Vallavolikogu võtsid 7. augustil 2003. a. vastu otsuse korraldada rahvaküsitlus Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla ühinemise kohta üheks omavalitsusüksuseks. Küsitlus toimub samal 14.septembril, sest miks peaks maainimesi mitmel korral kodudest välja ajama. Valla ja linna ühinemine leiaks aset aga 2005. aastal, uute kohalike omavalitsuste valimise ajal.

Miks seda küsitlust vaja on?
Eks ikka selleks, et saada teada rahva kui kõrgeima võimu kandja arvamust antud küsimuses. Diskussioon ühinemise kasulikkusest või kahjulikkusest on kestnud kaua. Haldusreformist kui suurest karvasest koletisest on räägitud juba aastaid, kuid eriti pole midagi juhtunud. Kuid nagu teame, on enamus vallasiseseid linnasid Eestis liitunud vabatahtlikult ümbritsevate niinimetatud rõngasvaldadega.
Miks? Üritan siinkohal tuua välja liitumisega kaasnevaid positiivseid külgi, aga ka ohtusid.

Positiivsed küljed:
1. Ühele suhteliselt väikesele kogukonnale ( kokku ca 4500 elanikku ) moodustatakse üks omavalitsusüksus koos ühe volikoguga. Seega jääb ära tänane meie-teie probleem. Ka täna teevad omavalitsused omavahel väga tihedat koostööd, kuid ühiselt on võimalik probleeme terviklikumalt lahendada. Ja meie probleemid on ühised: tööpuudus, ettevõtluse nõrk tase jne.
2. Ressursside efektiivsem kasutamine ( inimesed, varad, raha ). Kahe omavalitsuse eelarve liitmisega saame ühe suurema, millest on lihtsam investeerida. Loodan, et raha saab teatud mõttes ratsionaalsemalt kasutada, halduskulusid vähendada jne. Loomulikult on naiivne arvata, et raha kuskilt juurde tekiks. Seda ei juhtu, selleks on vaja arendada ettevõtlust. Olemasolevaid tublisid inimesi ja ka varasid saame ratsionaalsemalt ära kasutada.
3. Meil on ühised koolid, lasteaiad, kalmistu, prügila jne. Siin jäävad ära seni kehtivad rahalised suhted, kes kellele võlgu. Tegelikult pole selles küsimuses ka siiani meil omavahel probleeme olnud.
4. Ühiselt on lihtsam ja odavam projektide kirjutamine, et taotleda erinevatest EL fondidest ja ka Eesti-sisestest programmidest rahalisi vahendeid (veemajandus, keskkonnakaitse jne.). Pisikesed tegijad jäävad paraku mängust välja.
5. Peaaegu kõik kultuuri- ja spordiüritused toimuvad mõlema omavalitsuse ühisel finantseerimisel. Piirkonna rahvas kasutab üheskoos nii kultuurimaja kui laululava.
Kokkuvõtvalt võime öelda, et saavutame territoriaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult tervikliku ruumi.

Probleemid (ohud):
1. Suuremas omavalitsuses on suurem tõenäosus inimestevahelisteks ning erinevate liitude vahelisteks konfliktideks ja vastasseisuks. Konfliktide lahendamine nõuab aega ja energiat.
2. On tarvis leida kompromiss uue omavalitsuse nime ja sümboolika suhtes, et mõlemad ühinevad pooled oleks rahul. Ma arvan, et ka selles küsimuses on võimalik kokku leppida.
3. Osa omavalitsuste töötajaid kaotab oma töökoha. Seda ei tohiks võtta aga traagiliselt, sest see arv pole suur ja kindlasti jäävad alles paremad töötajad.
Loodan, et iga täieõiguslik valla- ja linnakodanik teeb oma valiku nendes kahes väga olulises küsimuses südametunnistuse, mitte naabrimehe jutu järgi. Vajalik on oma arvamuse väljaütlemine. Selleks soovin kõigile selget mõistust vastamaks küsimusele „Kas liitume liidus?”
Kohtumiseni 14. septembril!

Väino LILL
Saarde Vallavolikogu esimees

30. august 2003
Hooaja algus vihmas ja päikeses

Traditsiooniliselt juhatavad vabariigi võimlemisrühmade uue tegevushooaja sisse Eesti Spordiseltsi „Kalev” võimlemispäevad Pärnus. 15-17.augustil toimusidki need 40 rühma osavõtul 13. korda.

13. kord kujunes tähendusrikkaks – juhtus mõndagi ekstreemset, kuid osavõtjate, kelle vanuseks 4-74 aastat, entusiasm korvas mitmed apsud. Nii näiteks ei suutnud Pärnu linnaametnikud sulgeda Rüütli platsi vihmutussüsteemi (võimlejate avaesinemiskoht). Kuna kontserdi ajal olid taevaluugid kinni, leppisid esinejad kunstvihmaga ning kavad said arvuka pealtvaatajaskonna ees lustlikult ette kantud.

Võimlemispäevade sisusse kuulusid veel esinemised rannas, osalemine rongkäigus ja avapeol ning siis järgnes konkurss Vallikäärus. Kilingi-Nõmme võimlemisklubi „Githa” esines konkursil kolme koosseisuga:
LPK Krõll mudilasrühm Siiri ja Maiken Schmidti juhendamisel; Eha Smolina treenitud 7-11.kl. rühm; vilistlasrühm Margit Schmidti juhendamisel.
Tunnustusauhinna ja pääsu lõppkontserdile võimles välja Eha Smolina rühm, kes esitas tehniliselt puhta võimlemisjoonega kava vedikute ja pallidega.

Mitmeaastaste kogemustega korraldajate arvamus on, et Pärnu võimlemispäevadel on oma kindel koht Eesti võimlemiskalendris. Pisut meelehärmi tekitab nn. „Tümpstantsu” rühmade suur osakaal, väheneb tõsiselt võimlemisega tegelejate arv (selles osas olid Githa rühmad plussspoolel). Õige kehakool ja seeläbi esinemisjulgus tuleb siiski läbi VÕIMLEMISE.
Toredat uut võimlemishooaega kõigile, tänusõnad toetajatele ja lapsevanematele!

Margit SCHMIDT
V/k Githa juht ja Pärnu võimlemispäevadel 6. korda teadustaja

Foto: LPK Krõll mudilasrühm. (Foto: Andrus Noorhani.)
Veel fotosid!

Suvine pinnaltpääste õppus. Vasakult: Raivo Märtson, Alar Sakala, Elmar Raudoja, Peeter Sepp.

Urmet Saarpere Surjus lauta kustutamas.

29. august 2003
Päästeteenistuse uudised

Alustuseks veidi statistikat. Ajavahemikus 1. aprill kuni 16. august oleme kustutanud tulekahjusid 13 korda, kulupõlenguid 20 korda, lõkkeid 2 korda, prügikaste 2 korda, metsapõlenguid 1 kord.

Õ ppusi koos väljasõitudega on korraldatud 16 korda. Kahel korral oleme andnud abi avariipaigal, ühel korral likvideerinud ohtlikke aineid, osutanud puksiiriabi ja avanud ust. Muudel juhtudel oleme välja sõitnud 7 korda.

3. aprillil alustasime kahe garaazhiboksi kapitaalremonti, mille tingis see, et uued autod ei mahtunud sisse. Pidime põranda madalamale laskma ja lagesid tõstma. Töödega jõudsime valmis juuli keskel.

Aprillis toimusid ka igaaastased kehalised katsed, mis kõigi meeste poolt sooritati. Edukalt.

Juulis külastas meid kaks delegatsiooni Soomest: Oitbacka ja Navala vanbatahtlikud tuletõrjujad. On lootust, et saame Soomest Espoo päästeteenistuse piirkonnast ühe tuletõrjeauto Mercedes-Benz veel lisaks, selle ehitame ümber paakautoks. Seoses Rootsist uue auto saamisega andsime vana „International 1600” Tõstamaale.

Olev PAUKSON
Kilingi-Nõmme Päästeteenistuse pealik

29. august 2003
Pärnumaa noorte lahtised MV males

Tihemetsa Põhikoolis toimusid 15.-17. 08. 03. Pärnumaa noorte lahtised MV males.Ühtlasi oli see Eesti Maleliidu poolt korraldatud vabariiklike nädalalõputurniiride sarja Kilingi-Nõmme etapp. Võistlusele head kordaminekut soovis Saarde vallavolikogu esimees Väino Lill.
Mängiti viis malepartiid. Osavõtjaid oli 47.

Kuni 10-aastaste seas võitis Nikolai Mahhov Tallinna maleklubist „Shahh ja Garde”, Pärnumaa parimad olid – Mary-Heleen Lillemäe, Kristo Lehemets ja Mari-Liis Talts MSK „Kasmar”.

Kuni 12-aastaste seas saavutas esikoha Valga MK poiss Aleksander Jevtjukov, Pärnumaa parimad olid Silver Kiviselg Pärnu MK, Kalmer Suigusaar ja Henry Olde MSK „Kasmar”.

Kuni 14-aastaste seas võitis Nikolai Kunitsõn MK „Shahh ja Garde”, Pärnumaa parimad Sten Kasela ja Kaspar Laas MSK „Kasmar”.

Kuni 16-aastaste võitis Vitali Halapjan MK „Shahh ja Garde”, Pärnumaa parim Keio Priilinn MSK „Kasmar”.

Tänusõnad Saarde Vallavalitsusele, Kilingi-Nõmme Linnavalitsusele, Eesti Maleliidule, Tihemetsa Põhikoolile, Lehte Sepale ja lastevanematele. Nende kõigi abiga sai teoks lastele vajalik ja innustav vabariiklik maleüritus.
Edukat uut kooli- ja maleaastat!

Eiki LEHEMETS

08. august 2003
Peaminister Juhan Parts käis Kilingi-Nõmmes

6. augustil külastas oma saatkonnaga Kilingi-Nõmmet peaminister Juhan Parts.
Linnavalitsuses vesteldi linnavalitsuse liikmete ja volikogu esimehega linna olukorra ja arengute teemal. Peaministrile oli meeldivaks üllatuseks see, et 2005. aastal on Kilingi-Nõmme Euroopa kultuurikülade liikumise eesistujaks, mis tähendab peaministri sõnul suurt vastutust ja vajab ka riikliku toetust.

Peaminister tutvus veel renoveerimist vajava klubihoone, uue ringsõidutee ehituse, gümnaasiumi ja spordihoone remonttööde ning linna raamatukoguga.

Kella viiest õhtul kohtus peaminister Parts Kilingi-Nõmme suveaias piirkonna inimestega. Kohal oli umbes 300 inimest.
Mälestuseks oma külaskäigust kinkis peaminister linnale suure ja ilusa riigilipu.

Külaskäigul saatsid teda nõunik Toomas Kiho ja infonõunik Kersti Luha. Kohtumisel osales ka eurointegratsiooni büroo direktor Henrik Hololei.

Foto: Peminister Juhan Parts ja linnapea Aivar Õun. (Foto: Andrus Noorhani.)
Veel fotosid!

08. august 2003
Toimus Kilingi-Nõmme Linnavolikogu istung

07. augustil toimunud istungist võttis osa 13 volikogu liiget, linnapea Aivar Õun ja linnasekretär Maie Tuuksam.

Päevakorrapunkt nr 1. Kilingi-Nõmme linnas 14. septembril 2003. a. Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses rahvahääletuse jaoskonnakomisjoni moodustamine.
Ettekanne linnasekretär Maie Tuuksamilt.
Ü hel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 25 „Kilingi-Nõmme linnas 14. septembril 2003. a. Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses rahvahääletuse jaoskonnakomisjoni moodustamine”.
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsustas moodustada rahvahääletuse jaoskonnakomisjoni järgmises koosseisus: esimees – Raul Tammiste; liikmed – Mae Annast, Ene Heil, Andres Kukk, Asta Lill, Maige Reidla, Kalle Song, Mari Treial, Hugo Tomson. Asendusliikmed on Aino Kapsta, Urve Nuut.
Otsus jõustus teatavakstegemisel.

Päevakorrapunkt nr 2. Kilingi-Nõmme linnas rahvaküsitluse korraldamine.
Ettekanne volikogu esimees Kalle Kiipuselt ja linnapea Aivar Õunalt.
Võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 26 „Kilingi-Nõmme linnas rahvaküsitluse korraldamine”.
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsustas:
1. Korraldada 14. septembril 2003. a. Kilingi-Nõmme linna elanike küsitlus Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla üheks omavalitsusüksuseks ühinemise kohta.
2. Kohustada Kilingi-Nõmme Linnavalitsust rahvaküsitlust ette valmistama ja läbi viima.
3. Kanda küsitluslehele tekst: „Kas Teie pooldate Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla ühinemist üheks omavalitsusüksuseks?” Lahtrid vastusevariantidega “jah” ja “ei”.
Otsus jõustub teatavakstegemisel.

Päevakorrapunkt nr 3. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Linnapea Aivar Õun: Saatsime ajalehele „Postimees” kuulutuse noorsoo- ja klubitöötaja kandidaadi leidmiseks.
Päevakorral olnud kommunaalide ühendamise küsimus on edasi lükkunud meist mitteolenevatel põhjustel.
Linnavalitsusse pöördusid lapsevanemad lastemänguväljaku ehitamise küsimuses. Leidsime, et võiks linna parki pinkide juurde paigaldada kiige ja laste mängu majakese.
Pooleliolevatest ehitustest niipalju, et lasteaia saame avada 25. augustist; gümnaasiumi koridorid saavad valmis 25-ndaks, samuti internaat. Võimla põranda remont saab valmis 10-ndaks septembriks. Lasteaia remondiks plaanitud summa läks üle seadmete osa võrra ja gümnaasiumi remont ca 60 tuhande krooniga. Selle peame katma reservfondi arvelt.
Juulis laekus tulusid 260 tuhat krooni. Loodan, et eelarves plaanitu tuleb aasta lõpuks täis.
Linna ümbersõidutee peaks valmima septembri lõpuks. Bussid, mis seni on linna läbinud, hakkavad ka edaspidi sisse sõitma. Järgmisel aastal on plaanis asfalteerida kõnnitee politseimajast kuni metsamajandini.

Küsimused.
1. Eve Vaikmaa- volikogu aseesimees. Millal saab Sambla tänav tolmuvaba katte? Võiks panna kiirust piiravad märgid. Sõidavad suured masinad ja lõhuvad tänava ära.
2. Elvi Sikk- volikogu liige. Polikliiniku esine kõnnitee on väga auklik ja vesi koguneb sinna, kuna ei ole äravoolu võimalust.
3. Aleksander Lind- volikogu liige. Volikogus on juttu olnud Laada tänava kõnniteest. Nüüd lähevad lapsed jälle kooli, kuid kõnnitee seal puudub.

Vastab linnapea Aivar Õun: Meil oli suveks tellitud soola tänavatele tolmukaitseks, kuid seda saadi nii vähe, et omavalitsustele ei antud. Sambla tänav on plaanis asfalteerida esmajärjekorras. Kiiruse piirangu märkide paigaldamisele võib mõelda. Järgmise aasta eelarve tegemisel arvestame polikliinikuesise korrastamisega.
Ka pargiteed on vajalik korrastada, tellime detailplaneeringu ja tutvustame seda septembrikuu volikogu istungil.
Informatsioon võeti teadmiseks.

04. august 2003
Linnapea annab teada

Lugupeetud linnakodanikud, seekordsed linnapäevad on möödas ja seoses sellega tänan Teid üritustest osavõtu eest. Korraldamisel juhtus ka väiksemaid äpardusi, aga eks tegijal juhtub nii mõndagi. Teie ettepanekud järgmiste linnapäevade paremaks organiseerimiseks on teretulnud.
Head inimesed! Palume Teie rahulikku suhtumist sauna mittetöötamisse, sest seal käib veetorustiku ja keriste remont. Loodame Teid siiski lähemal ajal sauna kutsuda.
Linnavalitsuse nimel tahan tänada ka Andrus Karotamme ja Lavi autoremondi firmat, kes aitasid valmistada ja paigaldada Lavi järve äärde riidevahetuskabiini.
Linnavalitsus tegeleb hetkel koolimaja ja lasteaia remondiga.
Teadmiseks! Peaminister Juhan Parts kavatseb külastada 6. augustil Kilingi-Nõmme linna ja kohtuda inimestega. Täiendav info tuleb hiljem.
Häid jätkuvaid rannamõnusid ja rahulikku meelt.

Aivar Õun
Kilingi-Nõmme linnapea

04. august 2003
Toimetulekutoetustest

Küllap olete lugenud ajakirjandusest, et paljudes omavalitsustes on toimetulekutoetuste rahad otsas ja Tallinnas ning Tartus on puudustkannatavad pered jäänud juba juunis ilma sellest piskust toetusest. Kindlasti huvitab teid, kuidas on lood Kilingi-Nõmmes.

Kui me möödunud aastal maksime toimetulekutoetusi 235 021 krooni, siis selleks aastaks eraldas ministeerium meile 169 000 krooni. Tõsi, meil on võimalus juulikuus teha täiendav taotlus raha juurdesaamiseks, mida me ka loomulikult teeme. Juuli alguseks on meil toimetulekutoetustena välja makstud 147 827 krooni, ees on aga veel viis kuud, nendest kolm kütteperioodi kuud, kus toetuste rahaline maht tunduvalt suureneb.

Kogu vabariigis on mitmekordistunud küttepuude hind, mul on kavatsus teha volikogule ettepanek suurendada kütte normatiivkulu, peale selle rakendus 01. jaanuarist 2003.a. hoolekandeseaduse punkt, mis ei arvesta pere sissetulekute hulka lastetoetusi. See aga toob juurde palju toimetulekutoetuse õigustatud taotlejaid, mis omakorda suurendab tunduvalt toetuseks vajaminevat summat.
Näib, nagu ministeerium poleks sellest kõigest üldse teadlik - andes suuremad võimalused toetuse saamiseks, vähendab ta samal ajal rahaeraldusi.
Praegu oleme siiski hakkama saanud, rahataotlus on tehtud, ja loodame, et selle ikka kätte saame, enne kui näpud täitsa põhjas on.

Juuli toetuse maksame raskusteta välja, augustiks aga enam raha ei jätku. Usun, et kõik läheb hästi ja me uue rahaeraldise saame õigel ajal.

Mae Annast
Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse sotsiaalnõunik

30. juuli 2003
2003. aaasta heakorrakonkurss Kilingi-Nõmme linnas

Perekond Hallopi kodu aadressil Sambla 32a.

Perekond Öövel ja Einla eramu.

8 korteriga korteriühistu aadressil Nõmme 3.

Kilingi-Nõmme Lasteaed „Krõll”.

Maja ei ole midagi.
Tuba ei ole tühjagi.
Kodu on muus.
Kodud kasvavad kodudeks aegamööda…
Ellen Niit

Igaüks loob oma kodu ise, omaenese ettekujutuse ja maitse järgi, ohjadeks fantaasia ja suuraudadeks vaid rahakotirauad. On päevselge, et tahtmist ja oskust võib olla, kuid majanduslik olukord ei võimalda kõike teha nii, nagu tahaks. Siiski saab pideva töö ja hoolega kauni aia rajada ning hoonete juures üht-teist üles kohendada ja uuendada, eeskujuks mõni ajakirjast nähtud või üle aia kiigatud mälupilt. Seda kinnitab ka ringkäik meie linnas.

Kõigepealt märkab silm värske välisvoodri saanud maju ja kirevaid lillevankreid kesk muruplatse. Sama kiiduväärt on aga ka lihtne mugav puhkenurk õuepuude rüpes, hästi pügatud hekk, korralikult laotud puuriidad. Selliseid pisileide on meie linnas rõõmustavalt palju. Kahjuks ka vastupidist. Linnapildis palju sagedasem vaatepilt on luitunud ja kooruva värvijäänustega maja, hooldamata aialapp, võsastunud teeperv. Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi… Kui omanik ega üürilised ei viitsi, siis nii jääbki. Nagu polekski see kodu, vaid lihtsalt üks maja.

Juba kolmandat aastat viib MTÜ AIK Livonia Kilingi-Nõmmes läbi heakorrakonkursi, et hoida silm peal linna väljanägemisel ja turgutada elanike huvi koduümbruse kaunistamise ja hoonete kordategemise vastu. Kevadepoole tegi linnavalitsuse komisjon oma valiku ja esitas sobivad objektid hindamiseks maakonda. Lähtuvalt meie poolt koostatud juhendist ja kindlast soovist välja jagada konkursi tunnusmärgid, mis juba möödunud aastal valmistati ja käiku läksid, tegi Livonia komisjon oma hindamise 16. juulil. Edaspidise suhtes oleme linnavalitsusega kokkuleppele jõudnud, et järgmisel aastal saame hakkama siiski ühe ühise käiguga. Linnavalitsus toetab ka tänavu meie konkursi läbiviimist rahaliselt.

Konkursi komisjoni koosseis on sama, mis möödunud aastal: Tiiu Tähepõld, Tiiu Olde, Ahti Seller, Eesi Kolla, Tiiu Tammiste (Kilingi-Nõmme Linnavolikogu esindaja) ja Enn Alunurm (Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse esindaja).

Vastavalt juhendile hinnati objekte kolmes grupis – eramud, suured korterelamud ja ühiskondlikud hooned. Ühise arutelu tulemusel valiti välja parimad, kellele antakse tänukiri ja tagasihoidlik meene. Iga grupi esikoht saab ka märgi „Heakorrakonkursi võitja 2003”, kinnitamiseks maja fassaadile.
Komisjoni otsus on alljärgnev.

Kilingi-Nõmme linna 2003. aaasta heakorrakonkursi võitja eramute grupis on perekond Hallopi kodu aadressil Sambla 32a. Väike maitsekalt kujundatud krunt, munakividest laotud sõidutee, korrastatud maja, ehitusi veel teoksil.

Tänukirja saab ka Veski 16 (perekond Öövel ja Einla), kus majandusõue arvelt on laiendatud haljastust ja loodud puhkenurki ning Kiriku 19 (perekond Rosen), kus hoolega pügatud heki taga on tore liigirikas aed, maja renoveeritud.

Korterelamutest saab märgi elamu aadressil Nõmme 3 (8 korteriga, korteriühistu). Kui enamuse suurte majade ümbruse hooldamine seisneb vaid muru niitmises, siis selles õues on lisaks ka uhke roosipeenar, kiik ja liivakast ning majal uued valged korstnapitsid.

Ühiskondlikest hoonetest saab märgi Kilingi-Nõmme Lasteaed „Krõll” (Aia 1).

Suur tänu komisjonile, abistajatele, toetajatele, et saime konkursi läbi viia!
Ning tuhat tänu kõigile kodukaunistajatele, hoolsatele ja töökatele linlastele!
Komisjon on küll veidi mures, kas leiame järgmisel aastal esiletõstmiseks ühiskondliku hoone või korterelamu, sest valikuvõimalus on üsna napp. Loodame siiski, et keegi kuskil ärkab ja märkab ning asub tegutsema. Selleks jõudu ja tahtmist, maitsekust ka väheke! Ja kõigile kena suve!

Eesi Kolla

29. juuli 2003
Kilingi-Nõmme linnapäevad 18-20. juulil 2003. a.

Eesstlane olevat juba niisugune, et kui midagi on hästi tehtud, siis ta ei ütle ühtegi head sõna, vaid on ainult vait ja nohiseb - see ongi tema kiitus. Üllatuseks kõik inimesed, keds Saarde Sõnumitel õnnestus küsitleda, polnud kiitusega kitsid. Kriitikat peaaegu polnudki, aga et käesolev ülevaade liiga ühekülgseks ei jääks, püüab toimetaja natuke ise viriseda või “asjalikke” märkusi ja ettepanekuid edaspidiseks teha.

Kui küla- ja valla- ja linnapäevi on Eestis mõnes kohas juba palju aastaid peetud, siis Kilingi-Nõmmes on need alles kolmandad. Kahest eelmisest ei tulegi midagi meelde, ju olid need siis küllalt tagasihoidlikud. Tõuke tänavusteks palju uhkemateks päevadeks andis asjaolu, et käesoleval aastal oli linna 65. sünnipäev, aga aprillikuus on küllalt raske seda suurejooneliselt tähistada. Sestap olid tänavused linnapäevad linna juubeli tähistamine. Aeg oli küll hästi valitud – paremat ilma ei oska tahta. Meeldiv oli ka see, et ettevõtmisi oli palju ja igat liiki – nii noorele kui vanale, nii ihule kui hingele.

Esimene päev oli nagu soojenduseks. Algas see Eesti näitejuhtide teatritrupi etendusega “Rätsep Õhk ja tema õnneloos”. Paras tükk suveõhtuks, ehkki lavakujundus jäi veidi kesiseks ja osalised olid ainult neli päeva harjutanud. Suur osa publikust ei läinud pärast etendust mitte koju, vaid ühines rongkäiguks Lavi järve äärde. Rongkäik oli pikk, aga kahjuks pillideta. Järve ääres oli küll ilus – nagu vanades Soome filmides: sinine taevas, valged kased, peegelduv veepind, värvilised rahvariided ja tants. Lisaks kohalikele tantsijatele esinesid külalised Surjust, Pärnust ja Ungarist. Huvitav oli muidugi ungarlasi vaadata, eriti neiusid, kes oma lühikeste, kaharate ja kirevate seelikutega meenutasid nukukesi. Keegi rääkis, et niisugune seelik pidi oma 50 kg kaaluma. Ei tea, kas uskuda või mitte, ma ei ole naiste seelikute alal kahjuks asjatundja… Tore, et ungarlaste tantse saatsid ehtsad pillimehed, ka laulud olid põnevad, lauldi nö kurgu põhjast. Kui ei teaks, et ungarlased on meie sugulased, siis ei tuleks küll selle peale. Esinemised lõppesid ühistantsudega, mis publikule ja tantsijaile endile palju nalja tegi. Siis hakkasid kõik kannatlikult või kannatamatult tulevärki ootama. Ilmselt kannatamatult, sest seetõttu otsustati raketid veidi varem taevasse lasta. Need, kes ainult ilutulestiku pärast kohale tulid, pidid nentima,et “Tunnid olid juba lõppenud”. Õhtu jätkus simmaniga.

Et Kilingi-Nõmme rahvas ilusat päeva maha ei magaks, tuli meile appi Mõisaküla puhkpilliorkester. Vähemalt selles on Mõisaküla meist kõvem, et neil oma orkester on. Ei tea, kas saab Kilingi-Nõmme kunagi endale puhkpilliorkestri või ei…
Kui kõik juba virged olid, korraldas päästeamet jõudemonstratsiooni. Ehk suutis mõnigi endale ette kujutada, et ka tema võib sattuda autosse kokkupressitu olukorda, ning otsustas, et purjuspäi rooli ei istu.

Päeva naelaks tõotas kujuneda lennushow. Kui eespool ilma kiitsin, siis tuleb välja, et showtajad ilma kirusid. Nimelt nõuab õhupallide lennutamine tuulevaikust, samuti ei meeldi liigne tuul paraplaanidele. Ja ega liigselt riskida ka tohi. Vähemalt said huvilised oma silmaga näha, millised need tänapäeva lennuaparaadid on. Mis kõige tähtsam – linna lipp lendas linna kohal!

Laste jalgrattasõidust on lehes eraldi pikem kirjutis. Hea, et meie jalgrattafanaatik Toomas Hallop ka järelkasvu eest hoolitseb.

Suur rahurikkumine leidis aset kohe politsei ukse ees. Korraldajate ja küsitletute hinnangute järgi läks võistlus “hästi peale”, rohkem oleks ehk võinud koolinoori osaleda.

Üks üritus ajas teist taga – Suveaias nõuti tarkust taga. Olen tihti mõelnud, mida on mälumängus rohkem vaja, kas teadmisi või mälu. Ilmselt parasjagu mõlemat. Kui sa ei tea, siis pole ka midagi mäletada. Rohkem aga vihastab see, kui tead, aga ei tule meelde. See paistab aga väiksem patt olevat, sest kuulates võistlejate kommentaare pärast võistlust, nendivad kõik, et teadsin küll, aga ei tulnud meelde.

Võimlemisklubi Githa taotluslikult lühike show oli mõeldud publiku üleskütmiseks õhtuseks peoks. Hea,et üritused toimusid erinevates kohtades, nii on ju huvitavam. Purskkaev oli kenadele võimlejatele kindlasti sobivaks ja jahedaks taustaks.

Ja siis läks lahing lahti. Meie meest andis publikul küll kaua oodata, kuid nagu üks külastaja mainis, et Polero tegi Meie Mehele ära. Oli kuidas oli, kuid müüdi 865 piletit. Kui paljud tulid üle aia, aia alt või aia august, ei tea. Publikut oli nii palju, et tantsima ei olevat mahtunudki. Ju sai lavapõrand ikka liiga väike ehitatud…
Ei tea ka seda, kui paljud linnakodanikud öösel magada ei saanud, küllap neid ikka oli. Lohutuseks neile ehk niipalju, et linnapäevad on ainult kord aastas. Kui meedikud ütlevad, et tervisele on kasulik mõni päev söömata olla ehk paastuda, siis võib-olla on üks magamata öö ka kasulik.

Laat oli nagu laat ikka. Küsisin pargi hooldajalt, kuidas park varahommikul välja nägi. Olevat olnud nagu prügimägi, kuid midagi polevat lõhutud. Heas vormis oli laadapublikule esinenud Patlane. Küll neil ikka jätkub särtsu ja elulusti.

Kes ei peljanud vaeva väikeseks jalutuskäiguks Saarde kirikusse, ei kahetsenud. Kirikus esines ansambel “Vara” Tartust. Esitati eesti vaimulikku rahvamuusikat, naissolistina väga ilusa ja kõlava häälega Anu Haamer. Kontserte kirikus võiks küll rohkem olla, pealegi on ka orel nüüd korras. Muret teeb kiriku väljanägemine. Väljaspoolt kipub lisaks värvile ka krohv maha tulema, seespool pole pilt parem. Ka praod laevõlvides paistavad laienevat. Peaks vast ekspertiisi tegema, mida edasi teha. Katus on uus, enam läbi ei saja, kuid varasem vihmavesi on võlve kahjustanud. Ei ole mõtet ka ennem seest värvima hakata, kui konstruktsioonide seisukorrast teavet pole.. Oleme saanud nii kaugele, et katus on korras, orel remonditud, altaripilt restaureeritud. Kahju, kui jätame asja nüüd sinnapaika. Meil on kaks tähtsat asutust, üks linnas, teine vallas, üks ihule, teine hingele – need on saun ja kirik.

Linnapäevad lõppesid pillimeeste peoga, kus musitseeriti, nii et küll saab.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et kui näed vaeva, saavutad ka tulemusi. Seda tunnistasid ka linnakodanikud, ainukesed märkused olid ajakavast kinnipidamise kohta. Iga asja saab aga veel paremini teha. Järgmisel aastal võiksime linnapäevadel ka lipud heisata. Suuremad asutused ja rikkamad ettevõtted võiksid endile muretseda linna lipud (linnavalitsuse kaudu), eramajade elanikud, kellel linna lipu muretsemisest jõud üle ei käi, võiksid rahulikult riigilipud lehvima panna. Linn vajaks veidi rohkem kaunistamist, korraldada võiks ka mõned näitused. Puuduvad meened linna sümboolikaga, vähe näitavad ja tutvustavad end käsitöömeistrid ning kohalikud ettevõtted. Rohkem ideid ja ettepanekuid teie kõigi poolt!

Kohtumiseni järgmistel linnapäevadel!

Kalle Kiipus

29. juuli 2003
Tublid jalgratturid

Sel suvel toimusid Lavi järve ääres juba 3. korda jalgrattakrossivõistlused, mille toimumise eest kannab hoolt Hallopi Kaubandus OÜ eesotsas Toomas Hallopiga. Sõidust huvitatud olid varem käinud rajaga tutvumas ja tõuse-langusi läbi proovimas.

Laupäeva, 19. juuli hommikul registreerus võistlema 24 last sünniaastatega ajavahemikus 2000-1987. Mõned lapsed olid saabunud ka väljastpoolt Kilingi-Nõmmet. Kurb oli, et 5-6-aastaste vanuseklassist polnudki osalejaid, see-eest oli 2 vaprat 1999/2000 sündinut: Markus Vabrit ja Romet Järvi, kelle emad said ka ühtlasi oma pisipõnnide kõrval ümber järve jooksu harjutada.
Rattakrossi (ringide arv sõltus osaleja vanusest) finišijoone ületas 21 sõitjat: 1 katkestas, 2 ei startinud.

1995/1996 sündinuist lõpetas 3: I Hans-Joosep Pärna, II Greg Hallop, III Mihkel Nuut.

1993/1994 sündinuist startis 2: I Krisse Kurg, II Sten Sõmmer.

1991/1992 sünd. startis 6: I Simo Sõmmer, II Taavi Uke, III Kaarel Aia.
Tublid sõidumehed olid veel Gabriel Kase, Ott Eeri Pärtel ja Madis Miller.

1989/1990 sünd. startis 6: I Tauno Sõmmer, II Ariko Kielas, III Risto Raid.
Tublid jalgratturid olid veel Rainer Paberits, Sten Kasela ja Rasmus Kurrik.

1987/1988 sündinuist oli vaid üks julge pealehakkaja: Jarmo Õis.

Et rada oli väsitav, ootas lõpetajaid finišis ees jook ja banaan, taastamaks kulutatud jõudu.
Kõigil osalejail on kodus vaadata diplom ja esikolmikul lisaks ka karikas. Kõige kangemad kannavad peas Merida rattafirma nokkmütsi, kõigi sõitjate ratastel võib aga näha Merida rattafirma joogipudelit.

Tänada tahame ka kõiki, kes aitasid võistluste korraldamisel kaasa: raja ääres valvajaid ja kohtunikke.
Võistlused sujusid hästi, ainult oodanuks suuremat osavõttu. Võib-olla oli siin ka põhjuseks väga tihe linnapäevade ajakava, kus erinevad üritused jooksid ajaliselt kokku ja nii mõnigi tubli sõitja valis korvpalli.

Mare ja Toomas Hallop

29. juuli 2003
Tänavakorvpalli edetabel

Mehed:
1. Napsitrallid (Marko Riis, Mihkel Sepp, Siim Ruzits ja Paavo Ruzits).
2. Bundesliiga (Alvin Kuimet, Erki Kangur ja Erki Pruul).
3. Exsotik (Arko Kask, Reemo Salupõld, Aivar Apsalon ja Rünno Allikivi).

Poisid (1990-1991):
1. Kossusellid (Uku Mart Pärtel, Indrek Kask ja Elmu Randoja).
2. Kossukad.

Poisid (1987-1988):
1. Harjaemandad (Gert Pikkor, Kristo Kaugija, Raido Lensment ja Rain Päärmann).

29. juuli 2003
Mälumängu edetabel

Küsimused koostas Karl Pettai, mängu juhtis linnapea Aivar Õun isiklikult. Võistkondi kogunes nö „üle plaani” – tervelt kaheksa, tõsi küll, mõned neist spontaanselt kohapeal komplekteeritud.
Esimesed kümme küsimust käisid Saarde kihelkonna, järgmised kümme Kilingi-Nõmme ja ülejäänud kakskümmend olid üldküsimused.
Tublilt esines perekond Pärn, kes kohalikku temaatikat väga hästi teadis ning ka veel peale kolmekümmet küsimust teist kohta hoidis. Lõpuspurt oli aga parem võistkonnal „King” ja „Tihemetsa+”, eriti viimasel. Eks iga asi tahab ikka treenimist – 3 punkti 80 võimalikust on natuke vähe, et konkurentsis kaasa rääkida.
Teistest peajagu üle oli muidugi perekond Song, aga neid võib juba professionaalide hulka lugeda.

Nüüd siis ka lõplik paremusjärjestus – esimesed neli kohta:
1. Perekond Song (Ruth, Matis, Helen ja Urmas) 58 punkti.
2. Võistkond “Tihemetsa+” (Jaan Tamm, Tõnis Tammet, Elsa Volkov ja Ain Pärnala) 38 punkti.
3. Võistkond “King” (Pille Karotamm, Ly Aasav, Aivar Kartau, Ille Varner ja Lea Küla) 35 punkti.
4. Perekond Pärn 32 punkti.

03. juuli 2003
2003. a. I poolaastal Kilingi-Nõmmes sündinud lapsed

Aimar Sakala 14. 04.
Viktoria Kivilo 07. 05.
Oskar Tallo 09. 05.
Krister Lensment 10. 05.
Kristjan Luhasaar 20. 05.
Alex-Sander Mõnuvere 21. 05.

03. juuli 2003
Külas Soome Martadel

7. juunil toimusid Turus Soome Martade suvepäevad, kuhu meie sattusime oma hea sõbra ja kaitseingli Silja Collini kutsel. Meid oli Eestist 24 naist - Häädemeestelt 15 ja Kilingi-Nõmmest 9. Kokku sai 2000-ne martavägi, kohal olid ka Martaliikumise juhid kõige kõrgemal tasemel. Sõiduraha hankimiseks kirjutati koos Häädemeeste naistega projekt ja meid toetas ka Kilingi-Nõmme linnavalitsus.
Martaliikumine on Soomes juba üle 100 aasta vana, aga nii suurt üritust korraldati sel aastal esmakordselt. Silja palus meil tulla rahvariietes ja tänu sellele olime kogu aeg tähelepanu keskpunktis: tuldi küsima, kust me oleme, kiideti meie kauneid rõivaid ja kutsuti endaga pildistama. Isegi ajalehte sattusime. Ülistati meie Pärnu parke, randa ja sanatooriume, sest paljud olid käinud Pärnus puhkamas ja ravil.
Kogu naistevägi sõi lõunat sadama lähedal Sigyn-saalis, aeti omavahel tööjutte ja oli aega ka sadamas ringi vaadata. Kai ääres seisis paar väga suurt ja vana purjekat, mida võis ka seestpoolt lähemalt uurida.
Poole viie paiku hakkas söögikoha suurte treppide ülemistelt astmetelt kostma Häädemeeste Kai heledahäälne laul. Meie südameid läbis õnnis värin, kui kogu naistevägi üle suure väljaku meie poole liikuma hakkas. Kava oli lühike, aga me suutsime end nähtavaks teha ja oma tänu edasi anda. Liigutav oli näha Silja rahulolevat nägu ja kuulda tema kergendusohkeid. Aplaus ja kiidusõnad meile olid ühtlasi tänuks temale üle 10 aasta kestnud töö eest Eesti martanduse arendamisel.
Kell viis alustasime väikese vihmasabina saatel martamarssi Mikaelinkirkko poole. Rivi oli väga pikk. Tulnud olid ka väga eakad inimesed. Kirik lummas oma suuruse, rikkaliku ornamentikaga ja kaasaegse altariga. Kõlasid tervitussõnad Merja Siltanenilt, Varsinais-Soome Martaliidu esindajalt. Peokõne pidas Tytti Isohookana-Asunmaa ja tutvustas martaliikumise algataja Lucina Hagmani elulugu (tema sünnist möödus 150 aastat). Ja siis alustas Jouno Keronen kontserti. Teda reklaamiti kui tangokuningat ja seda ta ka oli - võitnud tänavu Soome tangolauljate konkursi. Kontsert oli võrratu, isegi päike tuli välja ja lõi kiriku kuldselt särama. Lahkudes oli imeliselt hea tunne.
Reisil olles kogesime erilist põhjamaist külalislahkust. Meie heaks oli tehtud annetusi ja kokku lepitud rida tähtsaid kohtumisi. Kilingi-Nõmme linna lipp ja voldikud jäid tähistama meie külaskäike Martaliidu Helsingi ja Turu osakondadesse. Helsingis saime külastada kuulsat Kaljukirikut ja väga võimsat Sibeliuse mälestussammast. Turu 700-aastasesse Toomkirikusse jäi helisema kaja meie ühislaulust. Külaskäigust proua Sylvi Saloneni käsitööpoodi võib alguse saada koostööprojekt eesti naiste käsitöö müügiks selles uhkes poes.
Erilised mälestused jäävad aga Kemiö saarelt, sest seal, Orrnäsi külas, asub Silja kodu, mis kolm päeva andis kodutunde ka meile. Seal on ühel suurel kaljul Silja mehe Nisse pooleliolev unistuste maja (loss), lahke peretütar, kes meile koos müürsepaga kala käis püüdmas, õde Lena suvemajake (kesämökki) otse kaljusel merekaldal. Seal pakuti meile maitsvaid kalaroogi, Silja küpsetatud kooke-torte. Saarel on Sagalundi vabaõhumuuseum, kus sajandivanune kool ja päris koolipapa, kes oma rangusega pani meid koolipingis lastena tõelist hirmu tundma. Hiljem muutus ta aga nii lahkeks, et laulis meie piigasid kiigutades.
Kemiö kirikus, Silja kodukirikus, peeti lahkumisjutud, mis tõid liigutuspisarad kõikide silmi. Lahkuti uute kohtumiste lootuses.

Kilingi-Nõmme Martad

Fotod:
1. 700 aastase Toomkiriku trepil, kogu meie grupp. Esireas kõrvuti Silja Collin ja Terttu Saukonen.
2. Sigyn-saali ees Terttuga juttu puhumas.

02. juuli 2003
Euroopa Kultuurikülade uudised

Kilingi-Nõmmet külastas Euroopa Kultuurikülade projekti koordinaator ja „vaimne isa” Bert Kisjes Wijk aan Zee-st (Holland), sedapuhku juba teist korda. Tema soov oli näha meie valgeid öid ja jaanituld. Külastasime siis järjestikku kahte jaanituld. Hollandis olevat väga raske saada luba tule tegemiseks, seetõttu ei väsinud ta meie lõkete vaatamisest. Siiski tundus, et ta ootas meie jaaniõhtutelt enamat. On ju pildiraamatutes neidudel pärjad peas, pidulistel rahvariided seljas, süntesaatorite asemel mängitakse kannelt ja lõõtspilli. Tundub, et rikkalikust esivanemate kombestikust on jäänud ainult tuletegemine.
Üritasime ka sõnajalaõit leida ja jaaniusse näha, kuid seekord tulemusteta.
Teiseks uudseks kogemuseks oli Bertile saunas vihtlemine. Käisime nimelt Peebu ujuvsaunas, mis talle väga meeldis.
Toimus kohtumine ka Livonia rahvaga. Bert tutvustas eelmises lehes mainitud raamatut, jagas autogramme ning kõneles ka tulevikuplaanidest.
Aega jätkus ka kaugemal käimiseks, ega meil ju kohapeal erilisi vaatamisväärsusi pole.
Küsimusele, mis Eestis talle kõige rohkem muljet avaldas, vastas Bert, et meie kaunikesti puhas ja rikkumata loodus.

Saarde Sõnumid

Foto: Bert Kisjes

01. juuli 2003
Koolilõpetajad 2003

9A klass
Klassijuhataja Ülo Liblik
1. Piia Aasamets
2. Timmo Antso
3. Elar Dello
4. Olar Dello
5. Kadri Gustavson
6. Piret Hiiesalu
7. Toomas Juurikas
8. Ave Kallo
9. Gudrun Kangur
10. Ave Kukk
11. Helen Kurm
12. Keidi Kuusk
13. Teet Kõrvits
14. Gerli Köösel
15. Andro Lemmik
16. Martin Lensment
17. Eve Miilits
18. Kristin Neemsalu
19. Triin Päärmann
20. Hardy Rang
21. Siim Seller
22. Tiina Teder
23. Katrina Toompere
24. Kristi Vahi

9B klass
Klassijuhataja Ly Aasav
1. Taavi Attim
2. Kati Gorbunova
3. Gven Hallop
4. Eveli Heljas
5. Ingrid Hermet
6. Heleri Iloste
7. Taavi Karotamm
8. Mari Kohv
9. Kaido Kuru
10. Janar Küla
11. Merlin Küttim
12. Hendrik Link
13. Helen Linn
14. Ivo Manilets
15. Airi Miilits
16. Anu Olde
17. Triin Pajunurm
18. Siiri Pikkur
19. Mariliis Sarv
20. Maarja Schults
21. Tauri Sinijärv
22. Toomas Tammiste
23. Jaanika Tõigast
24. Tiia Vahula
25. Sven Vahula
26. Raido Vares
27. Merje Vint
28. Kristlin Visnapuu

Poisteklass
Klassijuhataja Mari Karon
1. Taavi Lellep
2. Marek Link

12 klass
Klassijuhataja Erli Aasamets
1. Villi Hunt
2. Mailis Jõgi
3. Edit-Richelle Kalm
4. Helin Karbus
5. Almar Kielas
6. Kristel Krošetskina
7. Piret Kullamaa
8. Liis Laigna
9. Helena Lensment
10. Liina Lind
11. Margus Ljubimov
12. Evelin Lobja
13. Tony Malva
14. Lauri Mägi
15. Kati Mändmets
16. Terje Odraks
17. Kai Rannamäe
18. Miko Reidla
19. Helleriin Riid
20. Toomas Ruusmaa
21. Kärt Saar
22. Siiri Saar
23. Sigrid Salmu
24. Maiken Schmidt
26. Anni Tarvis

 

• Uudised
• Uudiste arhiiv

• Saarde Sõnumid
• Pildigalerii