Uudised

22. detsember 2002
Telefoniside Kilingi-Nõmmel paraneb

Eesti Telefon ehitas Kilingi-Nõmmele raadiotelefoni tugijaama, mis lubab välja vahetada enamiku pikkadest õhuliinidest nii Kilingi-Nõmmel kui Saarde ja Surju vallas. Kuuskümmend telefonijärjekorras olijat saavad nüüd tänu uuele tugijaamale endale telefoni.

20. detsember 2002
Kilingi-Nõmme haiglast sai tervise- ja hooldekeskus

Paarkümmend aastat tagasi Kilingi-Nõmme ehitatud ja peamiselt Kilingi-Nõmmet ja Saarde kihelkonda teenindav haigla registreeriti 9. oktoobril ümber sihtasutuseks Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus.
Asutus võimaldab teha nii hooldus- kui järelravi.
Litsentsiga voodikohti on 28, haigekassa tasustab neist kvartalites 12-17. Haiged saabuvad ravile nii Audrust, Sindist, Tõstamaalt kui Pärnust.
Patsientidega tegeleb 28 töötajat, osa poole kohaga. Arste on vaid poolteist kohta, nende hulgas perearst arsti kohustustega ja poole kohaga röntgenoloog. Ülejäänud on õed ja hooldusõed ning suure maja peale üks koristaja.

17. detsember 2002
Toimus linnavolikogu korraline istung

11. detsembril toimunud linnavolikogu istungist võtsid osa kõik 15 volikogu liiget. Istungist võtsid osa linnapea Aivar Õun, linnasekretär Maie Tuuksam, maakorraldaja Peet Mardu ja muusikakooli direktor Lea Einaleht.

Erli Aasamets teeb ettepaneku tuua 4.päevakorrapunkt 1.päevakorrapunktiks.
Otsustati nimetatud muudatus päevakorda sisse viia.

Päevakorrapunkt nr 1.
Kilingi-Nõmme linna eelarve menetluse korra kinnitamine.
Ettekanded volikogu esimehelt Kalle Kiipuselt ja linnasekretär Maie Tuuksamilt.
Sõnavõtud Erli Aasametsalt, Kaspar Kaugijalt, Aarne Lingilt ja Agu Leivitsalt.
O t s u s t a t i: 1. Kilingi-Nõmme linna eelarve menetluse korra arutelu katkestada ja jätkata järgmisel istungil.
2. Volikogu liikmete ettepanekud ja parandused esitada linnavalitsusele 10 päeva jooksul.

Päevakorrapunkt nr 2.
Pr Helmi Tamme avalduse läbivaatamine.
Volikogu esimees Kalle Kiipus kannab ette Helmi Tamme avalduse, kes soovib osta korterit Pärnu tn 2-4.
Selgitavad sõnavõtud linnapea Aivar Õunalt ja maakorraldaja Peet Mardult.
10 poolt, 1 erapooletu ja 2 vastu häälega otsustati avaldus rahuldada ja müüa korter Pärnu tn 2-4 Helmi Tammele.

Päevakorrapunkt nr 3.
Maa maksustamise määra kehtestamine Kilingi-Nõmme linnas 2003. a.
Ettekanne maakorraldaja Peet Mardult.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi- Nõmme Linnavolikogu määrus nr 2 „Maa maksustamise määra kehtestamine Kilingi-Nõmme linnas 2003.a.”, millega Kilingi-Nõmme Linnavolikogu:
1. Kehtestas kohaliku maamaksu määraks Kilingi-Nõmme linnas 2003. a. 2,0%.
2. Otsustas rakendada põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määramisel Kilingi-Nõmme linnas 2003. a. maamaksu määraks 1,0%.

Päevakorrapunkt nr 4.
Kilingi-Nõmme linna heakorraeeskirja, kaevetööde eeskirja ning koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine.
Ettekanne volikogu esimehelt Kalle Kiipuselt ja linnasekretär Maie Tuuksamilt.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 3 „Kilingi-Nõmme linna heakorraeeskirja, kaevetööde eeskirja ning koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine”.

Päevakorrapunkt nr 5.
Volituste andmine Kilingi-Nõmme Linnavalitsusele arvelduskrediidi lepingu sõlmimiseks 2003. a.
Ettekanne linnapea Aivar Õunalt.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 9 „Volituste andmine Kilingi-Nõmme Linnavalitsusele arvelduskrediidi lepingu sõlmimiseks 2003.a.”. Kilingi-Nõmme Linnavalitsusel linnapea Aivar Õuna isikus lubati sõlmida Hansapangaga leping arvelduskrediidi saamiseks summas 500 tuhat krooni tähtajaga üks aasta.

Päevakorrapunkt nr 6.
Kilingi-Nõmme Muusikakooli hoolekogusse esindaja nimetamine.
Ettekanne volikogu esimehelt Kalle Kiipuselt.
Ühel häälel nimetati Kilingi-Nõmme Linnavolikogu esindajana Kilingi-Nõmme Muusikakooli hoolekogusse Vladimir Rusitš.

Päevakorrapunkt nr 7.
Esindaja nimetamine Eesti Linnade Liitu ja esindajate nimetamine Pärnumaa Omavalitsuste Liitu.
Ettekanne linnapea Aivar Õunalt.
Ühel häälel nimetati Kilingi-Nõmme Linnavolikogu esindajaks Eesti Linnade Liitu linnapea Aivar Õun.
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu esindajateks Pärnumaa Omavalitsuste Liitu nimetati volikogu esimees Kalle Kiipus ja linnapea Aivar Õun.

Päevakorrapunkt nr 8.
2003. a. eelarveprojekti tutvustus.
Ettekanne linnapea Aivar Õunalt.
Informatsioon võeti teadmiseks. Eelarve I lugemine võetakse päevakorda jaanuarikuu istungil.

Päevakorrapunkt nr 9.
Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Informatsiooni andis volikogu esimees Kalle Kiipus.
Informatsioon võeti teadmiseks.

09. detsember 2002
Olukorrast linnas

Vaikseid ja hämaraid linnatänavaid ilmestas juba pikemat aega ebatavaline sagimine- murelike ja asjalike nägudega valimisliitude, erakondade ja volikogu liikmed kogunesid „konspiratiivkorteritesse” nõupidamisteks nii omavahel kui üksteisega. Oli ka, mida arutada, sest absoluutset ülekaalu ei saanud ükski valimisliit ega erakond.
Sõltumatutel jäi puudu ainult üks koht, et enamust saada. Stabiilselt esines keskerakond, saades viis kohta nagu kolm aastat tagasi. Kaotuseks võib lugeda „Kilingi-Nõmme” saavutust kahe koha näol (eelmisel korral kuus). Lihtsad said ettearvatult ühe koha tänu Kalju Jürisoo populaarsusele. Tegelikult läks lihtsatel hulk hääli raisku – ülearu ühe koha jaoks, kuid vähe kahe jaoks. Ägedas poliitilises heitluses jäid valijate tähelepanu alt välja „neutraalsemad” valimisliidud – „Klubi ja seltsing” ning „Kirikud ja kogudused”.
Ilmselt ei leidnud sõltumatud endale liitlast, ilmselt seetõttu üks volikogu liige loobus kohast volikogus ja teine sõitis välismaale. Seljad kokku pannud keskerakond, kilingi-nõmmekad ja lihtsad omasid nüüd vajalikud kaheksa häält ja valisid volikogu esimeheks Kalle Kiipuse. Sõltumatute kandidaat Andres Kukk sai kuus häält. Juba kolmandat korda järjest on volikogu esimees valitud minimaalse häälteenamusega.
Kuna esimene hääletamine paneb häälte vahekorra paika, siis järgmised lähevad juba libedamalt. Volikogu aseesimeheks valiti Eve Vaikmaa juba ühehäälselt.
Linnapea kohale esitati ainult üks kandidaat – senine linnapea Aivar Õun, kelle poolt hääletas kolmteist ja vastu üks volikogu liige.

Peale nädalast vaheaega pandi paika ka linnavalitsus. Kui abilinnapea kohale valiti tagasi häältevahekorraga 15:0 Kalle Song, siis rohkem kirgi küttis üles linnavalitsuse kolmanda liikme nimetamine. Senise liikme, sotsiaalnõuniku Mae Annasti asemel esitas linnapea linnavalitsuse liikme kandidaadiks pearaamatupidaja Anne Saare. Kaheksa häälega seitsme vastu nimetati linnavalitsuse liikmeks Anne Saar.
Kinnitati ka volikogu alatiste komisjonide koosseisud, siinkohal toome ära komisjonide esimeeste nimed:
revisjonikomisjon - Hugo Tomson
eelarvekomisjon - Andres Kukk
sotsiaalkomisjon - Tiiu Tammiste
arengukomisjon - Agu Leivits.
Hea tava järgi pakuti revisjonikomisjoni esimehe kohta sõltumatutele, kuid nad eelistasid eelarvekomisjoni esimehe kohta, mille nad ka said.

Nagu kogemused näitavad, läheb esimestel istungitel aur organisatsiooniliste küsimuste lahendamiseks. Lepiti siiski kokku, et jaanuaris korraldatakse rahvakoosolek. Ka andis linnavalitsus aru tänavavalgustuse olukorrast. Lepti kokku, et jõuludeks üritatakse korda saada Aia ja Kiriku tn valgustus, kuna seal käib rohkem rahvast, Õhtu tänava kandi rahvas peab veel natuke kannatama.
Järgmine volikogu istung toimub praeguse kava kohaselt 11. detsembril.

Saarde Sõnumid

Foto: Talvine Kilingi-Nõmme. Autor Andrus Noorhani.

09. detsember 2002
Saarde kiriku altarimaal restaureerimisel

Kes viimasel ajas Saarde kirikus käinud, on ehk märganud , et kunstnik Maydelli poolt maalitud altarimaal „Jeesus Kolgata ristisambal”, mis pärineb 1835. aastast, on kadunud ja selle asemel on vana, seni käärkambris seisnud altarimaal „Jeesus palvetamas Ketsemani aias” (ka see vana maal restaureeriti omal ajal Maydelli poolt; kes on selle autor, pole teada).
Koguduse õpetaja hr Kiburi sõnul viidi maal restaureerida. Eks oma osa mängis ka aastaid tagasi vihmavett käbi lasknud katus. Loodame, et kahjustused pole liiga suured ja maal hakkab jälle meie kirikut kaunistama. Et selle maalis Maydell, teavad paljud, kuid kes see Maydell ikkagi oli?

Baltisakslane Friedrich Ludvig von Maydell (1795-1846) sündis Läänemaal Teenuse mõisas maanõuniku ja mõisaomaniku perekonnas. Aastail 1820-1822 elas ta Tartus ja teenis ülikooli kantseleis ametnikuna, käies samal ajal ülikooli juurde asutatud joonistamiskoolis joonistamist ja graveerimist õppimas. Peale rännakuid Itaalias ja Saksamaal naasis Maydell 1829. a. Tartusse ja hakkas aktiivselt tegelema kujutava kunstiga, peamiselt joonistuse, graafika ja raamatuillustratsiooni alal. 1835. a. käis ta Saksamaal tutvumas puugravüüri tehnikaga ja rajas samal aastal Tartus esimese ksülograafiatöö-koja Venemaal. Selles töökojas valmis hulk Maydelli joonistuste põhjal tehtud puugravüüre. Viljakas oli Maydell raamatuillustratsiooni alal. Ta illustreeris ka eestikeelseid raamatuid ja ja joonistas eesti mütoloogia ainetel („Kalevipoeg võitlemas sarvikuga”, „Koit ja Ämarik”) ning illustreeris eestikeelseid kalendreid. Tema illustreeritud on ka Puškini „Mustlased”. Praegugi on ühes Rootsi antikvariaadis müügil 1924. a. 1000 eksemplaris välja antud luksusköide „Mustlased” Maydelli illustratsioonidega – hind umbes 6000 eesti krooni!
Maydell maalis ka mõned portreed, sealhulgas „Autoportree” 1820-ndate aastate teisel poolel. Tema ulatuslikumad maalid on aga altarimaalid Tartu Jaani kirikule (hävinud), Ruhja, Põlva, Saarde ja Vastseliina kirikule. Peale 1820.a. Oleviste kiriku tulekahju telliti Maydellilt selle kiriku taastamiseks uue altari, kantsli ja peaportaali joonised, tema jooniste järgi loodi ka altarit kaunistavad reljeefid. Neid loetakse esimesteks pseudogooti stiilis teosteks Eestis.
Maydell pööras esimesena Eestis selja klassitsismile ja hakkas viljelema romantismi, puulõikekunsti viljelejana oli ta kuulus üle terve Venemaa. Tema altarimaalid on kriitikute hinnanguil aga veidi lääged, verevaesed ja maneerlikud.

Olgu selle kriitikute hinnanguga kuidas on, meile on olulisem tema ajalooline väärtus – loodame, et varsti ehib see maal jälle meie kirikut.

Kalle Kiipus

09. detsember 2002
Heategevusest

Pisitasa, kuid visalt jõuab meie teadvusesse arusaam heategevusest kui loomulikust käitumisviisist. Aga eks juhtub praegugi, et viskame korraliku, vahel päris uue eseme prügimäele või pistame selle ahju, sest me ei vaja seda enam, tulemata selle pealegi, et seda võiks keegi teine veel kasutada. Asjal on veel teine külg – iga toote valmistamiseks on kulutatud tööd, raha ja loodusvarasid. Lausa kuritegelik on inimese töövilja kergekäeline hävitamine ja sellega ka loodusreostuse suurendamime.
Siin on meil palju õppida meie rikastelt naabritelt – soomlastelt, rootslastelt, sakslastelt jne.
Tahame tänada Rootsi Kuningriigi kodanikku Sören Ahleniust, kes lühikese Eestis elatud aja jooksul on palju abistanud meie linna asutusi ja kavatseb seda teha ka edaspidi. Anname edasi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi tänusõnad koolile annetatud tööriistade eest. Tänusõnad ka Saarde Sõnumite poolt. Loodame, et Sören Ahleniuse ja tema abikaasa eeskuju nakatab ka meie inimesi.

Saarde Sõnumid

01. detsember 2002
Malehuvilised pered tähistasid isadepäeva

Malehuvilised pered tähistasid isadepäeva Kilingi-Nõmme Klubis maleturniiriga.
Pühapäeva hommikul kogunes kaheliikmelisi perevõistkondi klubisse 12 paari. Mängiti 5 vooru.
Esikoht läks Reet ja Tauno Pikkmetsale Varbla vallast, 2.kohale mängis end paar Ernst ja Sten Kasela. 3.-5.koht läksid jagamisele,kuid Bucholtzi koef.järjestas paarid järgmiselt - 3.koht Sander ja Madli Tikerpuu,4.koht - Eiki ja Kristo Lehemets ,5.koht - Villu ja Joonas Mengel Surjust.
Kolm paremat võistkonda said karika ja hinnalise auhinna,aga auhindu jätkus kõigile.Selle eest tuleb tänada maletoetajaid-sponsoreid.
Ka järgmisel aastal korraldavad MK Kuusiku ja MSK Kasmar isadepäeva maleturniiri.

01. detsember 2002
Mälumängust

22. oktoobril mängiti Tihemetsas selle hooaja Saarde kihelkonna mälumäng. 9 võistkonna hulgast saavutas I koha võistkond „Nõmme” (51 punkti), II ja III kohta jagasid 39 punktiga Tihemetsa II ja Tali.

19. novembril toimus mälumäng Kilingi-Nõmme klubis, kus esikoha võitsid selle aasta uustulnukad – Tihemetsa juuniorid 60 punktiga. Teine ja kolmas koht läksid jagamisele Surju ja Nõmme võistkondade vahel. Kokku võttis osa 10 võistkonda, neist kolm olid gümnaasiumi õpilaste võistkonnad.

Urmas Song

13. november 2002
Toimus uue volikogu kolmas korraline istung

Volikogu istungist võttis osa 15 volikogu liiget.
Istungist võtsid osa linnapea Aivar Õun, linnasekretär Maie Tuuksam, abilinnapea Kalle Song ja pearaamatupidaja Anne Saar.

Päevakorrapunkt nr 1
Linnavalitsuse koosseisu kinnitamine.
Linnapea hr Aivar Õun esitas linnavalitsuse liikmekandidaatideks abilinnapea Kalle Songa ja pearaamatupidaja Anne Saare.
Esitati küsimused linnavalitsuse liikmekandidaatidele.

Vaheaeg 10 minutit.

Viidi läbi hääletus.
Hääletuse tulemused: Kalle Song - poolt 15;
Anne Saar – poolt 8, vastu – 7.

Võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 5 “Linnavalitsuse koosseisu kinnitamine”. Sellega kinnitati uueks Kilingi-Nõmme linnavalitsuse liikmeteks Kalle Song (abilinnapea) ja Anne Saar (linnavalitsuse liige).

Päevakorrapunkt nr 2
Linnapeale ja palgalisele linnavalitsuse liikmele (abilinnapea) töötasu määramine.
Kalle Kiipuse ja Avo Sinijärve poolt tehti ettepanek jätta praegu kehtima endised palgad.
Viidi läbi hääletus.
Hääletuse tulemused: linnapea Aivar Õun ametpalk 11000 krooni - poolt 15;
abilinnapea Kalle Song ametpalk 8000 krooni – poolt 15.
Võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 6 “Linnapeale ja palgalisele linnavalitsuse liikmele (abilinnapea) töötasu määramine”.

Päevakorrapunkt nr 3
Linnavalitsuse liikmele hüvituse määramine.
Aarne Link tegi ettepaneku jätta hüvituse suurus endiseks.
Viidi läbi hääletus.
Hääletuse tulemus: linnavalitsuse liige Anne Saar hüvitus 1000 krooni kuus – poolt 7, erapooletud- 8.
Võeti vastu Kilingi- Nõmme Linnavolikogu otsus nr 7 “Linnavalitsuse liikmele hüvituse määramine” (juurde lisatud).

Päevakorrapunkt nr 4
Linnavolikogu alatiste komisjonide koosseisude kinnitamine.

Linnavolikogu eelarvekomisjoni esimees Andres Kukk esitas eelarvekomisjoni koosseisu: Eve Vaikmaa, Alar Oks, Tiina Siim, Kaspar Kaugija.
Viidi läbi hääletus.
Hääletuse tulemus: eelarvekomisjoni koosseisus: Eve Vaikmaa, Alar Oks, Tiina Siim, Kaspar Kaugija - poolt 11, vastu 1, erapooletud 3.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tiiu Tammiste esitas sotsiaalkomisjoni koosseisu: Mall Kuningas, Saima Tõigast, Kristi Sutt, Mae Annast.
Viidi läbi hääletus.
Hääletuse tulemus: sotsiaalkomisjoni koosseisus: Mall Kuningas, Saima Tõigast, Kristi Sutt, Mae Annast - poolt 14.

Arengukomisjoni esimees Agu Leivits esitas arengukomisjoni koosseisu: Erli Aasamets, Mati Pukk, Andrus Noorhani, Tiiu Karu.
Viidi läbi hääletus.
Hääletuse tulemus: arengukomuisjoni koosseisu: Erli Aasamets, Mati Pukk, Andrus Noorhani, Tiiu Karu - poolt 14.

Võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 8 “ Linnavolikogu alatiste komisjonide koosseisude kinnitamine”.

Päevakorrapunkt nr 5
Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Linnapea Aivar Õun andis informatsiooni tänavavalgustuse olukorrast.
Praegu põleb tänavavalgustus õhtul 6 tundi ja hommikul 1 tund. Rohkemaks ei jätku raha. Võibolla 2004. a. on võimalik tänavavalgustus panna põlema terveks ööks. Seoses elektriliinide rekonstrueerimisega võeti maha tänavavalgustuse laternad. Tagasi ei ole suudetud laternaid panna Aia, Kiriku, Õhtu, Eha ja Veski tänavatele. Selleks on vaja 140 tuhat krooni, et nimetatud tänavate valgustus saaks korda.
Olukorrast lasteaia, haigla ja gümnaasiumi sööklates andsid aru linnapea Aivar Õun, Elvi Sikk ja Aarne Link. Tööd selle nimel, et sööklad tunnustatud saaksid, käivad. Esialgsete kalkulatsioonide järgi on vaja raha lasteaiale 100 tuhat, haiglale 52 tuhat ja gümnaasiumile 200 tuhat krooni.
Volikogu esimees Kalle Kiipus rääkis sellest, et oleks vaja läbi viia rahvakoosolek jaanuaris.
Informatsioon võeti teadmiseks.

Registreeriti Kilingi-Nõmme Linnavolikogu fraktsioonid:

1. Fraktsioon “Nõmme” järgmises koosseisus:
Agu Leivits (esimees),
Aleksander Lind,
Kalju Jürisoo.

2. Fraktsioon “Sõltumatud” järgmises koosseisus:
Avo Sinijärv (esimees),
Erli Aasamets,
Kaspar Kaugija,
Elvi Sikk,
Andres Kukk,
Tiiu Tammiste,
Vladimir Ruzitš.

06. november 2002
Toimus uue volikogu teine korraline istung

Volikogu istungist võttis osa 14 volikogu liiget, puudus Kaspar Kaugija.
Istungist võtsid osa linnapea Aivar Õun ja linnasekretär Maie Tuuksam.

Päevakorrapunkt nr 1.
Linnapea valimine.
Volikogu liige Aarne Link esitab linnapea kandidaadiks senise linnapea Aivar Õuna.
Rohkem linnapea kandidaate ei esitatud.

Vaheaeg 15 minutit.

Peale vaheaega rohkem linnapea kandidaate ei esitatud ja otsustati nimekiri sulgeda.
Valimiste läbiviimiseks moodustati hääletamiskomisjon koosseisus: esimees Avo Sinijärv, sekretär Tiiu Tammiste, liige Elvi Sikk.
Hääletamiskomisjoni poolt viidi läbi salajane hääletus. Hääletuse tulemusena sai linnapeakandidaat Aivar Õun hääli: poolt 13, vastu 1.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 2 „Linnapea valimine”, millega Kilingi-Nõmme linnapeaks kinnitati Aivar Õun.

Päevakorrapunkt nr 2.
Linnavolikogu alatiste komisjonide moodustamine.
Volikogu liige Avo Sinijärv teeb ettepaneku jätta samad volikogu komisjonid, mis on olnud seni.
Volikogu liige Erli Aasamets teeb ettepaneku moodustada lisaks veel haridus- ja kultuurikomisjon.
Volikogu liige Agu Leivits teeb ettepaneku vajadusel moodustada haridus- ja kultuurikomisjon hiljem.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 2 „Linnavolikogu alatiste komisjonide moodustamine”. Moodustati järgmised komisjonid: revisjonikomisjon, eelarvekomisjon, sotsiaalkomisjon, arengukomisjon.

Päevakorrapunkt nr 3.
Revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimine.
Volikogu liige Aarne Link esitab revisjonikomisjoni esimehe kandidaadiks Hugo Tomsoni.
Otsustati nimekiri sulgeda.
Hääletamiskomisjon viib läbi salajase hääletamise.
Hääletamise tulemus: Hugo Tomson – poolt 14.

Volikogu liige Agu Leivits esitab revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Kalju Jürisoo.
Volikogu liige Erli Aasamets esitab revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Elvi Siku.
Otsustati nimekiri sulgeda.
Hääletamiskomisjon viib läbi salajase hääletamise.
Hääletamise tulemus: Kalju Jürisoo - poolt 12, vastu 2; Elvi Sikk - poolt 14.

Ühel häälel võeti vastu Kilingi- Nõmme Linnavolikogu otsus nr 3 „Kilingi-Nõmme Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimine”. Kilingi-Nõmme Linnavolikogu revisjonikomisjon kinnitati järgmises koosseisus: esimees Hugo Tomson, aseesimees Kalju Jürisoo, liige Elvi Sikk.

Päevakorrapunkt nr 4.
Linnavolikogu alatiste komisjonide esimeeste valimine.

Volikogu liige Avo Sinijärv esitab eelarvekomisjoni esimehe kandidaadiks Andres Kuke.
Viidi läbi salajane hääletus. Hääletuse tulemus: Andres Kukk - poolt 14.

Volikogu liige Erli Aasamets esitab sotsiaalkomisjoni esimehe kandidaadiks Tiiu Tammiste.
Viidi läbi salajane hääletus. Hääletuse tulemus: Tiiu Tammiste – poolt 14.

Volikogu liige Aarne Link esitab arengukomisjoni esimehe kandidaadiks Agu Leivitsa.
Viidi läbi salajane hääletus. Hääletuse tulemus: Agu Leivits – poolt 14.

Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nümme Linnavolikogu otsus nr 4 „Kilingi-Nõmme Linnavolikogu alatiste komisjonide esimeeste kinnitamine”.

Päevakorrapunkt nr 5.
Linnavolikogu esimehele ja volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse määramine.
Volikogu liige Erli Aasamets teeb ettepaneku määrata volikogu esimehe hüvituse suuruseks 4000 krooni ja volikogu liikmed võiksid hüvitusest loobuda. Volikogu liikmetele võiks korraldada koolituspäevad.
Volikogu liige Kalju Jürisoo arvates tuleks volikogu liikmetele hüvitust maksta, 150 krooni istungi eest oleks paras.
Volikogu liige Aleksander Lind arvab, et rahvas on usaldanud, tööd tuleb teha hästi ja seda on vaja tasustada. Volikogu komisjone peaks tasustama, esimeestel on vastutus suur. Toetab volikogu liikmete koolitust.
Volikogu liige Avo Sinijärv teeb ettepaneku volikogu aseesimehele mitte eraldi hüvitust määrata, tasustada komisjone ja loobuda volikogu liikme hüvitusest.
Hääletati punktid eraldi läbi.
Volikogu esimehe hüvitus 4000 krooni kuus - poolt 13, erapooletu 1.
Volikogu aseesimehele hüvitust mitte määrata – poolt 14.
Volikogu liikmetele hüvitust mitte maksta – poolt 7, vastu 6.
Võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 1 „Linnavolikogu esimehele ja volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse määramine”. Sellega määrati volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitus linnavolikogu esimehele 4000 krooni kuus. Volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitust ei maksta.

Päevakorrapunkt nr 6.
Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Volikogu esimees Kalle Kiipus. Järgmise volikogu peame tegema järgmisel kolmapäeval, kus oleks päevakorras linnavalitsuse ja volikogu alatiste komisjonide koosseisude kinnitamine.
Detsembrikuu algusesse jääb linna põhimääruse I lugemine. Põhimäärus tuleb viia kooskõlla seaduse muudatustega.
Kuna toitlustusettevõtted peavad olema tunnustatud, siis tahaksime kuulda linnapealt informatsiooni, kuidas on olukord kooli sööklas, lasteaias, haiglas.
Probleemid on endise metsamajandi majaga, on vaja vaadata, et majas vesi ei külmuks talvel ära. Volikogu liikmed, kes on asjast huvitatud, võiksid ka tulla olukorraga tutvuma.

Linnapea Aivar Õun. Maja anti keskkonnaministeeriumi poolt tasuta linnale üle. Majas elab perekond Tamm, kellel ei olnud võimalik oma korterit erastada. Lepingus on märgitud, et Ants Tammega on sõlmitud tähtajatu rendileping. Meil ei ole eetiline hakata kohe maja müüma.

Volikogu liige Aleksander Lind. Probleemid on üleraudtee linnaosaga, seal elavad põhiliselt pensionärid. Suvel jäid kaevud veest tühjaks. Kas on olemas arengukava või mingi plaan, kuidas seal veevarustust, kanalisatsiooni ehitada.

Linnapea Aivar Õun. Veetrassi ehitus tuleks kõne alla, kui raudteed enam ei ole, kuid kas on sellega liitujaid. Linnavalitsusse ei ole sealt keegi veeprobleemidega pöördunud.

Informatsioon võeti teadmiseks.

30. oktoober 2002
Toimus uue volikogu esimene korraline istung

Istungist võtsid osa 14 volikogu liiget:
1. Erli Aasamets,
2. Kalju Jürisoo,
3. Kalle Kiipus,
4. Olev Koltšin,
5. Andres Kukk,
6. Agu Leivits,
7. Aleksander Lind,
8. Aarne Link,
9. Vladimir Ružits,
10. Elvi Sikk,
11. Avo Sinijärv,
12. Tiiu Tammiste,
13. Hugo Tomson,
14. Eve Vaikmaa.
Puudus Kaspar Kaugija.

Istungil osalesid Kilingi-Nõmme Linna Valimiskomisjon koosseisus:
esimees Maie Tuuksam,
aseesimees Priit Kullamaa,
liikmed: Heili Tohv, Margit Nõmtak, Liivika Pärnala.
Istungist võttis osa linnapea Aivar Õun.
Istungit juhatas kuni volikogu esimehe valimistulemuste kinnitamiseni valimiskomisjoni esimees Maie Tuuksam, protokollis Heili Tohv.

Päevakorrapunkt nr 1.
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu esimehe valimine.
Valimisliit „Kilingi-Nõmme” poolt esitas Agu Leivits volikogu esimehe kandidaadiks Kalle Kiipuse.
Valimisliit „Sõltumatud” poolt esitas Avo Sinijärv volikogu esimehe kandidaadiks Andres Kuke.
Kandidaadid Kalle Kiipus ja Andres Kukk esitasid lühikese oma nägemuse volikogu esimehe töö kohta.
Viidi läbi salajane hääletamine. Hääletamistulemusel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linna Valimiskomisjoni otsus nr 4 „Kilingi-Nõmme Linnavolikogu esimehe valimine”, millega kinnitati volikogu esimeheks Kalle Kiipus.

Istungit asus juhatama volikogu esimees Kalle Kiipus.

Päevakorrapunkt nr 2.
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu aseesimehe valimine.
Aarne Link esitas volikogu aseesimehe kandidaadiks Eve Vaikmaa, iseloomustades teda kui tublit ja kohusetundlikku inimest.
Kalju Jürisoo esitas Andres Kuke kandidatuuri.
Andres Kukk taandas oma kandidatuuri.
Otsustati teha vaheaeg 15 min. Kui uut kandidatuuri ei esitata, viiakse hääletamine läbi ühe kandidatuuriga.
Kandidaate juurde ei esitatud ja otsustati viia läbi salajane hääletamine ühe kandidaadiga.
Salajase hääletamise tulemusel Kilingi-Nõmme Linna Valimiskomisjon võttis vastu otsuse nr 5 „Kilingi-Nõmme Linnavolikogu aseesimehe valimine”, millega volikogu aseesimeheks kinnitati Eve Vaikmaa.

Päevakorrapunkt nr 3.
Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine.
Linnapea Aivar Õun esitab Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse lahkumispalve.
Linnavalitsus täidab oma töökohustusi kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni.
Linnavalitsuse lahkumispalve võeti teadmiseks.

30. oktoober 2002
Osta ja loe!

Oktoobrikuu ajakirjas „Kultuur ja elu” ilmus pikem kirjutis Kilingi-Nõmmest kui Euroopa kultuuriküla projektis osalejast.

30. oktoober 2002
Kilingi-Nõmme uued elanikud

Ranno Sutt – 09. 07. 2002
Lilit Aldoja – 02. 07. 2002
Kardo Koop – 17. 07. 2002
Harly Uibu – 04. 08. 2002
Sten Stamm – 11. 08. 2002
Aron Tammemägi – 23. 08. 2002
Marcus Jürimäe – 21. 09. 2002

30. oktoober 2002
Kaua tehtud kaunikene

Koos esimese lumega läks siis lahti üle kümne aasta vindunud ringtee ehitamine, õigemini ümberehitamine. Nimelt alustati nüüd suure hooga viadukti tarbeks kokku lükatud mäe laialivedamist... Mõnel on sellest natuke kasu ka, vähemalt Saarde vallal, kes saab nüüd tasuta varuda hulga liiva prügimäe juurde varuks. Kui ükskord Paikuse prügila valmis saab, tuleb meie oma sulgeda ja ilusasti kinni katta – siis kulub see liiv marjaks ära. Vallavanema sõnul tahavad nad ka Punaparki liiva varuda, eks ikka samaks otstarbeks.
Kõige selle juures ei imestaks aga põrmugi, kui ükskord valmis saanud ringteega otsustatakse, et Pärnu kaudu hakkab käima Tallinn-Berliini kiirrong ja vaja on uuesti viadukt ehitada...

Saarde Sõnumid

30. oktoober 2002
Mets puhtaks

5.oktoobril toimus üle-eestiline aktsioon “Mets puhtaks!”. Sama aktsioon toimus ka eelmisel aastal. Tookord jäid umbes pooled registreerunuist tulemata. Sel aastal jäi tulemata ainult 2 nimekirjas olevat õpilast ja neile leidsime kohe asendajad.
Enne metsa minekut anti meile kotid, nokkmütsid ja töökindad. Liikusime Kilingi-Nõmme ümber ja hiljem viidi meid autodega Tõitojale. Leidsime metsast erinevat prügi. Kõige rohkem oli plast- ja klaaspudeleid, krõpsupakendeid, kilekotte, autokumme, tühje suitsupakke, konservikarpe jne.
Kuid oli ka huvitavamaid leide, nagu pesumasin, tankitükk, paar kalosse, komposteerimata Tallinna sõidutalongid, kaelaehe, sumbuti, bensiinipaak, praeahi, trussikud, lamp, tuletõrjevoolik ja surnud jänes. Kõige rohkem oli prügi Kilingi-Nõmme lähedal.
Võrreldes möödunud aastaga oli prügi tunduvalt vähem. Arvatavasti oli see seotud seente puudumisega. Pärast prügi korjamist toimus piknik Reiu jõe ääres. Tore oli!

Pilte meie metsaaktsioonist võib vaadata http://www.timur.ee/mets_puhtaks/2002/galerii/

Laura Altin

Foto: Kogunemine Suveaias.

29. oktoober 2002
Akordionistide ettevõtmistest

Abja Muusikakooli akordioniõpetaja Valdo Värgi pealehakkamisel on Eestis loodud noorte akordionistide orkester, kuhu kuuluvad Pärnu-, Viljandi-, Lääne- ja Järvamaa muusikakoolide tragimad akordioniõpilased. Ka Kilingi-Nõmme Muusikakoolist osaleb selles orkestris 4 õpilast – Mailis Jõgi, Gerda Kuum, Terje Tammist ja Sander Savi. Kuigi Mailis on kooli juba lõpetanud, pole ta pillimängust loobunud.

See orkester tuli esimest korda kokku selle aasta 18. jaanuaril. Meie “pesapaigaks” on sanatoorium Tervis. Iga laps õpib kodus oma partiid selgeks ja ühistes proovides tegeldakse juba kokkumänguga. Orkestri repertuaar sisaldab nii levimuusikat kui klassikalise muusika töötlusi, nii valsse ja umpasid kui ka svingi ja bugi-vugit. Orkestri dirigent on akordionimuusika grand old man Venda Tamman. Orkestril on ka oma saateansambel: basskitarr, trummid ja süntesaator.

1-7. juulini Soomes, Ikaalinenis toimunud Sata-Häme Soi festivalile pääsemine oli selle orkestri esimene suurem ettevõtmine. Nii mõnigi laps istus ühe päeva jooksul, pill süles, kauem, kui ta seda kunagi varem teinud oli. Me olime Eestist ainuke akordionistide orkester ja meile sai osaks nii suur tähelepanu, et osa publikust hakkas koos meiega kontsertidele kaasa sõitma.
Orkester tuli Soomest tagasi täis mänguvaimustust. Juba augustis saime omale nime - „TREMOLO”.Eks see ole natuke raske nimi tavainimese jaoks, aga akordionimängijale tähendab see üht kindlat mänguvõtet.

Rahvas jookseb ikka rohkem õllesummerile kui akordionimuusika kontserdile. Arvatakse, et akordion on memmedele-taatidele. Vastupidist tõestas 4. oktoobril toimunud kontsert Tervises, kus saalis oli raske leida vaba kohta. Ka Kilingi-Nõmme rahval on võimalus orkestrit “Tremolo” kuulata-vaadata 2. novembril meie klubis. Sellel kontserdil tahaks välja tulla juba uuendatud kavaga, sest kontserdile eelneb pillimeeste kolmepäevane laager.

Lõpetuseks tahaks toetuse ja abi eest tänada hr. Aivar Õuna, hr. Tarmo Kulu ja Surju vallavalitsust. Tänu teile, Armand ja Aare, et te ikka olete valmis meid koos pillidega vedama. Jõudu ja jaksu uueks hooajaks Gerdale, Terjele, Sanderile ja Mailisele.

Õnnela Teearu
Kilingi-Nõmme Muusikakooli akordioniõpetaja

28. oktoober 2002
Klubi “Eakas” suvised tegemised

17. mail k a lõppes meie klubi tubane tegevus – oli viimane kevadine piduõhtu. Regulaarne kooskäimine algab tavaliselt septembri lõpus või oktoobris.
Algas meie suvine hooaeg. Tavaks on saanud meie tantsijate ja lauljate esinemine jaanilaupäeval, mil linn pakub suveaias pensionäridele kohvi ja kringlit. Nii oli see ka tänavu. 29. juunil olime külalisteks Mõisaküla suveaias taadi-memme peol. Peale meie olid Pärnumaalt kohal veel Tihemetsa ja Tali taidlejad. Meie esitasime seal kompositsiooni “Mälestusi noorusmaalt”, kus oli nii laulu, luulet kui ka tants “Seitse pruuti”. Olgugi, et ilm oli vihmane (viimases tantsus pidi peigmees maha istuma veeloiku, kuhu paks Pauliineke halastusest vihmakeebi alla laotas), oli tuju ülev ja vastuvõtt hea.

13. ja 14. juulil oodati meid Saaremaale. Sinna sõitsime oma kulu ja kirjadega kolme sõiduauto ja 14 esinejaga. Teel tegime väikese puhkepausi Lihula linnamäel ja lossi ümbruses, kus meenutasime oma varasemaid esinemisi. 13. juuli õhtul oli meil kontsert Laimjala külapäevadel. Kavas olid laulud, tantsud, luuletused ja näidend “Sanatooriumi romanss”. Rahvast lõbustas eriti koer, kes üle kiviaia lavale roninud karjapoissi haukumise ja sabaliputamisega tervitas. Sama koer muutus aga hiljem laval õige agressiivseks, kui näidendi abielupaar oma üleaisalöömist valjuhäälselt arutas. Ei meeldinud koerale tülid, eriti valjuhäälsed.
Saarlased võtsid meid väga külalislahkelt vastu, tore mälestus jäi Milvi ja Einarti pere poolsest kostitamisest, külapäevadel pakutud õlu ja suitsulest maitsesid hästi.
Järgmisel päeval jätkasime reisi, käisime Pireti kivi juures ja uudistasime ühe soomlase erasadamat. Kuressaares tutvustati meile vaatamisväärsusi, uut ravikeskust, Pireti ja Tõllu skulptuure, vanalinna. Lõunasööki pakuti kuursaalis kohalike pensionäride poolt, mille järel algas sealsamas meie kontsert, mis kestis 3,5 tundi – laulud, tantsud, näidend jne. Eriti hästi võeti vastu showtantsud – “Mustlastants” ja “Popurriidest polka”.
Õhtul korraldati meile ühe tuttava aias meeleolukas piknik. Tuju oli hea, sest nägime, et meie kontsert inimestele meeldis ja meie vaeva ja tööd hinnati. Magama sõitsime meie ööbimiskohta (turismitalu), kus meid ootas soe dušš ja mugav voodi. Esmaspäeva hommikul algas kojusõit.
Meelde jäid toredad päevad külalislahkel Saaremaal.

3. ja 4. augustil oli meil kavandatud ekskursioon ja kontsert Kihnu uues, ajakirjanduses palju vaidlusi pöhjustanud kultuurimajas. Seekordne reis oli preemiareis – kulud kandsid Pärnu Maavalitsus ja Kilingi-Nõmme Linnavalitsus.
Munalaiu sadamast sõitsime „Jõnniga” Kihnu, kus meid ootas rahvamaja juhataja Veera Leas. Meie käsutusse anti kaks „veotaksot” – inimeste ja pakkide veoks kohandatud veoautot. Rahvamajja, kus ka ööbisime, oli sadamast umbes kaks kilomeetrit. Meid hämmastas rahvamaja suurus; kuna maja oli alles eelmisel aastal valminud, olid ruumid uued, valgusrikkad ja kaunid. Veera Leas tutvustas meile Kihnu elu, rääkis, millised on vaatamisväärsused ja kuhu meil oleks huvitavam minna. Kihnu muuseumis tutvusime kihnlaste elu-oluga läbi ajaloo, nende riietuse, tööriistade, kunstiga. Saime teada, et saarel elab 604 inimeat, põhikoolis õpib 69 last. Kihnus on säilinud vana kombestik ja omanäoline eluviis. Kuna talvel on naiste põhitööks käsitöö, oli muuseumis väga palju naiste näputöid, peamiselt kudumeid. Käisime tutvumas ka Kihnu kiriku ja kalmistuga, viimane on kihnlaste jaoks sama püha koht kui kirik. Kalmistu oli piiratud kiviaiaga, peavärava lähedale on maetud kuulus kapten Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn. Tema kõrval puhkab Jõnni viimase laeva „Rock City” saarlasest puusepp Karl Jerkwelt.
Nende põrmud toodi Kihnu Taanist 1992. a. Samas on nendele püstitaud ka mälestuskivi. Kihnu muuseum asutati 1974. a. ja asub vanas koolimajas. Kihnus on neli küla: Lemsi, Sääreküla, Linaküla ja Rootsiküla. Neis võib näha arhailisi hooneid ja elu-olu, mida püütakse säilitada. Põhiliselt on Kihnu madal ja tasane maa paljude rannaniitudega, puudest on valdav osa mändidel ja niitudel kadakatel, kuigi kasvab ka kaske ja kuuske.

Peale saarega tutvumist kohtusime Hiiumaalt Käinast pärit pensionäridest lauljate ja tantsijatega. Õhtul andsime ühise kontserdi. Täheldada võis seda, et publkut oli vähem kui Saaremaal, ent vastuvõtt väga soe. Publiku vähesust võis põhjustada ka see, et eelmisel õhtul oli olnud ka kontsert, mis kestnud kella neljani hommikul. Kihnu naised olid peol kõik kohalikes körtides, ka koolitüdrukud. Mehenaised kandsid kõik eranditult sitsiriidest põlli, nii ka rahvamaja juhataja. Mis puutub uude rahvamajja, siis jäi meelde ühe Kihnu pensionäri ütlus: „Meie rahvas ei ole omaks võtnud seda suurt ehitist. Meile oli kodune oma vana maja, see maja on rohkem turistidele näitamiseks.”
Järgmisel päeval jätsime hüvasti oma võõrustajate ja hiidlastega, Veera Leas koos lastega saatis meid isegi laevale.

Suve lõpuürituseks oli meie traditsiooniline pidu Suveaias 18. augustil. Esinesid ka külalised Talilt, Tihemetsast, Surjust, Võistest ja Pärnust. Kahjuks juhtus viperus helitehnikaga, mistõttu jäid ära sõnalised esinemised ja ka laulude hea kõla, kuid pidu peeti siiski ära.

Vaike Gustavson

21. oktoober 2002
20. oktoobril toimusid korralised uue kohaliku omavalitsuse valimised

Valijaid oli Kilingi-Nõmme valimisjaoskonna nimekirjades 1814 (1999. aastal 1849), hääletanuid kokku 1089 (1999. aastal 1190). Hääletanute % oli 60.

Uue linnavolikogu esialgne koosseis:
Mae Annast
Kalle Song
Kaspar Kaugija
Erli Aasamets
Elvi Sikk
Tiiu Tammiste
Andres Kukk
Aarne Link
Aleksander Lind
Olev Koltsin
Hugo Tomson
Eve Vaikmaa
Agu Leivits
Kalle Kiipus
Kalju Jürisoo

Loe täpsemalt!

19. oktoober 2002
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu korraline istung

Kilingi-Nõmme linnavolikogu istung toimus 16. oktoobril 2002. a.

Päevakorrapunkt nr 1. Detailplaneeringu kehtestamine hoonetekompleksile Hommiku tn 2-a.
Otsustati: kehtestada detailplaneering hoonetekompleksile Hommiku tn 2-a.

Päevakorrapunkt nr 2. Kilingi-Nõmme linnavolikogu 31.10.1995.a. määrusega nr 19 kinnitatud ja 28.03.2001.a. määrusega nr 31 muudetud “Kilingi-Nõmme linna avaliku korra eeskiri” muutmine.
Otsustati: võtta vastu “Kilingi-Nõmme linna avaliku korra eeskiri”.

Päevakorrapunkt nr 3. Kilingi-Nõmme linna 2002. a. II lisaeelarve – teine lugemine.
Otsustati: Kilingi-Nõmme linna 2002. a. II lisaeelarve saata kolmandale lugemisele.

Päevakorrapunkt nr 4. Kilingi-Nõmme linna 2002. a. II lisaeelarve – kolmas lugemine.
Otsustati: vastu võtta Kilingi-Nõmme linna 2002. a. II lisaeelarve.

Päevakorrapunkt nr 5. Koolilõuna kulude katmiseks riigieelarves määratud eraldiste jaotamise kord.
Otsustati:
1. Kasutada koolilõuna kulude katmiseks riigieelarvest Kilingi-Nõmme linnale määratud eraldiste Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 1.-4. klassi õpilaste koolilõuna kulude katmisest ülejäävat osa järgmiselt:
1.1. Tasuta toit ettevalmistusklassi lastele;
1.2. Igale koolilõunale juurde 4.- krooni;
1.3. Ülejäänud raha arvelt kindlustada vähemkindlustatud perede lastele tasuta koolilõuna.
2. Otsus jõustub vastuvõtmisel ning seda rakendatakse tagasiulatuvalt 01.oktoobrist 2002.a. kuni 31.detsembrini 2002.a.

Päevakorrapunkt nr 6. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Laszlo Banyasz kannab ette revisjonikomisjoni akti.
Linnavalitsusele ja linnavolikogule tehti järgmised ettepanekud:
- nõuda allhankijatelt korrektselt vormistatud arvete esitamist;
- kehtestada linna sõidukitele kütusepiirangud;
- sõidukite erisoodustusmaksu alates 01. 01. 2003. a. mitte maksta linnaeelarvest;
- linnavolikogul välja töötada spordiklubide ja rahvaspordi ürituste läbipaistva, tõhusa ja õiglase toetamise põhimõtted ja mehhanismid, mis tagaksid erinevate spordialade arengu (kergejõustik, korvpall, jalgpall, ujumine, male jne);
- linnavalitsusel kaaluda telefoniliinide vähendamise võimalusi, olemasolevatele telefonidele kehtestada piiranguid; allasutuste juhtidel kindlaks teha põhjendamatult mobiilivõrkudesse helistajad ja sisse nõuda kõnede maksumus;
- loobuda turuplatsi ja politsei prügiveoarvete kinnimaksmisest;
- kehtestada ühtsed reklaamimaksu tingimused, mis kehtivad kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele või loobuda reklaamimaksust, kuna selle osatähtsus linna eelarves on väike;
- linnavolikogu komisjonide töö tõhustamiseks kaaluda komisjoniliikmetele hüvituse maksmist volikogu eelarvest.
Volikogu esimees Kaspar Kaugija kannab ette Helmi Tamme avalduse, kes soovib osta korterit äsja linnale üle antud majas Pärnu tn 2. Lahenduse leidmine avaldusele jääb järgmisele volikogule.
Esitatud informatsioon võeti teadmiseks.

07. oktoober 2002
Jälle valimistest

Kandidaate volikogudesse paistab jaguvat ja isegi kõvasti üle jäävat. Kilingi-Nõmmes kandideerib 15 mandaadile 81 isikut (5,4 inimest 1 kohale, 3. koht maakonnas!), Saardes 55 kandidaati 13 kohale (4,2). Tali on pisut tagasihoidlikum - 23 kandidaati 7 kohale (3,3).
Võrreldes 1999. a. valmistega on konkurents tublisti suurem eriti Saarde vallas (99.a. 23 kandidaati 13 kohale), Kilingi-Nõmmes kandideeris 99. a. 61 inimest, seega ka suur tõus. Ainult Tali vallas on olukord peaaegu sama - 99. a. kandideeris 20 inimest.
Tähelepanuväärselt aktiivsed on Kilingi-Nõmme naised (osakaal 45,7%), Saarde naiskandidaatide protsent 38,2 on ligilähedane vabariigi keskmisele (37,7), Talil on aga võim kindlalt meeste käes (naisi veidi üle veerandi - 26,1%). See-eest on Talil kõrge mõnda erakonda kuuluvate kandidaatide protsent - 43,5, Kilingi-Nõmmel on see protsent õige tagasihoidlik - 11,1.

Kas kasvav huvi kandideerida volikogu liikmeks toob kaasa ka valijate aktiivsuse tõusu? Sellele ei oska küll vastata, kuid oleks väga kurb, kui kodanike võõrandumine valimistest võrreldes 1999. a. veelgi langeks. Tol aastal hääletas valijate nimekirjadesse kantuist ainult 49,8 %, seega alla poole.
Traditsiooniliselt aktiivsed on olnud Kilingi-Nõmme valijad (99. a. 64,4%), Tali ületas 50 % künnise (52 %), Saarde (48,6 %) jäi aga alla vabariigi keskmise. Absoluutarvudes väljendatuna võttis hääletamisest 99. a. osa Kilingi-Nõmmel 1190, Saardes 879 ja Talil 329 valijat.

Miks siis inimene ei lähe valima? Tuttav ettekääne, et pole ju kedagi valida, ei pea sellise kandidaatide rohkuse juures küll enam paika, ennem on siin sellisel mittevalijal endal viga küljes.
Teine tavaline vastus on, et minu häälest ei sõltu midagi. See on küll täiesti vale lähenemine, väga palju võib sõltuda ühest häälest. Ja ei ole veel suudetud ega suudetagi välja mõelda sellist valimissüsteemi, kus iga valija konkreetne tahteavaldus realiseeruks. Kui aga valimistel mitteosaleja väljendab sellega oma passiivset protesti, siis selline protest ei vii kuhugi, vaid näitab ainult kodaniku vähest arusaamist maailma asjadest.

Nüüd veidi sellest, kuidas siis ikka see volikogu formeerub. Võtame näiteks Kilingi-Nõmme.
Valimisjaoskonnas peate valimissedelile kandma selle kandidaadi järjekorranumbri, kelle poolt soovite hääletada, valida saate pika nimekirja järgi. Valimisliitude või erakondade asetus nimekirjas ei anna mingit eelist, see näitab ainult seda, millises ajalises järjekorras liidud või erakonnad ennast registreerisid.
Ka kandidaatide järjestusest nimekirjas ei sõltu midagi, mõnes nimekirjas on kandidaadid tähestikulises järjekorras, mõnes on „kõvemad" mehed eesotsas, mõnes on järjekord juhuslik. Siin on oluline erinevus riigikogu valimistega, kus väga palju sõltub kandidaadi asukohast nimekirjas.
Kui valimised on toimunud, loetakse hääled kokku ja tehakse rida rehkendusi.
Oletame, et Kilingi-Nõmmes osales hääletamisel 1005 inimest. 1005 jagatakse mandaatide arvuga (15) ja saadakse lihtkvoot - 67. Need kandidaadid, kes kogusid 67 või rohkem häält, saavad kohe volikogusse. Kuna kandidaate on küllalt palju, jagunevad hääled laiali ja tõenäoliselt võib nii volikogusse pääseda 1 või 2 kandidaati, oletgem, et 2.
Määratakse ka valimiskünnis absoluutarvus - leitakse 5 % 1005-st, see on 51 häält. Nimekiri, mis sai vähem hääli, langeb konkurentsist välja (nii juhtus eelmine kord Eesti Kristliku Partei nimekirjaga).
Edasi reastatakse iga konkurentsi püsima jäänud erakonna või valimisliidu nimekirjad vastavalt saadud häälte arvule ja summeeritakse, saades iga erakonna või valimisliidu poolt antud häälte summa.
Edaspidi läheb asi keeruliseks, sest kasutatakse keerulist valemit , et sõeluda välja ülejäänud 13 mandaati. Ajaleheruum ei võimalda seda täpsemalt kirjeldada, põhimõte on selles, et rohkem hääli saanud erakond või valimisliit saab ka rohkem mandaate, kuid tänavu nii paljude nimekirjade puhul vaevalt, et mõni nimekiri üle 6 mandaadi saab.
Erakonnale või valimisliidule jaotatud mandaadid antakse vastava nimekirja rohkem hääli saanutele, ehk näiteks 6 mandaadi puhul saavad volikogusse vastava nimekirja 6 kõige rohkem hääli saanud kandidaati.
Muidugi on siin palju erijuhtumeid, mida pole võimalik käsitleda. Muuseas, teatud juhtudel võrdsete arvude puhul on eelistatud see nimekiri või kandidaat, kelle nimekiri või nimi on eespool.

Saarde Sõnumid

07. oktoober 2002
Pensionärid purskkaevul

Kilingi-Nõmme linn sai toreda vaatamisväärsuse keskväljaku purskkaevu näol. Selle avamine toimus pidulikult shampuse joomisega. Millegipärast olid meie pensionärid selle toreda ürituse maha maganud ja seetõttu kogunesid nad 12. septembril videvikus purskkaevu juurde, kohale oli kutsutud ka linnapea Aivar Õun. Pensionäride klubi „Eakas” juht Vaike Gustavson tänas linnapead toreda vaatamisväärsuse eest, mis meie linna kaunimaks teeb, ja andis talle üle sügislillede kimbu.
Ühiselt lauldi Hille Tuulingu eeslaulmisel selleks puhuks loodud laulu „Purskkaevu lugu”. Kuna pensionärid on lõbus ja teotahteline rahvas, lauldi ja tantsiti ümber purskkaevu tubli pool tundi. Liikus ringi ka uudishimulikke noori.
Sai ka pildistatud, ent kahjuks „pandi pihta” pingile jäetud fotoaparaat ajal, mil tantsiti. Siit õpetussõna: igal asjal on kaks otsa: hea ja halb. Kahju, et selline tegu meeldejääva ettevõtmise meeldivat ja meeldejäävat külge tumestas.

Vaike Gustavson

Foto: Purskkaev ehitusjärgus.

Purskkaevu lugu
(Viisil „Oot-oot-oot-oot las mul minna”.)

:,: Oot-oot-oot-oot tehti sinna
purskkaev keset Nõmme linna:,:
Kui sa mõnda asja teed
küll siis arvustajaid näed.
Mõnelgi oli tuju paha,
purskkaev olgu põõsa taga.
Siis laps saab minna pissile
ja emme teeb kalli issile.
Kuid purskkaev olgu linna süda.
Mis ta purskab põõsa taga?
Maksis oma õige hinna
ja nüüd purskab keset linna.
Nõmme pätid tulid mõttel,
valasid shampooni vette.
Siis nad ennast kaevus pesid,
küll läks mustaks selle vesi!
Ei siis enam purskkaev purskand,
politsei see vaikselt norskas.
Mehed kaevu puhtaks pesid,
nüüd on jälle selge vesi.
Tänu teile, Õun ja Song,
linnal ilus purskkaev on.
Aivar Õun on tubli mees,
las ta linna juhib veel.
Selleks talle jõudu me
üheskoos kõik soovime!

07. oktoober 2002
5 aastat GLOBE programmis

1996. aastal liitus Eesti rahvusvahelise keskkonnaprogrammiga GLOBE. Esimeste liitujate hulgas oli ka Kilingi-Nõmme Keskkool. Vahepeal oleme saanud Gümnaasiumiks, aga töö GLOBE programmis jätkub siiamaani. 1.septembril täitus meil 5 aastat igapäevaste ilmavaatluste tegemisi. Lisaks oleme teinud vee-, taimkatte- ja mullauuringuid.
Kuna GLOBE programmi eesotsas on USA juhtivad teadlased, siis oleme märkamatult pääsenud teadust tegema. Möödunud aastal vaadati üle kõikide koolide saadetud andmed ja kontrolliti nende õigsust. Range kvaliteedikontrolli läbinud koole oli kokku 52, neist 17 USA-s. Nende koolide andmed võetakse aluseks maailma kliimamuutuste uurimiseks maailmas. Väljavalitud 5 Eesti kooli hulka kuulub ka Kilingi-Nõmme Gümnaasium.

Elli Altin

07. oktoober 2002
GLOBE kokkutulek Lepaninal

12.-14.augustini toimus Pärnumaal Lepaninal Eesti GLOBE kokkutulek. Igast GLOBE programmis osalevast koolist võis osaleda 3 õpilast. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi esindasid Laura Altin, Anne-Ly Saul ja Kristjan Pahk.
Laagris oli väga põnev. Seal sai igasuguseid uuringuid teostada. Näiteks määrata erinevate vedelike pH-d ja temperatuuri, teostada mullauuringuid, õppida GPS-i kasutama. Juhendajad olid sõbralikud ja targad. Räägiti ka Pärnumaa keskkonnaprobleemidest, mõõtmisandmete kasutamisest, vee kvaliteedi hindamise meetodeist ja mõõtmisvahenditest ning muust huvitavast. Saime uusi teadmisi ja oskusi. Tore oli teha ja ette mängida rollimänge. Teemadeks olid keskkonnahoid ja säästev elulaad perekonnas, maanteel, rannas, valitsuses jne. Grupid ja teemad määrati loosimise teel. Meie grupi teemaks oli „Telk ja lõke”. Lahedad olid kolmandal päeval toimunud GLOBE mängud.
Mängude käigus tuli teha täpsusmõõtmisi ilma mõõteriistadeta, orienteeruda GPS-i abil, tunda taimi, osaleda viktoriinil ja mängida satelliidimängu. Kokkuvõttes saavutasime 2. koha.
Vabal ajal oli tore ujuda meres või basseinis.
Kõigile meeldis Lepanina ilus loodus, puhas rand ja põnev öine langevate tähtede vaatamine. Ainuke äpardus juhtus Kristjaniga, kes öösel narilt alla kukkus, sest ta ei näinud redelipulki. Laagri tegi toredaks huvitav tegevus ja uued ning vanad sõbrad. Iga päev võiks õppetöö niimoodi toimuda. Kokkutulek lõppes ühise tordisöömisega.

Laura Altin
Anne-Ly Saul
Kristjan Pahk

Foto: Lepantaim: hetk lepalehe mängust GLOBE kokkutulekul.

07. oktoober 2002
Patlased lätlastel külas

Suvi on olnud üle ootuste ilus ja soe, küllap seepärast on olnud aktiivsed ka meie pensionärid.
Laulumängu punt "Patlane" sai kutse Läti vabariigi Vaidava vallalt ja kultuurimajalt (Valmiera lähedal) võtta osa 26-27. juulil tomuvast Anna ja perepäevast. Nagu näitab rahvakalender, on 26. juuli Anne päev.

See Lätimaa on meil siin küll käega katsuda, aga katsu sa sinna autoga sõita (bussi või rongi ju enam ei käi)! Rahvusvahelise liikluskindlustuse peale hakkab pensionäri rahakott nutma! Nii oligi meie esinejate piirarvuks kümme, niipalju mahutas lätlaste mikrobuss, mis meile piirile vastu tuli.

Esimene peatus oli Mazsalacas vana tuttava kultuuritöötaja Nellija Nurmika muuseumis, mille ametlik nimetus on "Latvijas Kulturas Fonda Ziemelvidzemes Birois". Varahommikune tutvumine selle muuseumiga tekitas mõtteid - kuidas suudavad lätlased oma kultuuriväärtusi koguda, säilitada ja eksponeerida, leida selleks sobivad ruumid ja entusiastid? Miks meie Kilingi-Nõmmes ei suuda, eksponaate peaks veel ju leiduma. Kodudes vanad esemed ajapikku lihtsalt hävivad (keda noortest huvitab see, mida tegi ja omas kauge vanaisa või -ema?), see "tarbetu" prügi läheb tihti hävitamisele.
Septembrikuus korraldab seesama Kultuurifond Ramatas läti esimese naisnäitekirjaniku Marija Peksena mälestuskivi juures tema sünniaastapäeva tähistamiseks väikese kontserdi, kuhu on kutsutud ka "Patlane" (mälestuskivi asub Ramata keskusest veidi edasi paremat kätt lagedal põllul).

Edasi viis sõit Valmiera suunas, järgmine peatus oli ühe kena järve kaldale rajatud puhkekeskuses Väike Ants (nimi on saadud ühe puuskulptuuri nimest). Jälle oli meil imestamist ja uudistamist - milliste vahenditega ilmestada ja muuta huvitavaks ühte vaba aja veetmise paika. Ei tule küll Eestis ühtegi sellist kohta meelde, kuigi on ikka käidud ka... Seal oli mõeldud igale huvigrupile ja eriti lastele, selline paik lihtsalt kutsub puhkama. On esinduslik palkmaja - söögikoht, teine maja pidude korraldamiseks, eraldi maja ööbimiseks. Seal ei hakka küll kellelgi igav - tantsi tantsulaval, tee lõket, mängi tohutute puust nuppudega malet-kabet, istu õdusa välikamina ääres, sõida rippteega, sõua paadiga järvel, istu järve kohale ehitatud baaris. Laste jaoks on puust auto (ka meie mahtusime sisse), mootorrattad, ehtsad vankrid jne, ja see kõik on maitsekalt sobitatud loodusesse, ümberringi lillepeenrad ja -amplid. On meilgi kauneid kohti, aga sealne oli seninähtutest erinev.

Valmierast 15 km Riia poole ongi Vaidava, kaunis asula järve kaldal. Meid võtsid vastu vallavanem ja kultuurimaja direktor. Nõukogude ajal ehitatud suures kultuuripalees olid üles seatud Annade käsitöö- ja siidimaalide näitus. Ka kogu avar majaesine oli käsitöömeistrite ja kunstnike päralt. Rahvas sai vaadata, kuidas valmivad punutud kübarad, korvid, ehted. Uudistada sai ka mööblitislerite puutöid, kiviraidurite, metallikunstnike ja pottseppade toodangut, iga huviline võis lasta endast tasuta visandi joonistada. Samas olid väljas ka müügilauad ja riiulid valmis kaubaga, hinnad olid vastuvõetavad. Kohal oli ka mesinik, müügiks mesi ja vahast valmistatud ilustused. Kaks pikka lauda olid leiva-saiatoodete müügiks ja degusteerimiseks. Ja kogu selle melu juurde käis rahvatants ja -muusika. Sealsamas murul lustisid folklooriansambel "Sudmalinas" Valkast, "Seluona" Leedust ja meie "Patlane". Kõik sealsed toimetused olid pikitud laulude-tantsudega, tantsuringis olid koos kõik esinejad, ka pillimehed ühinesid. Tore oli vaadata, kuidas noored ja vanad koos lõbutseda oskavad, leidsime ka palju ühisid laule, igaüks laulis oma keeles. Lusti jätkus õhtupoolikuni, siis sõitsime tagasi Vaidavasse, kus algas pannkookide küpsetamise võistlus. Võistkondi kogunes tervelt kümme, meid esindasid Hillar ja Leo.

Kogu kirev päev kulmineerus kontserdiga pargis suurel tantsulaval. Kolme folklooriansambliga liitusid veel Valmiera 12 paariga segatantsurühm ja liikumisrühm. Kontsert lõppes lõkete süütamisega pargis ja põlevate küünaldega kaunistatud lillepärja viimisega järvele näkineidude poolt. Meil tuli aga kiirustada ärasõiduga, nagu Tuhkatriinu pidime meiegi lahkuma enne keskööd - piiripunkt suletakse kell 24. Jõudsime väga täpselt!

Lõpetuseks veel tänusõnad tõlk Ritale, kes oli meiega kogu pika päeva, ja bussijuhile, ning muidugi tänu- ja imetlussõnad lätlastele: oskavad nemad ikka külalisi vastu võtta ja pidusid korraldada! Meil oli veel rõõm järgmiselgi päeval kaasa antud kringlit süüa ja videolt see tore päev üle vaadata. On hea, et meil on nii toredad lõunanaabrid.

Hille Tuuling
„Patlase” eestvedaja

 

• Uudised
• Uudiste arhiiv

• Saarde Sõnumid
• Pildigalerii