Uudiste arhiiv
(2002. a. II kvartal)

25. juuni 2002
Kilingi-Nõmme tähistas võidupüha

Pühapäeval, 23. juuni hommikul toimus Kilingi-Nõmme linnavalitsuse eest laululavani sõjaväeorkestri saatel Pärnu üksik-jalaväepataljoni ajateenijate jalutuskäik.

Võidupüha avasõnad ütles Vabadussõja endise monumendi jalamil Kilingi-Nõmme linnapea Aivar Õun. Päevakohaste kõnedega esinesid Saarde ja Tali valla ning Kilingi-Nõmme sõjaveteranide esindajad.
Uudistada võis sõjarelvi ja päästeameti tehnikat.
Võidupäevane ajateenijate jalutuskäik toimus Kilingi-Nõmmes teist korda.

Kell 11 kutsus linnavalitsus pensionärid hommikukohvile.
Keskpäeval andsid lauluväljakul kontserdi kohalikud taidlejad.

Vaata fotosid.

23. juuni 2002
Kilingi-Nõmme uued kodanikud

18.03.2002 Argo Kaseväli
21.05.2002 Karolin Lippmaa

23. juuni 2002
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi Põhikooli lõpetajad

9. a klass
Merly Abram
Alo Allik
Katri Haki
Kadi Iir
Martin Juurikas
Madis Jõgi
Eve Kallo
Taavi Karu
Indrek Koikson
Kätlin Kõiva
Taavi Kõrvits
Annika Lauri
Aleks Lind
Gede Lukjanjuk
Mikk Matsi
Aili Mäll
Katrin Paimre
Erki Pajunurm
Priit Pukk
Taisi Pärnmäe
Rando Randoja
Martin Rauk
Peeter Ruul
Roland Saar
Liis Schults
Kristi Song
Terje Tammist
Madli Tikerpuu
Danel Uke
Klassijuhataja Helmi Tamm

9. b klass
Triin Eesaru
Merit Iir
Meelis Juht
Kervin Keerd
Aivar Kukk
Kadi Kuru
Mariliis Kutsar
Jaanika Kuusk
Katrin Lellep
Argo Lemmik
Jonas Lemmik
Ilona Nõmm
Liis Osipov
Alar Peegel
Mari Seller
Airi Siiner
Alvar Sutt
Anno Tarvis
Aliis Uibu
Ardi Voll
Jessika Volt
Jorma Õis
Klassijuhataja Kersti Soomets

23. juuni 2002
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 54. lennu lõpetajad

12. reaalklass
Triin Antso
Priit Heilu
Kristiina Jarlõkova
Ardo Jürgenson
Mari-Liis Kadak
Urmo Kiviselg
Karmen Kohv
Madis Kullamaa
Darja Lankina
Marili Lapp
Kadri Lääne
Karel Pais
Kerli Peterson
Ragnar Pähn
Renno Rohtmaa
Riina Ruul
Kristi Saarsalu
Jaanus Tammiste
Tiivi Tomson
Merje Venig
Ardo Voll
Klassijuhataja Enno Grünthal

12. humanitaarklass
Anneli Hallaste
Armand Kielas
Janno Kekkonen
Kuldar Kutsar
Ailo Mäll
Avely Ahtma
Ehtel Juhansoo
Sigrid Kohv
Kristel Koit
Kerstin Metsik
Pille Park
Rita Iloste
Marika Rentnik
Maris Saks
Liivi Seling
Siiri Õunap
Klassijuhataja Reet Sinik

23. juuni 2002
Päästeteenistuse uudised

Maikuus esines meil üks metsapõleng.
Mais toimusid ka päästetöötajate erialateadmiste eksam ja füüsilised katsed, mille kõik mehed edukalt läbisid.
Tervisekontrolli ei läbinud 4 meest, seetõttu on Kilingi-Nõmme Tugikomando viidud direktori käskkirjaga ajutiselt 3-mehelise valve peale.
Kilingi-Nõmme päästeteenistuse uued telefoninumbrid on 27-112 ja 52-100, kuid tulekahju korral helistage ainult numbrile 112.

FOTO: Märtsikuused õppused Kirikujärvel. „Uppujaja” Arbo Saar, päästajana Urmet Saarpere ja julgestajana Kaido Vill.

NB! Pärnumaa Päästeteenistuse väljasõidukorrast

21. juuni 2002
Linnapea annab teada

Lugupeetud linnakodanikud! Suve saabudes on meie linnas toimunud ja toimumas palju huvitavaid sündmusi. Igati õnnestus „Eurovisiooni“ ühisvaatamine, samuti oli palju rahvast „Laulge kaasa“ lindistusel.
Võidupäeval ootame teid vaatama Pärnu Üksiku Jalaväepataljoni pidulikku jalutuskäiku kesklinnas. Päev jätkub kohalike taidlejate kontserdiga ja erinevate spordivõistlustega.
Hakkame valmistuma Kilingi- Nõmme linna päevadeks, mis sel aastal toimuvad 19–21 juulil.
Tänaseks on selgunud seegi , et linna möödasõidu teed hakatakse ehitama selle aasta septembris ja valmis peab see olema 2003.aastal.

Aivar Õun
Kilingi-Nõmme linnapea

21. juuni 2002
Kodumaale saabub nimeka lenduri leitnant Johannes Kimmeli põrm

Jaanipäevaks saabub kodumaale nimeka lenduri, Raudristi kavaleri, leitnant Johannes Kimmeli põrm.
Johannes Kimmel sündis 19. aprillil 1918. aastal Saarde vallas Leipste külas talupidajate kuuelapselises perekonnas neljanda lapsena. Surnud 14. mail 2002. aastal Saksamaal Bielefeldi linnas.
Kadunu koolitee algas Kalita 6-klassilises algkoolis. Ta lõpetas Läänemaa Ühisgümnaasiumi Haapsalus. Sundaega teenis Johannes Kimmel 9. Üksikus Jalaväe Pataljonis Pärnus, kust läks üle Tallinna Sõjaväe Lennukooli Lasnamäel, mille lõpetas 1940. aastal.
1944. aastal mobiliseeriti Johannes Kimmel sõjaväkke, ta tegi läbi kiirkursused tutvumaks saksa lennukitega, ta baseerus Põltsamaa lähistel asuvatel salalennuväljadel, sooritades sealt öölendurina 34 korda rünnakuid vaenlase objektidele. Tema meenutusi: “Kottpime septembrikuu, ei kusagil näha tulukest. Vaikust lõhestab mootorimürin ja hetk hiljem sööstab lennuk mustavasse taevasse, kaasas surmatoov laadung. Orientiiriks ainult lennuki armatuurlaud. Jõudnud Mehikoorma lähistele märkab Tartu suunas liikuvat voori, kes uljusest tingituna jätnud tuled kustutamata. Pikeering piki voori ja pommid langevad.” Ainult arvata võib, mis maa peal juhtus, aga Johannese süda on rahul vähemalt sellegi eest, et sai veidigi kätte maksta küüditatud vanema venna Aleksandri eest (hiljem selgus, et Aleksander lasti maha Sosva surmalaagris).
Kilingi-Nõmmel elab veel kindlasti mõni vanem inimene, kes mäletab, kuidas Johannes linna ja kodukoha, Leipste küla kohal tiiru tegi ja taandus lennukiga Saksamaale, olles veendunud, et “sõda pole veel lõppenud, vaid alles algab”.
Johannes Kimmel oli sõjavangis inglaste käes Belgias ja Saksamaal. 1949. a. tabas teda üliraske haigus, mille tõttu ei saanud ta väga aktiivselt osa võtta ühiskondlikust tööst. Siiski võttis ta osa YMCA tööst, oli rahvusgrupi esimees Bocholtis ja Augustdorfis, aitas korduvalt keskorganisatsioonil läbi viia esinduskogu valimisi.
Raske haiguse tõttu ei saanud ta enam külastada taasiseseisvunud Eestit, kuigi oli jäägitult oma kodumaa patrioot. Alati lahke, sõbralik, abivalmis ja väga humoorikas - nii mäletatakse teda lähedaste ringis.
Urn Johannes Kimmeli põrmuga sängitatakse mulda Saarde kalmistule juulikuu esimesel poolel oma vanemate kõrvale.

09. juuni 2002
Linnapea annab teada

Lugupeetud linnakodanikud, suve lähenedes ootavad meid ees huvitavad sündmused.
Alustasime juba 25. mail, mil toimus laululaval Eurovisiooni ühine vaatamine.
Edasi olite kõik oodatud saatesarja „Laulge kaasa”avalikule lindistusele lauluväljakul 1. juunil.
Sel suvel on Kilingi-Nõmme päevad planeeritud 19.-21. juulile. Selleks ajaks tahame taastada surnuaia järve koostöös Saarde vallaga (koostöö matusemaja ehituses laabus hästi ja tänaseks on seal olemas ka külmutusseade).
Lisaks neile tegemistele käib juba gümnaasiumi internaadi remont, kohe algab lasteaia akende vahetus. Linnavalitsuses on sõlmitud eelleping kõnnitee asfalteerimiseks Sauga kauplusest raudtee poole.

Aivar Õun
Kilingi-Nõmme linnapea

09. juuni 2002
MTÜ AIK Livonia teatab

MTÜ AIK Livonia infotuba ja ühtlasi Saarde Sõnumite toimetuse kontori ruum on peaaegu remonditud, astuge sisse.
Tuba asub Pärnu tn 37 II korrusel, majandusühistu kontori trepist üles minnes otseuks; kohe pannakse ka silt uksele, samuti postkast, kuhu saate teateid ja kirju panna.
Kahjuks ei ole kontor pidevalt lahti, seetõttu võiksite vajadusel helistada mobiilil 056 91509 8, kui mobiil ei vasta, lülitub kõne numbrile 92 509. Kui ka see number ei vasta, proovige veidi hiljem!

Saarde Sõnumid

09. juuni 2002
Romurallil Rakveres

18. mail toimus Rakveres järjekordne romuralli etapp. Esimesele kohale nügis, sõitis, rammis Urmas Tihane , teisele kohale nügis, müksis ja tõukas Raido Paimre, kolmandale kohale paarutas Janno (perekonnanimi ei tule praegu meelde) Märjamaalt, seega kaks esikohta meile!

Kokku sõitis üksteist autot, nii et hästi tehtud! Pärast ametliku kava lõppu kutsus üks kaks tundi hilinenud sõitja võitja platsile, et üks ühele selgeks teha, kes keda. Umbes kolme minuti järel oli Mossest järgi jäänud hunnik auravat plekki, millest juht Punamütsike kätega vehkides välja jooksis ja leidis, et aitab küll. Nii et täielik võit!

Pöidlahoidjaid ja kaasaelajaid siitkandist oli umbes nelikümmend inimest. Aitäh Teile! Tänud ka meie toetajatele OÜ Hostens, AS Lumilind, OÜ Similis, Tihemetsa PT, OÜ Urmenn, ilma Teie abita poleks asi nii hästi välja kukkunud.

Veel infot: Märjamaal korraldatakse väikeste autode Romuralli (VAZ, Mosse, ZAZ), suuremaid platsile ei lasta. Kes soovib kampa lüüa, kas sõitma või kaasa elama, andke teada. Suurem üritus toimub 10. augustil Antslas Hauka laada raames.
Nii et sõidame veel!

Agu Nõmmann

FOTO: ...nad võitlesid vapralt!

09. juuni 2002
Kuritegevusest piirkonnas

Uurides statistilisi andmeid kuritegevuse kohta Saarde vallas, Kilingi-Nõmme linnas ja vabariigis keskmiselt, selgub, et olukord piirkonnas polegi kõige hullem.
Rõõmustab see, et me jääme vabariigi keskmisele alla ligikaudu 2,5 korda. Heameelt teeb kuritegevuse langus Saarde vallas. Nimelt toimus 2001. aastal Saarde vallas ligikaudu 25% vähem kuritegusid kui 2000. aastal.
Kuritegevuse langus on jätkunud ka selle aasta esimeses kvartalis. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on toimunud ligikaudu 21% vähem kuritegusid. Kurvastab aga kuritegevuse kasv Kilingi-Nõmmes ning ettevõtete juhtide üsna suur ükskõiksus oma ettevõtete vara suhtes.
Pöördumisele asutuste ja ettevõtete juhtide poole reageerisid minu andmetel ainult Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse allasutused, kus rakendati meetmeid vara paremaks kaitseks. Ülejäänud on ilmselt arvamusel, et ehk kurjategijad neid ei külasta.
Ei taha küll õudukat maalida, aga muret teeb üks asi küll. Nimelt registreeriti selle aasta esimeses kvartalis Kilingi-Nõmmes esimene narkokuritegu. Nagu suuremate linnade kogemustest teada, on narkomaania üks varavastaste kuritegude peapõhjustest. Seepärast kutsun üles kõiki, kes teavad midagi narkomaanide ja diilerite kohta Kilingi-Nõmmes, andma infot politseile või minule (tel. 056 919 828), anonüümsus garanteeritud. Ainult ühiselt ja politseiga koostööd tehes suudame hoida oma piirkonna turvalisust.

Toomas Pärn
Kilingi-Nõmme piirkonna kriminaalpreventsioonikomisjoni sekretär

09. juuni 2002
Noorte tuletõrjespordi olümpial

16. mail toimus Pärnus Kalevi staadionil noorte tuletõrjespordi teatejooksude päev – nn „Noorte tuletõrjespordi olümpia”.

Kilingi-Nõmmet esindasid lasteaed Krõll ja Kilingi-Nõmme Gümnaasium. Lasteaiast Krõll osalesid Marten Oks, Kevin Kuturin, Hans-Joosep Pärna, Marleen Parm, Greg Hallop, Marcos Vaik, Daisy Kase ja Romet Sutt. Lapsi juhendasid kohapeal kasvataja-õpetaja Reet Eesmaa ja lasteaia Krõll juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal Evi Lapp.

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist osalesid võistlustel:
1-3 klass – Taavi Uke, Uku-Mart Pärtel, Roland Paal, Sirvo Nõmm, Talis Pulk, Indrek Kask, Rauno Leesi ja Raul Tiit;
4-7 klass – Kaupo Tamm, Romet Ollino, Priit Pärnala, Uku Arop, Kaur Kõue, Raido Link, Kädi Kuhlap, Silja Sõmer, Meeri Vilinurm,Triin Tallo, Gerda Kielas ja Karmen Hanson;
7-9 klass – Annika Avaste, Triin Sinijärv, Kersti Õilsalu, Janika Keller, Annika Lauri, Katrin Paimre, Tauri Sinijärv, Ivo Manilets, Kristo Kaugija, Rain Päärman, Kaivo Põder ja Gert Pikkor.

Võisteldi 6x60 teatejooksus, 8x50 teatejooksus ja 400 m tuletõrje ringteatejooksus. 400 m tuletõrje ringteatejooksus võitis Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi võistkond I koha ja karika (võistkonda kuulusid Kaivo Põder, Annika Avaste, Rain Päärman, Annika Lauri, Gert Pikkor, Kristo Kaugija, Tauri Sinijärv, Katrin Paimre ja Ivo Manilets).

Kilingi-Nõmme Päästeamet tänab kõiki lapsi hea esinemise eest, samuti õpetajaid-treenereid Kuro Linki, Ülo Liblikat, Peeter Põderit, transpordi eest Avo Sinijärve, Peep Saart, Kilingi-Nõmme Linnavalitsust ja kõiki teisi, kes aitasid kaasa ürituse õnnestumisele.

Olev PAUKSON

02. juuni 2002
Päästeteenistuse uudised

Aprillikuus toimunud põlengud: Surju vallas 5 tulekahju – neist 4 põhjustatud kulu põletamisest. Saarde vallas oli 14 kulupõlengut, Tali vallas 1. Kilingi-Nõmme linnas oli 1 kulupõleng ja 1 tulekahju Laada tänaval, kus põles kõrvalhoone (põhjuseks laste mängimine tikkudega).

FOTO: I vahtkond Kiriku järvel harjutamas.

29. mai 2002
Kilingi-Nõmme linnavolikogus

Volikogu istung toimus 8. mail 2002.

Päevakorrapunkt nr 1. Kilingi-Nõmme linna 2001. a. eelarve täitmise aruande kinnitamine.
Ühel häälel otsustati: kinnitada Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 40 “Kilingi-Nõmme linna 2001. a. Eelarve täitmise aruande kinnitamine”.

Päevakorrapunkt nr 2. Kilingi-Nõmme linna 2002. a. lisaeelarve ja eelarve muudatused – teine lugemine.
Ühel häälel otsustati: 2002. a. lisaeelarve ja eelarve muudatus saata kolmandale lugemisele.

Päevakorrapunkt nr 3. Kilingi-Nõmme linna lisaeelarve ja eelarve muudatused – kolmas lugemine.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 41 „Kilingi-Nõmme linna 2002. a. lisaeelarve ja eelarve muudatused”.

Päevakorrapunkt nr 4. Kilingi-Nõmme linna arengukava energeetilise osa vastuvõtmine.
Ettepanek Aarne Lingilt: Palun järgmise volikogu istungi päevakorda sisse võtta gümnaasiumi arengukava.
Ettepanek Urmas Song‘alt: Palun järgmise volikogu istungi päevakorda sisse võtta arupärimine arengukomisjoni töö kohta.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 42 „Kilingi-Nõmme linna arengukava energeetiline osa”.

Päevakorrapunkt nr 5. Kilingi-Nõmme Haigla ettepanek sihtasutuse moodustamiseks.
Ühel häälel otsustati: Kilingi-Nõmme Linnavolikogu teeb ettepaneku Saarde Vallavolikogule asutada Saarde valla ja Kilingi-Nõmme linna osalusel SA Kilingi-Nõmme Tervise ja Hoolduskeskus.

Päevakorrapunkt nr 6. AS Pärnu REV-ilt omapoolse finantseerimise taotlemine 2002. a. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi remondiks.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 36 „AS Pärnu REV-ilt omapoolse finantseerimise taotlemine 2002. a. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi remondiks”.

Päevakorrapunkt nr 7. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Informatsiooni andis linnapea Aivar Õun:
1. Gümnaasiumi ja internaadi remondist.
2. Vanast koolimajast.
3. Soovist müüa külaliste korter.
4. Endisest „Pargi kohvikust”.
5. Lavi järvest.
6. Heakorrakonkursist.

Kommentaarid volikogu istungi juurde

Jupikaupa remont läheb alati kallimaks kui teha rohkem korraga, seetõttu nõustus volikogu tellima gümnaasiumi ja internaadi remonti järgmise aasta eeldatavate remondirahade arvel käesoleval aastal.

Ilmselt tuleb järgmisel volikogu istungil arutusele Kantsi tänava vana koolimaja saatus. Senine rentnik ei ole võimeline hoonet rentima ega ka renti tasuma. Kas hoone müüa või mitte, on volikogu otsustada, sest tegemist on kinnistuga, mille võõrandamise otsuse vastuvõtmine on volikogu ainupädevuses. Kinnistu krunt on ligi 2 hektarit, igapidi soodne koht puhkekompleksi rajamiseks, kuid nii väikeses linnas see äriidee ilmselt ei kanna. Tõenäoline on, et kui kinnistu otsustatakse müüa ja ka ostja leidub, siis läheb endine koolimaja lammutamisele. Linnapea teatas, et ka kooli vilistlased olevat selle mõttega juba leppinud, kui vähemalt sinna mälestustahvel paigutatakse.

Kuna linnas käib vähe külalisi, otsustas linnavalitsus oksjonil Aia tn 3 asuvas elamus oleva linnale kuuluva 4-toalise korteri ära müüa. Kuna endise metsamajandi hoonete kompleks kuulub nüüd linnale, siis saavad külalised ööbida seal.

Maja Kiriku tänaval, kus asub Pargi kohvik, maha ei müüda, seda maja praeguste elanike huvides.

Kui ka Saarde Vallavalitsus kaasa lööb, tahetakse järv sel aastal korda teha.

MTÜ AIK Livonia ja Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse poolt korraldatakse heakorrakonkurss. Võitjad tehakse teatavaks Linna Päevadel.

Saarde Sõnumid

02. mai 2002
Linnapea annab teada

Lugupeetud linnakodanikud! Kõigepealt tahan teid tänada kevadise suurpuhastuse eest, millega olete juba mitu nädalat tegelenud. Kui linn on korras ja puhas, on meil kõigil siin parem elada.
Linnavalitsuses tegeletakse ettevalmistustega suvisteks ehitustöödeks. Lasteaed saab uued aknad, gümnaasium uue katuse ning remonditakse söökla ja tüdrukute WC. Internaadis on plaanis remontida kolmas korrus.
Keskväljaku kujundamist alustasime kella paigaldamisega sidehoone seinale.
Aprillikuu lõpus tahame välja panna keskväljaku detailplaneeringu, siis saavad kõik soovijad selle kohta ettepanekuid teha.

Aivar Õun
Kilingi-Nõmme linnapea

02. mai 2002
Ilus kevad on käes

Ilus kevad on käes, Kilingi-Nõmmest Pärnusse sõites on tee ääres näha rohkesti õitsvaid pajusid.
Aga metsaservad ja kraaviperved valendavad, sinetavad, kuid mitte kevadlilledest, vaid prügist: tühjad plastpudelid, joogipurgid, kilekotid ja muud pakendid. See rämpsukülv algab kohe linnapiirist ja läheb Pärnuni välja.
Samamoodi näevad välja ka väiksemate teede ääred. Juba vaadata seda on kole, aga astuda üle nende prahiste kohtade on veel ebameeldivam.

Miks me oma prahiga rikume ära ilusad metsad?
Plastpurgi ja -pudeli saab ju kokku vajutada, kilekotti pista ja hiljem prügikasti toimetada. Autosõitjal peaks olema väga lihtne hoida autos kilekott, kuhu prügi sisse panna. Rootsi autoturistidel olid kõigil autos prügikotid ja väiksematki prügi ei visatud Eestimaa metsadesse.

Tallinna ümbruse metsad on muutunud lausa prügimägedeks. Pealinlased kurdavad, et väga ebameeldiv on minna linnaümbruse metsadesse. Meil pole lugu veel nii hull, aga peaksime rohkem hoolima oma looduse puhtusest.
Meie kodud on siin metsade keskel ja metsas käia on meil rohkem vaja kui pealinlastel. Metsa on asja viha- ja luuaoksa otsijal, seene- ja marjakorjajal, tervisejooksjal või muidu jalutajal. Ja kõigil on meeldiv käia puhtas metsas.
Lääneeurooplased kadestavad meid meie rabade ja metsade rohkuse pärast. Hoiame neid siis puhtana iseenda tarbeks ja teistelegi näitamiseks.
Eestlased muretsevad väga oma maine kujundamise pärast. Ärgu olgu siis prügine, lagastatud loodus meie maineks.

Saarde Sõnumid

FOTO: Tüüpiline pilt ükskõik, millise Eestimaa tee ääres.

02. mai 2002
Täiskasvanud laste ja nende vanemate suhted

Olen neid mõtteid, mida täna teiega jagada tahan, kaua peas kandnud, kuid ikka loobunud neid välja ütlemast. Arvan, et see on hell teema ja puudutab nii mõndagi valusasti. Lugenud aga 4. aprilli Videvikust artiklit, mis põhines meie linna pensionäri sõnadel ja mis laskis Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse suhtumist oma pensionäridesse paista üsna negatiivsena, otsustasin riskida ja panna teisigi arutlema teemal – täiskasvanud laste ja nende vanemate suhted.

Nimelt on Videviku artikkel ajendatud maamaksust. Me kõik teame, et 2001. aastal lõpetas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu maamaksusoodustused meie linnas ja sellel aastal muudeti valitsuse poolt maa hindamise metoodikat. Kõige selle tõttu muutus maamaks sel aastal suuremaks peamiselt jaamataguse linnaosa kruntide puhul.
Aasta algupoolel selgitas muutusi Saarde Sõnumites meie maakorraldaja Peet Mardu, ta soovitas raskuste puhul pöörduda abisaamiseks sotsiaalnõuniku poole. Seda on päris hoolega ka tehtud ja toetused on juba väljagi makstud.
Muidugi, kõik maksud ja eriti nende suurenemine, teevad meil kõigil hinge täis. Paneme nüüd aga käe südamele ja mõtleme, kas see maamaks on nüüd see kõige hirmsam?
Minuni jõudnud avaldustes oli tegemist peamiselt 200-300 krooniga, mõned üksikud ulatusid üle 500 krooni. Muidugi on ka need summad üksikpensionärile suured, seetõttu tahabki omavalitsus jagada mitte lausdotatsiooni, vaid anda toetust sellele, kes seda tõesti vajab.
Ühele üksikule memmele andsime toetust 500 krooni, talle endale jätsime maksta 28 krooni, teist 500 kroonilist maksu leevendasime 200 krooni, sest temal, erinevalt eelmisest, väga haigest memmest, on kusagil täiskasvanud laps.
Muidugi saime ka avaldusi, kus maamaksu suurus oli 190 krooni, peres kaks pensionisaajat ja täiskasvanud lapsedki olemas. Kui omavalitsus oleks jätkanud soodustuse andmist kõigile pensionäridele, olekski olukord olnud selline – soodustust oleks saanud töötav pensionär, üksikvanur, pere, kus sissetulekuks kaks pensioni, ja pere, kus maa küll ema või isa nimel, kasutab seda aga hoopis noorpere. Poleks ju päris õiglane, või kuidas teie arvate?

Ja nüüd lähekski peateema juurde – emad, isad ja täiskasvanud lapsed. Millegipärast on need suhted tänapäeval üha rohkem ja rohkem pea peale pööratud.
Kui vanasti hakkasid täiskasvanud lapsed oma vanaduspõlve pidavaid vanemaid aitama, siis praegu lasub nii mõnelgi 80. aastasel emmel oma 40 aastase poja ülalpidamine.
Eks nendel raskematel juhtudel ole muidugi peapõhjuseks viinakurat, kuid ma olen tähele pannud, et pensionäridest vanemad püüavad isegi oma üsna hästi toimetulevatele pensionieelikutest lastele raha pihku pista. Polegi vaja kaugele minna – minu oma 92 aastane isa tahab mulle 500-600 krooni bensiiniraha sokutada, kui ma tal külas käin. No tule taevas appi!
Meil kõigil on nii taevaste kui maiste seaduste järgi kohustus aidata oma vanemaid, kui me vähegi suudame. Ma tean, et on noori lastega peresid, kel pole tööd ja kellele kulub vanemate abi õigusega ära, ma ei räägi praegu nendest.
Aga olgem ausad, väga palju on ka neid noori inimesi, kes lihtsalt ei taipa, et nüüd on kätte jõudnud aeg aidata mammat-papat, võimalusi neil selleks on. Mamma-papa keel ei paindu aga kuidagi ütlema: kuule, pärija, maja ja maa on juba peaaegu sinu omad, äkki maksad seekord ise need 200-300 krooni? Mitte ei paindu, ikka tundub, et noorel inimesel on seda või teist vaja, auto võtab kõvasti benssu, väikeste laste asjad on nii hirmus kallid jne.

Parem juba kiruda halba omavalitsust ja küsida sealt toetust – äkki annavad. Linnavalitsus annabki, kui ta näeb, et taotlus on põhjendatud – maks suur ja maksja väeti ning üksik, kuid linnavalitsus ei tahaks anda, kui maks ei ole ülejõu käiv ja maksjal hea elujärje peal lapsed olemas.
Nii, küllap olen nüüd juba nii mõnegi vihale jõudnud ajada, aga ma arvan, et mul on vist ikka natuke õigus ka – olen ise veel täiskasvanud laps, samas ka täiskasvanud laste ema, nii näen asju mõlemast vaatevinklist. Ja tean täpselt, et ei ole piisavalt hea laps oma vanale isale ning peaksin olema hoopis nõudlikum ema oma lastele. Kuid ma püüan, püüdke teie ka!

Mae Annast
Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse sotsiaalnõunik

01. mai 2002
Kas Nõmmes ikka on igav?

Lugedes viimast Saarde Sõnumite numbrit olin meeldivalt üllatunud, et Romuralli oli pandud üheks meeldejäävamaks ürituseks koos lennuki katsetamisega. Aitäh, aga minu isiklik arvamus on see, et on olnud ka teisi põnevaid üritusi meie linnas.
Tõesti tuleb tunnistada, et nad on jäänud vajaliku tähelepanuta ja sellest johtuvalt publiku arvuta, kuid kui nimetada alternatiivansamblite kontserti, siis vesteldes pealtvaatajatega selgus, et spetsiaalselt selleks oldi kaugelt kohale tuldud (Raplast, Tudust jm). Nii et meie linnake on Eesti kaardil olemas ja teada.

Tulles nüüd mulle kodusema teema juurde: pärast Romurallit on üsna palju küsitud: „millal tuleb järgmine Kilingi-Nõmmel?” Vastan: “ei tea”, sest see on kõige täpsem vastus.
Miks? Sest sellisel kujul seda enam korraldada ei saa. Ei saa enam loota ilmataadi peale, et ta teeks kena ilma, kas siis külma või kuiva.
Oleks vaja tõsta olemasolevat platsi veidi kõrgemaks. Seda saaks teha lihtsalt, kui kasutada vanu vahelagede paneele. Siit väike üleskutse - kui keegi teab, kus seisab, vedeleb või on kellelgi ees vanu paneele, palun võtke kontakti. Kui saab platsi korralikuks, siis on võimalik vingem üritus korraldada. Paneelide asi peaks siiski olema legaalne, muidu pärast jama kui palju!
Kui romurallidest veel rääkida, siis järgmine sõit toimub 18. mail Rakveres. Autoehitajad, andke pihta, sest minu teada ehitatakse siinkandis lisaks nendele, kes sõitsid, veel nelja võistlusautot.
Niisiis, lööme kampa ja läheme sõitma, igavust peletama!

Agu Nõmman
Kilingi-Nõmme romuralli peakorraldaja

01. mai 2002
Võimlemisklubi Githal on juubel

Kilingi-Nõmme võimlemisklubi “Githa” loodi aastal 1992. Tõukeandjaks oli tolleaegne Pärnu rajooni spordikomitee esimees Enn Tasalain.
Vabariigi rühmvõimlemise meistrivõistluste võitjaiks on tuldud kahel korral: 1977 - noorteklassis (treener Margit Schmidt) ja 1998 - juunioride klassis (treener Eha Smolina). Eesti Koolispordiliidu Võimlemisfestivali laureaatideks on tuldud aastatel 1991 kuni 2001.
Eesti spordiselts “Kalev” meistriks on tuldud samuti kahel korral. Aastatel 1996 ja 2001 osaleti suure koosseisuga ESS “Kalev” juubeliüritustel Tallinnas.
Võimlemisklubi “Githa” traditsioonilisim ettevõtmine Kilingi-Nõmmes on emadepäeva võimlemispidu, mis käesoleval aastal toimub juba 13. korda. Sel, juubeliaastal, toimub galaetendus klubis 10. mail kell 19.00.

Võimlemisklubi “Githa” ei eksisteeriks, kui poleks meie tegevust toetavaid kohalikke omavalitsusi - Kilingi-Nõmme Linna- ja Saarde Vallavalitsust ning nende juhte Kalle Kiipust, Tarmo Kulu ja Aivar Õuna.
Võimlemisklubi ristiisa on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Aarne Link, kes on juhtinud ka kõiki 12 züriid, valimaks Kilingi-Nõmme võimlemismissi.
Senised missid on: Sigrid Karotamm, Kairi Peterson, Agnes Ots, Liina Smolina, Kristina Kaun, Siiri Schmidt, Merlin Miilits, Evelin Adamson, Karin Linnuste, Maiken Schmidt, Kristi Saarsalu, Triin Antso.

Margit Schmidt

FOTOD:
1. „Githa" treenerid Margit Schmidt ja Eha Smolina.
2. Tõelised oma ala meistrid.
3. Järelkasv.

01. mai 2002
Päästeteenistuse uudised

Sel aastal algas Kilingi-Nõmme Päästeteenistusel nn „kuluralli” 28. märtsil, mil sõideti välja kulupõlengut kustutama.
Kuni 14. aprillini käidi kulupõlenguid kustutamas 20 korral, neist kahel juhul oli tuli jõudnud ka metsa ja kahel juhul hoonete külge. Kulupõletamise tagajärjel süttis Surju-Jaamakülas töökojahoone. Talil põles traktor.

01. mai 2002
Malevõistlustel

Pärnumaa talispordimängude malevõistlustel saavutas Saarde valla võistkond II koha. Edukalt maletasid üheskoos õpilased ja juhendajad Sten Kasela, Madli Tikerpuu, Eiki Lehemets, Raivo Raaliste ja Viire Talts.

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi poisid käisid malet mängimas 19. jaanuaril Paides, kus toimusid maakondade põhikoolide võistkondlikud esivõistlused. Võistluste peakorraldaja oli kauaaegne Kilingi-Nõmme ja hilisem Paide koolijuht Hillar Hanssoo, kellele nende võistluste juhtimine jäigi viimaseks.
Tunnustatud kooli- ja malejuht lahkus manalateele veebruaris.
Kilingi-Nõmme võistkond saavutas aga I koha Paide Ühisgümnaasiumi ja Lõpe Põhikooli ees. Meie võistkonnas mängisid Sten Kasela (4 võitu 4 mängust), Sander Tikerpuu (4/4), Silver Kiviselg (3,5/4) ja Arvi Berg (3/4).

Sten Kasela mängis Eesti kuni 16 a. poiste meistrivõistlustel ja saavuta seal 45 osavõtja seas 15. koha. Paremini läks Stenil kuni 14 a. võistlusel (9. koht) ja kõige rohkem suutis ta end maksma panna kuni 12 a. meistrivõistlustel, kust tuli 4. koht.

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi maletajad olid edukad ka Pärnu maakonna algkoolide individuaal-võistkondlikel MV-del, kus Silver Kiviselg tuli I, Arvi Berg III ja Helina Kasela tüdrukutest III kohale. Üheskoos toodi ära võistkondlik võit. Maakonna põhikoolide MV-d andsid esikoha taas Kilingi-Nõmmele (Sten II, Sander VII ja Madli I koht). Koolinoored lõid kaasa ka Pärnumaa täiskasvanute MV-l, kuid siin annab edu end veel oodata - õppida on palju.

Pärnumaa Maleklubi korraldab male sarivõistlusi ja etapil “Tere, kevad!” saavutas kuni 12 a. poiste seas üldvõidu Sten Kasela. Kuni 10 a. tüdrukute seas jäi paremusjärjestus selline: Helina Kasela I, Mari-Liis Talts (Tihemetsa PK) II, Mari-Heleen Lillemäe (Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ettevalmistusklass) III koht. Poiste samas vanuseastmes oli esimene Silver Kiviselg ja kolmas Kalmer Suigusaar. Tüdrukute vanemas vanuseklassis oli Madli Tikerpuu teine.

Koolinoorte maleelu Pärnumaal ja vabariigis on elav. Ees on mitu huvitavat võistlust. Kõigil malehuvilistel on aga võimalus kaasa elada Eesti täiskasvanute malemeistrivõistlustele, mis toimuvad käesoleva aasta augustikuus Kilingi-Nõmmes.

01. mai 2002
Lauamängude mitmevõistlusel

23. veebruaril toimunud Pärnu maakonna MV lauamängude mitmevõistluses (male, lauatennis, koroona ja kabe) saavutas esikoha Viire Talts. Viire oli parim ka Pärnumaa meistrivõistlustel kiirmales ning vastased ületas ta ka normaalajakontrolliga malemängus.

07. aprill 2002
Linnapea annab teada

Head linnakodanikud!
Soovin teile ilusat kevade algust!
Nagu paljud teist on märganud, töötavad linnas jälle elektrimehed, kes paigaldavad meile uusi elektri- ja tänavavalgustuse kaableid, seoses sellega palume teie mõistvat suhtumist, sest võib esineda mõningaid elektrikatkestusi.
Linnavalitsus tegeleb ka haljasalade linna omandisse saamise küsimustega, mis tähendab seda, et maareform on juba praktiliselt lõpusirgel. Seoses sellega palume neil kodanikel, kellel maaasjad ajamata, võtta ühendust maakorraldajaga.
Saabuv kevad kohustab meid koristama oma krunte ja sellega piirnevaid tänavaääri. Linnavalitsus leiab võimaluse prügi tasuta viimiseks prügimäele kindlal ajavahemikul.

Aivar Õun
Kilingi-Nõmme linnapea

07. aprill 2002
Päästeteenistuse uudised

2002. a. esimene kvartal on olnud Pärnumaa Päästeteenistuse Kilingi-Nõmme Tugikomandole töine. Alates sellest aastast viib tugikomandos väljaõpet läbi Marek Sein, jaanuaris olid õppeteemadeks päästeseadused, valitsuse ja siseministri päästealased määrused.
Jaanuaris oli üks sõiduauto põleng Kikka mäel ja korstna põleng Raba talus Leipste külas.
1. veebruarist alustas Kilingi-Nõmme Tugikomandost õpinguid Väike-Maarja Päästekoolis Eiko Tammist ja samast ajast töötab meil peale 80 t. algväljaõppeprogrammi läbimist Jaanus Mitt Talilt.
Veebruaris pidasime töötajate naiste-lastega vastlapäeva, ainult et lumepuuduse tõttu tuli seda teha sees.
Veebruarikuu õppused hõlmasid nii teoreetilisi kui praktilisi õppusi vee ja vahuga selleks puhuks imiteeritud sündmuskohal. Õppuste teemaks oli “inimeste päästmine liiklusvahendist õnnetuse korral ja esmase abi andmine”.
Samuti said mehed kätte tuletõrjuja-päästja kutsetunnistuse, olles eelnevalt läbinud 80 tundi algväljaõpet + 80 tundi tulekustutus- ja päästetöid ning 40 tundi suitsusukeldumise väljaõpet.

Märtsikuus on meil õppe ja harjutuste teemaks olnud inimeste päästmine jäält ja veest. Praktilisteks õppusteks oleme kasutanud Kiriku järve tagumises osas lahtist vett ja nõrka jääd. Enamuse meie õppusi ja harjutusi on filminud Ants Laigna - suur tänu talle selle eest!
Märtsis oli üks põleng Marana vanas “kastilauas” ja üks autoavarii Lodjas, põhjuseks must jää.
Märtsikuu kuivade ilmadega on alanud ka kulupõletamine. Mõelgem, inimesed, enne kui tule kulule otsa panete, mitte aga nii nagu juhtus eelmise aasta kevadel Tuulikul, kui üks perenaine oma maal kulu põletades põletas maha ka naabrimehe elamise koos kõrvalhoonetega!

Lõpetuseks teatame, et Kilingi-Nõmme Päästeteenistuse uued telefoninumbrid on 53 100 ja 27 112.
Häire korral sõidame sündmuskohale välja ainult läbi häirekeskuse numbrile 112 antud teate peale.

FOTOD:
1. Autopõleng Kikka mäel.
2. Pärnumaa Päästeteenistuse õppe- ja treeningkeskuse juhataja Enn Eberg kontrollib, kas vahtkonnavanem Alar Sakala on „kannatanu” suutnud elule äratada.

02. aprill 2002
Kilingi-Nõmme uued kodanikud

01.02.2002 Kelly Ehavee
04.02.2002 Helene Loorents
11.02.2002 Carolyn Klaamas

 

• Uudised
• Uudiste arhiiv

• Saarde Sõnumid
• Pildigalerii