Uudised

27. september 2002
Veteranide Euroopa meistrivõistlustel

15-25. augustini toimusid Saksamaal Potsdamis veteranide Euroopa meistrivõistlused. Kilingi-Nõmmest osales võistlustel Arnold Schmidt, kes saavutas 3000 m takistusjooksus 6. koha.

27. september 2002
Saarde kogudusel uus õpetaja

EELK Saarde Katariina Kogudus valis koguduse täiskogu koosolekul 8. septembril 2002. a. koguduse õpetajaks õpetaja Tarmo Kiburi.

27. september 2002
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu korraline istung

Kilingi-Nõmme linnavolikogu istung toimus 18. septembril 2002. a.

Päevakorrapunkt nr 1. Kilingi-Nõmme linna 2002. a. I lisaeelarve - teine lugemine.
Ühel häälel otsustati: Kilingi-Nõmme linna 2002. a. I lisaeelarve saata kolmandale lugemisele.

Päevakorrapunkt nr 2. Kilingi-Nõmme linna valimiste jaoskonnakomisjoni moodustamine.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 45 „Kilingi-Nõmme linna valimiste jaoskonnakomisjoni moodustamine".
Jaoskonnakomisjon moodustati järgmises koosseisus: esimees Raul Tammiste; liikmed: Ene Heil, Eiki Lehemets, Asta Lill, Maige Reidla, Külli Song, Matis Song, Mari Treial, Aita Tänavots; asendusliikmed: Aino Kapsta, Urve Nuut.

Päevakorrapunkt nr 3. Kilingi-Nõmme linna 2002. a. I lisaeelarve - kolmas lugemine.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 43 „Kilingi-Nõmme linna 2002. a. I lisaeelarve" (juurde lisatud).

Päevakorrapunkt nr 4. Linna Auraamatusse kandmine.
Ettepanek volikogu esimehelt Kaspar Kaugijalt kanda linna Auraamatusse Rootsi Kuningriigi kodanik Sören Ahlenius, kes on oma elu sidunud meie linnaga, luues siia perekonna. Juba 2000. aastast on ta tegelenud heategevusega, tehes annetusi meie haiglale, sotsiaaltöö osas annetusi jõuludeks ja kooliaasta alguseks lastega peredele.
Viidi läbi salajane hääletamine. Salajase hääletuse tulemusel otsustati ühehäälselt kanda linna Auraamatusse Sören Ahlenius.

Päevakorrapunkt nr 5. Kilingi-Nõmme linna 2002. a. II lisaeelarve - esimene lugemine.
Ühel häälel otsustati: Kilingi-Nõmme linna 2002. a. II lisaeelarve saata teisele lugemisele.

Päevakorrapunkt nr 6. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Informatsiooni andsid volikogu esimees Kaspar Kaugija ja linnapea Aivar Õun. Selle koosseisu viimane volikogu istung toimub 16. oktoobril. Soov on valmis ehitada suusarada. Volikogu liige Erli Aasamets teeb ettepaneku töötada välja volikogu liikme eetikakoodeks. Volikogu liikmete arvates peaks linnavalitsus üle vaatama väljastatud kauplemisload ja nõudma, et peetaks kinni lubadel märgitud kauplemisaegadest. Esitatud informatsioon võeti teadmiseks.

02. september 2002
Aldeburgh - Euroopa kultuuriküla 2003

Kui tänavu toimusid kultuurikülade üritused päikesepaistelises Itaalias Pergine Valdarnos, siis järgmisel aastal ootab meid udune Albion (nagu vanasti poeetiliselt öeldi).
Kus siis asub Aldeburgh? Ta asub Suurbrittannias Ida-Suffolki krahvkonnas Põhjamere kaldal, enam-vähem Amsterdamiga ühel joonel, lähim suurem liin on Ipswich edelasuunas.
Londonist peaks olema Aldeburghini umbes 150 km. Loodame edaspidi Aldeburghi lähemalt tutvustada, seekord sellest, mis siis seal järgmisel aastal ja millal toimub.

Ilmselt võtab järgmisel aastal üritusest osa ka uustulnuk Kirchheim Austriast.
19-21. juulil on Aldeburghis koos kõigi külade noored, eesmärgiks digitaalse kunstiteose kokkupanemine. Mõeldud on see nii, et eeltöö tehakse kodus - tehakse fotosid, helilindistusi ja filme oma kodukohast ning siis pannakse materjal kokku üheks tervikuks ja avaldatakse ka internetis.
Siinkohal üleskutse meie noortele: kes on huvitatud, andke endist teada, ja mida varem, seda parem.
25-27. aprillil toimub kõigi külade esindajate konverents, kus peamiseks teemaks külaturism.
19-21. septembril toimub kultuurikülade festival (ilmselt sel korral kõik külad ühel ajal koos).
Kas lisandub veel muid üritusi, selgub ilmselt hiljem.

MTÜ AIK Livonia

02. september 2002
Augustikuu malega

Esmakordselt toimusid Eesti meistrivõistlused males meestele ja naistele Kilingi-Nõmmes. Malemängud mängiti Kilingi-Nõmme gümnaasiumis. Ainulaadne oli see, et kahte põnevamat voorupartiid sai jälgida ka interneti vahendusel. Päevasündmusi pildis kajastas Erli Aasamets (vt Kilingi-Nõmme gümnaasiumi kodulehekülg internetis). Igal partiil oli mitu eesmärki, sest peale vabariigi meistri selgitati ka Eesti olümpiakoondise kandidaadid Bledis toimuvale maleolümpiale. Naised selgitasid Eesti selle aasta parima naismaletaja, kelleks osutus Tatjana Fomina. Viire Talts Saarde vallast saavutas 6. koha.

Meestel tuli mängida 18. augustini, et teada saada parim. Teist aastat järjest sai selle tiitli Kaido Külaots, teine oli Priit Leito ja kolmas noormaletaja Meelis Kanep.
Noormaletajatele toimus 2-4. augustini Pärnus P. Kerese mälestusturniir. Kuna 12-aastasi noori oli vähevõitu, mängisid nii 12- ja 14-aastased poisid-tüdrukud ühes grupis. Selle turniiri võitis Sten Kasela, kes sai 4,5 punkti 5 partiist. Kuni 10-aastaste noorte seas saavutas Kalmer Suigusaar 5. koha (parim Pärnu maletaja) ja Helina Kasela 6. koha (parim tüdruk).

15-17. augustini mängiti noorte malet Kilingi-Nõmmes MSK Kasmar poolt korraldatud turniiril. Ühtlasi selgitati ka Pärnumaa parimad noored . Kuni 10-aastaste poiste seas oli Pärnumaa parim Silver Kiviselg, kes saavutas üldkokkuvõttes IV koha. Teiseks tuli Kalmer Suigusaar ja kolmandaks Kristo Lehemets. Pärnumaa parim tüdruk oli Helina Kasela, teine Mari-Liis Talts (Tihemetsa põhikool) ja kolmas Mary-Helen Lillemäe. Kuni 12-aastaste Pärnumaa parim Sten Kasela sai 5 punkti 5 partiist, ka üldkokkuvõttes I koht. Teine oli Tõnu Heinmets ja kolmas Yanari Kasemets, mõlemad Paikuse põhikoolist. Parim tüdruk oli Annika Ojasild Tihemetsa põhikoolist. Kuni 14-aastaste poiste seas oli Pärnumaa parim Johannes Mengel Surju põhikoolist, teine Sander Tikerpuu Kilingi-Nõmme gümnaasiumist ja kolmas Kaspar Laas Tihemetsa põhikoolist.

14. augustil oli Kilingi-Nõmme maleelus veel üks põnev sündmus. Suurmeister Jaan Ehlvest andis 27-le õpilasele simultaani. Kahe tunni jooksul saavutati suurmeistri vastu 5 viiki. Viigi mängis välja ka Sten Kasela.

Lõpetuseks võib öelda – augustis oli Kilingi-Nõmmes põnev ja sündmusterohke maleelu.

Eiki Lehemets

02. september 2002
Väga austatud Saarde kihelkonna rahvas!

Väga austatud Saarde kihelkonna rahvas!
Kirjutades kokku Saarde kihelkonna ajalugu ja lootuses, et see ka kunagi kaante vahele saab, pöördun Teie poole palvega, et Teie, kel on soovi, enda, oma vanemate ja vanavanemate eluloolised andmed mulle saadaksite. On ju meil olnud sadade viisi ettevõtlikke inimesi läbi erinevate ajalooperioodide.
Eriti suur lünk on aastatest1910-60. Tore oleks, kui meie kanti puudutav kirjatükk saaks koos Teiega mahukamaks kirjutatud.

Andmed peaksid sisaldama järgmist: kus sündis (vald, talu, linn); andmed isa-ema kohta (ka ema neiupõlvenimi); kus koolis käidi (käisite?); tegevusalad; töökoht; amet (aastate kaupa); andmed laste kohta; surmaaeg; koht, kuhu maetud.
Kui need andmed jäävad varasemasse perioodi kui 1920. aasta, siis avaldame Teie poolt esitatud andmed koos teiste ajalooliste andmetega juba järgnevates Saarde Sõnumite numbrites. Ka igasugune fotomaterjal on teretulnud.
Lootes Teie aktiivsele ja julgele pealehakkamisele lugupidamisega

Olev Paukson
Kilingi-Nõmme, Karja 3A

02. september 2002
Noortelaager Pergine Valdarnos

Temperatuur: üle 30 kraadi.
Taevas: pilvitu.
Ilm: väga soe.
Korraldajad: oma ala parimad.
Osavõtjad: Eesti, Holland, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Kreeka, Tsehhi,Ungari.
Aeg: 27. juuli - 3. august.

Kilingi-Nõmme linna esindasid Madis Kullamaa, Merilin Lehtmaa, Kristi Saarsalu ja Madis Räästas. Kohale saabusime 25. juuli õhtul, seega oli meil rohkem aega tutvuda linnakesega ja kohalike elanikega. Ööbisime kurikuulsas kloostris.

Teisel päeval tutvusime delegatsioonide ja laagri programmiga. Ees ootas huvitav nädal teatri- ja põllumajandusteemalistes töögruppides, programmi lülitati ka kolm ekskursiooni.
Ajanappuse tõttu üheski linnas kaua olla ei saanud. Arezzos sai nautida ehtsat Itaalia jäätist, selles linnas on ka tehtud film „Elu on ilus”. Siena oli õhtuhämaruses eriti kena. Peaväljakul toimus tagasihoidlik, kuid igati tasemel tuleetendus. Firenzes saime paar tundi jalutada.

Pergines toimus filmifestival, kus näidati nii Euroopa kui Ameerika filme. Noorte südamed vallutas bänd, mille repertuaar koosnes 70.-90. aastate diskolugudest. Rahvas läks juba paari esimese loo ajal tantsima. Nautida sai ka head bluesi ja kohalikku rahvamuusikat.

Teatritöögrupis ühendas lavastaja erinevate riikide kultuurid oma eksperimentaalteatriga. Etendus oli üles ehitatud neljale põhielemendile – vesi, tuli, õhk, maa. Viimaseks õhtuks saadi koos lavastaja nägemuse, kohalike harrastajate ja laagrirahvaga kokku suurepärane etendus, nii mõnelgi noorel avanes võimalus oma anded proovile panna. Etendus kanti ette viimasel päeval õhtupimeduses linnaväljakul – nii osalejad kui pealtvaatajad jäid etendusega igati rahule.

„Põllumehed” proovisid kohalikku veini ja ehtsat oliiviõli, arutlesid taluturismi teemal ja püüdsid leida lahendust, kuidas linnastumise perioodil ka maaelu jätkuks.
Vabal ajal püüdsime nautida juulikuist Itaaliat. Külastasime lähedal asuvaid lossivaremeid, ujusime basseinis ja külastasime Arezzo linna. Ka ehtsat turumelu saime näha. Kuna joogiks on põhiliselt vein, siis viidi meid veinipoodi erinevaid veine maitsma.

Meie käsutuses oli bassein, kuhu saime kuuma ilma eest pakku minna. Aktiivsemad harrastasid võrkpalli ja lauatennist. Korraldati võrkpallivõistlus, mis jäi aga ajanappuse tõttu pooleli. Meie jõudsime veerandfinaali.

Õhtuti mängisid pillipoisid trummi, mille saatel oli väga hea tantsida. Õhtud möödusid suheldes ja üksteist tundma õppides.

Järgmisel aastal Inglismaale, 2005. a. aga Kilingi-Nõmme. Igatahes kõik lubasid, et ei jäta Eestit vahele.

Täname Kilingi-Nõmme linnavalitsust, MTÜ AIK Livoniat, Travel House’i ja kõiki teisi, kes aitasid kaasa meie reisile.

Noortelaagrist osavõtjad

02. september 2002
Maareform Kilingi-Nõmme linnas

Pool Kilingi-Nõmme linna administratiivpiirides olevast 425,64 hektarist on leidnud endale omaniku. 530-st eramust on 507 elamu juurde moodustatud kinnistud ning ainult 23 omanikku ei ole seda erinevatel põhjustel teinud. Võib juhtuda, et nad jäävadki omas majas riigi või linna rentnikuks, jättes küllaltki soodsa maa ostueesõiguse kasutamata.

Valitsuse 11.06.2002. a. määrusega nr 189 kehtestati õigustatud subjektiks tunnistatud isikute suhtes maa tagastamise menetluses vajalike toimingute lõpule viimise tähtajad, nende möödumisel võib isiku lugeda nõudest loobunuks ja maa tagastamismenetlus lõpetatakse. Kilingi-Nõmmes on vormistamata ainult üks maa tagastamine õigusjärglasele, see leiab lahenduse veel käesoleval aastal.
On väga tõenäoline, et taoline otsus tehakse ka maa ostueesõigusega erastamise osas. Lootusetult passiivselt on maa omandisse vormistamisse suhtunud ühistud ja aktsiaseltsid. Väga korralikult on vormistanud oma maakasutuse Eesti Energia, kuid Eesti Telefon ei ole suutnud lõpetada postimaja krundi vormistamist nelja aasta jooksul.

Korteriomandi seadmisega ollakse linnas heal järjel, lahendamisel on kaks viimast juhtumit…Käesoleval ajal on maareformi osas põhitähelepanu suunatud munitsipaalmaade vormistamisele, vormistatud on linnale kuuluvate hoonete ja rajatiste krundid, osa haljasaladest ning kaitsemetsadest. Väga töömahukas on linna tänavatee omandiks vormistamine. Kavandatu lõpetamisega jääb riigile veel 20% linnamaast, mis kujutab endast ehitusmaa reservi, jäädes ootama tulevasi ehitajaid.

Tavaliselt tulevad kodanikud maakorraldaja juurde, kui nad ei ole millegagi rahul, olgu see siis maamaks või arusaamatused naabriga. Võiksite siiski arvestada sellega, et maakorraldaja võib nii mõneski asjas nõu anda või tekkinud probleemile lahendust pakkuda. Eriti tark on seda teha enne maaostu tehinguid, sest sageli ei teata, et järgnevalt võib maad kasutada algselt määratud sihtotstarbel ning kui see ei sobi, tuleb taotleda muudatus. Ka omavahel sõlmitud kokkulepped ei muuda maad omandiks.

Maamaksu osas on muudatusi võimalik teha kord aastas 1. juuli seisuga. Kehtiva korra kohaselt ei teavita notar enam omavalitsust ostu-müügi tehingutest, informatsioon laekub ainult kinnistusametist. Sageli unustatakse ostu-müügi puhul toimunust informeerida maakorraldajat, kes kindlasti tunneb huvi selle vastu, kuidas otsustati maamaksuküsimus, sageli on see juba aasta lõpuni makstud. Maamaksu tasumise ununemisel on üllatuseks maksuameti määratud viivis. Otstarbekas on teatada ka pärast omaniku surma, kelle nimele vormistada järjekordne maamaks.

Linna maakorraldajaga on võimalik saada ühendust telefonil 90 135 või kohtuda temaga linnavalitsuses kell 8.00-16.30.

Peet Mardu
Kilingi-Nõmme linna maakorraldaja

02. september 2002
Bridzhirindelt

Juulis toimus järjekordne metsameeste suveturniir bridzhis „Kabli Rand 2002”. Esimesena prooviti võimeid paaristurniiris. Kilingi-Nõmme paaridest olid edukamad Aivar Õitspuu-Raini Kuusk (1. koht), Andrus Vessel –Jaan Abram (2. koht), Jaan Volt-Urmas Song (8. koht), Ado Seimoja-Johannes Karotamm (9. koht).

Järgmisena toimunud võistkondlikul turniiril Kilingi-Nõmme mänguritel nii edukalt ei läinud. Nõmme võistkond saavutas 4. koha ja Kabli võistkond 5. koha. Räpina võistkonna koosseisus tuli Aivar Õitspuu 2. kohale.

18. august 2002
Toimusid Eesti meistrivõistlused males

Kilingi Nõmmel lõppenud Eesti meistrivõistlustel naiste males tuli 7,5 punktiga 10-st esikohale Tatjana Fomina.
Hõbeda sai 7 punktiga Leili Pärnouu ja pronksi 6.5 punktiga Viktoria Baškite.

Meeste meistrivõistluste 7.voorus sai oma kolmanda võidu Priit Leito. Sellega tõusis ta Külaotsa ning Kveinyse kannul kolmandale kohale ning omab suurepäraseid shansse rahvusvahelise meistri normi täitmiseks. Selleks on tal kahest viimasest kohtumisest (mustadega Zjukini ning valgetega Sepa vastu) saada vaid pool punkti.

7.voor
Kveinys-Sepp 1-0
Külaots-Kanep viik
Kengis-Zavoronkov viik
Leito-Seeman 1-0
Krupenski-Zjukin viik

Edetabel:
1.-2. Külaots ja Kveinys 5
3. Leito 4,5 4.Kengis 4
5.-6. Seeman ja Kanep 3,5
7.-8. Zavoronkov ja Zjukin 3
9.Sepp 2,5 10. Krupenski 1

Täpsem info Eesti Maleliidu leheküljel.

10. august 2002
Linnapea annab teada

Head linnakodanikud!
Selle suve paremad ja soojemad ajad hakkavad läbi saama ja meil tuleb valmistuda kooli alguseks. 10 augustiks lõpetame kooli söögisaali ja nõudepesuruumi remondi. Samaks ajaks valmivad ka tütarlaste tualett ja internaadi kolmas korrus. Enne esimest septembrit saab koolimaja uue katuse.
Suvistest tegemistest linnavalitsuses niipalju, et koostöös Saarde vallaga renoveerisime surnuaia järve, linnas sai asfalteeritud jalakäijate tee (300 meetrit) ja kohe valmib palju poleemikat tekitanud purskkaev.
10.-18. augustini toimuvad meie linnas eesti malemeistrivõistlused, kuhu on oodata tugevaid maletajaid nii Eestist kui ka välismaalt.

Aivar Õun
Kilingi-Nõmme linnapea

10. august 2002
Kinobuss tuleb Kilingi-Nõmme

Pühapäeval, 11. augustil 2002 jõuab Kilingi-Nõmmele Kinobuss.
Sellel aastal pöörab Kinobuss suuremat tähelepanu Eesti mängufilmidele ja dokumentaalfilmidele. Kui aastal 2001 liikus Kinobuss egiidi all „Eesti Anima 70”, siis sellel aastal pühitseb Eesti Film 90-ndat juubelit.

Kes oleks võinud arvata, et Eestis juba nii kaua aega filme tehtud on - imestavad paljud .
„Utotshkini Lend”, millega Eesti film oma algusaega määrab ja lisaks “Karujaht Pärnumaal”, mis on esimene Eestis tehtud mängifilm, on kindlasti ka Kinobussi suvises ringsõidu programmis.

Õhtu hakul kell 18.00 löövad ekraanid Filmitelgis ja Töötoa telgis särama ning nende filmidega algab ka kogu õhtu läbi väga erinevatest filmidest läbi ajaloo kaasajani kestev filmiprogramm.

Selle aasta „kassamagnetiks” saavad aga kindlasti uuemad Eesti filmid „Head käed” (kell 22.00) ja “Karu süda” ning restaureeritud “Viimne reliikvia”.
Kuigi need filmid on juba palju vaatajaid kogunud, toimub see kasvõi juba seepärast, et kogu Kinobussi programm on ju TASUTA nii põlvepikkustest poisikestest kuni kuldjuukseliste eakate elanikeni.
Kindlasti näidatakse lisaks mängufilmidele häid uuemaid ja vanemaid (ning ka skandaalsemaid) dokumentaalfilme ning lühifilme.

Igas eri peatuspaigas on natuke erinev programm, sest häid filme on Eestis palju tehtud ja korraga kõike ühes kohas näidata ei jaksa, sestap on lõplik programm (mis kell mis filmi näidatakse) üleval platsil enne “Kinobussi päeva” algust ja koduleheküljel.

Üheks väga kaasakiskuvaks tegevuseks saab kindlasti olema Kinobussi Töötuba, kus filmiprofessionaalide abiga tehakse nii animafilme kui mängufilme, reklaamfilme või muusikavideosid. Loomulikult on need filmid suhteliselt lühikesed, sest aega neid teha on ju kõigest üks õhtu, kuid siiski võivad nii nooremad kui vanemad huvilised öelda pärast, et nad on need filmid ISE TEINUD.
Kõiki neid filme Töötoas tehakse kaasaegsete digitaalsete kaamerate abil üles filmides ja arvutite abil kokku monteerides. Kui siis õhtul vabaõhukino Suur Ekraan helendama lööb ja lapsed/noored omi päeva jooksul tehtud filme näevad, on väike rambipalavik garanteeritud.

Õhtu, ehk õigemini juba öö lõpetab publiku poolt kohapeal ja internetis hääletatud „ÖÖFILM”. Valikus on esindatud „Karu süda”, „Viimne reliikvia”, „Navigaator Pirx”, „Tuulte pesa”, „Tulivesi”, „Viini postmark”.

Kino ja selle vaatamine on elav protsess, paljugi sünnib kohapeal, platsil. Sestap tuleb lihtsalt kohale tulla!

Mikk Rand
Kinobussi kuraator
05100048
www.kinobuss.ee

10. august 2002
Kilingi-Nõmme delegatsioon külastas Euroopa Kultuuriküla 2002 Pergine Valdarnot

Kui kohtate Kilingi-Nõmmes või Saardes mõnda päikesest põlenud, pidevalt naeratavat ja lõunamaise aktsendiga eesti keelt rääkivat naist, meest või koolilast, võite olla kindel, et see on äsja Itaaliast, Pergine Valdarnost naasnud kohalik elanik.

Projketi Euroopa Kultuuriküla üheks eesmärgiks on tutvuda elu ja tegemistega erinevates Euroopa külades, väikelinnades. Selle eesmärgiga külastati ka Pergine Valdarnot.

Reisimuljeid saab lugeda juuli- ja augustikuu Saarde Sõnumitest.

10. august 2002
Jalgrattakross Surnuaia järve ääres

Kilingi-Nõmme linna päevade raames toimus sel aastal juba teist korda laste jalgrattavõistlus. Toomas ja Gven Hallop valmistasid ette korraliku krossiraja, mis sai lintidega märgistatud ja võistlejaile enne starti tutvustatud.

20. juulil kell 13.00 asusid sõiduoskusi proovima kõige nooremad, kellel tuli teha tiir ümber järve. Suureks katsumuseks oli see emadelegi (kes oma silmaterasid jõuga abistasid), kuna väikesed rattad kippusid lahtisesse liiva kinni jääma.
Tublid olid Sairi Sutt ja Markus Vabrit. Jörgen Lind ja Sanar Sutt said juba kaks ringi teha.

“Suurele” rajale lubati võistlema lapsi ja noori, kelle sünniaastad jäid ajavahemikku 1995-1986. Kõige arvukamalt - 8 - olid esindatud 1990-1991 aastatel sündinud, 1994- 1995 ja 1992-1993 aastakäikudest oli mõlemast 6 võistlejat. Üllatav oli, et 1988-89 sündinuid ei registreerunudki algul, lõpuks osutus ainukeseks julgeks Jarmo Õis.

Vanuseklassis 1994/95 sõitsid hästi Carlos Moorits, Hans Joosep Pärna ja Greg Hallop, 1992/93- Taavi Uke, Krisse Kurg ja Elmu Randoja, 1990/91 – Tauno Sõmmer, Marti Merirand ja Edward Oks, 1986/87 – Gven Hallop, Madis Jõgi ja Danel Uke.

Kui jalgrattaga võis rajal näha enamasti poisse, siis kaks julget tüdrukut oli ometigi: Sairi Sutt(1998/99) ja Marit Treier(1994/95).

Iga distantsi läbinu sai jõuvarude taastamiseks joogi või õuna, pea kõigile jätkus kleepsegi, paremaid autasustati diplomiga. Auhinna sai väljapandu hulgast ise valida.

Võistluste läbiviimisega olid ametis Toomas ja Mare Hallop, sekretäritööd tegi Kalli Lehismets, üritusega seotud kulud kandis Hallopi Kaubandus OÜ.

Võrreldes eelmise suve jalgrattakrossiga oli sel aastal osavõtjaid ja pealtvaatajaid rohkem, ametlikkust andis juurde filmimehe ja fotograafi kohalolek.
Kahjuks pelgavad meie kohalikud lapsed võistelda. Võis näha, et sõitjate nimekirjas ja rajal oli võõraid, järelikult olid külalised asjast huvitatud.

Seekordne rattavõistlus läks korda, kui jätkub huvilisi, saab selliseid sõite edaspidigi läbi viia.

30. juuli 2002
Kilingi-Nõmme linna heakorrakonkursi tulemused

Perekond Liia ja Andres Kuke eramu hoov.

Perekond Virve ja Peet Mardu eramu.

Perekond Hille ja Eino Tuulingu aed.

Elamu aadressil Kooli tänav 5.

Kilingi-Nõmme klubi.

Juulikuu keskel jõudis lõpule Kilingi-Nõmme linna sellesuvine heakorrakonkurss. Kui eelmisel aastal viis MTÜ AIK Livonia konkursi läbi oma jõududega, siis tänavu osalesid komisjoni töös ka linnavalitsuse ja volikogu esindajad.

Konkursi valmistas ette ja viis läbi komisjon koosseisus: Tiiu Tähepõld, Tiiu Olde, Ahti Seller (info, fotod, arvutigraafika), Tiiu Tammiste (haljastusalane nõustamine, Kilingi-Nõmme Linnavolikogu esindaja), Enn Alunurm (ehitusalane nõustamine, Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse esindaja), Eesi Kolla (projektijuht).
Ürituse läbiviimiseks vajaliku raha hankis Livonia projekti abil maakonnast, pani välja oma ühingu varudest ja sai toetust ka linnavalitsuselt.

Kevadel kinnitas komisjon heakorrakonkursi juhendi ning pani paika käesoleva aasta tegevuskava.
Seejärel koostas tunnusmärgi kavandi ja tellis selle valmistajafirmalt.
Suve jooksul hoiti silmad lahti ja jäeti meelde nii head kui halba, mis linnas silma hakkas. Vahepeal tekkis mure, et pikk põuaperiood närtsitab kõik lilled ja murud, kuid sellest ohust said hoolsad aednikud üle tänu saabunud vihmadele.
Komisjon käis objekte üle vaatamas ja pildistamas 15. juulil, sellele järgnes hindamine vastavalt juhendile, lõpuks löödi punktid kokku.
Ühise arutelu tulemusel valiti välja parimaist parimad.
Tänukirjad ja auhinnad anti üle 21. juulil Suveaias toimunud kontserdi eel.

Muidugi on iga hindamine mingil määral subjektiivne ja seepärast ei tahakski nii rangelt määrata paremusjärjestust. Me kavatseme konkurssi korraldada veel vähemalt kolmel järgmisel aastal, sest vastavad tunnusmärgid on juba valmis. Seega jõuavad praegu tähelepanuta jäänud ilusad aiad auhindu saada järgnevatel aastatel.
Need majapidamised, kus hooneid remonditi või oli aia rajamine pooleli, jäid seekord kõrvale, oma aega ootama. Samuti ei saa öelda, et üks õu on paremini kujundatud kui teine, sest igal inimesel on erinev arusaamine ilust ja komisjon ei taha kellelegi peale suruda oma arvamust.
Kodu on kõigepealt ikka elamise koht ja iga pere peab end seal hästi tundma. Ja kas talle meeldib ainult suur muru, kollektsiooniaed, köögiviljaaed või kõik läbisegi, on tema enda otsustada.
Komisjon vaatas ainult selle pilguga, millise üldmulje majapidamine jätab: kas kõik on omavahel kooskõlas, kas pole suuri maitsevääratusi, kas hooneid on hädapäraselt kõbitud, kas pole midagi lohakil, kas majandusõu, prügikastid, puuriidad ja hooldusala on korras, hekk ja muru pügatud, lastele mängupaik olemas, puhkenurk kenasti kujundatud.

Vastavalt juhendile hinnati objekte kolmes grupis – eramud, suured korterelamud ja ühiskondlikud hooned, sh. tootmishooned.

Tuleb tunnistada, et korras ja ilusaid eramuid on meie linnas palju. Neid on küll raske paremuse järgi ritta seada, kuid vähemalt on, mille vahel valida. On arusaadav, et nii ilusaid aedu ja elamist saab rajada ainult suures üksmeeles elav pere. Sageli ongi neis majapidamistes lapsi ja lapselapsi, sõpru ja sugulasi, kes on abiks suuremate tööde juures, aga ka koeri ja kasse, kellele peab samuti oma nurgake leiduma.
Komisjoni arvates on üldine mulje möödunudaastasega võrreldes jälle pisut parem.

Suurte korterelamute ümbrus on troostitum, hakkab silma kaootilisus, pole ühtset kujundust ja hooldust, iga akna all on oma lillepeenar ja seegi umbrohtu täis kasvanud. Paljusid maju ja õuesid pole aastaid värskendatud, niidetakse vaid muru ja pühitakse prahti. Ilmselt pole eestvedajat, kes võtaks organiseerimise, innustamise ja taganttorkimise oma hooleks. Muidugi pole ka raha, et teha korda ripakil katuseäär või võõbata üle kuur. Ja ilmselt arvatakse, et kõrge plangu tagant ei paista maltsamets välja.

Ka ühiskondlike hoonete osas pole pilt parem. Tuleb kahetsusega märkida, et varem heakorra osas positiivselt silma hakanud objektid on nüüdseks oma ilu kaotanud. Kas on põhjuseks väsimus, hooletus või majanduslik kitsikus, pole teada.

Igas grupis anti välja esikoht, millega kaasnes vastav tunnusmärk – linna sümboolikaga sini-kollane märk kirjaga „Heakorrakonkursi võitja 2002”. Maja fassaadile kinnitatuna annab see märku, et mööduja võiks pilgu ka üle aia heita. Loodetavasti innustab selline märgike konkursil osalema neidki, kes pole seda veel teinud.
Eramute grupis märgiti ära veel kaks tublimat. Kõik äramärgitud said ka auhinnad.

Komisjoni otsusel on Kilingi-Nõmme linna 2002. a. heakorrakonkursi võitjad

Eramud:
1. koht - perekond Liia ja Andres Kukk (Kiriku 16),
perekond Virve ja Peet Mardu (Kase 2),
perekond Hille ja Eino Tuuling (Vana 26).

Korterelamud:
1. koht - elamu aadressil Kooli 5 (korteriühistu).

Ühiskondlikud hooned:
1. koht - Kilingi-Nõmme Klubi (Pärnu 73).

Suur tänu komisjonile, abistajatele, toetajatele, et saime konkursi läbi viia!
Tuhat tänu kõigile kodukaunistajatele, teie hool ja töökus olgu eeskujuks kõigile. Ja veelkord - kes sel aastal jäi ära märkimata, ärge olge pettunud, tuleb ka teie kord, kui sama tublilt jätkate.
Head pealehakkamist ja jõudu!

Eesi Kolla
projektijuht

25. juuli 2002
Kilingi-Nõmme linnavolikogus

Kilingi-Nõmme linnavolikogu istung toimus 25. juunil 2002. a.

Volikogu liige Agu Leivits tegi ettepaneku võtta päevakorrast maha 10. päevakorrapunkt “Kilingi-Nõmme linnas, Pärnu tn 46 asuva kinnistu müük”.
6 poolt ja 4 vastu häälega otsustati punkt 10 päevakorrast maha võtta.
Volikogu liige Aleksander Lind teeb ettepaneku võtta päevakorrast maha 9.päevakorrapunkt “Kilingi-Nõmme linnas,Kantsi tn 17 asuva kinnistu müük”. Hääletamise tulemusel 1 poolt, 6 vastu ja 3 erapooletu häälega jäi punkt 9 päevakorda.
Kinnitati istungi päevakord.

Päevakorrapunkt nr 1. Kilingi-Nõmme linnas, Pärnu tn 2 asuva katastriüksuse munitsipaalomandisse taotlemine.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 37 “Kilingi-Nõmme linnas, Pärnu tn 2 asuva katastriüksuse munitsipaalomandisse taotlemine”.

Päevakorrapunkt nr 2. Kilingi-Nõmme linna 2002.a. II lisaeelarve – esimene lugemine.
Ühel häälel otsustati: Kilingi-Nõmme linna 2002.a. II lisaeelarve saata teisele lugemisele.

Päevakorrapunkt nr 3. Kilingi-Nõmme omavalitsuse valimise korraldamine Kilingi-Nõmme linnas.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 38 “Kohaliku omavalitsuse valimise korraldamine Kilingi-Nõmme linnas”.

Päevakorrapunkt nr 4. Kilingi-Nõmme linnas, Karja t 9 asuva peremehetu ehitise hõivamine.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 39 “Kilingi-Nõmme linnas, Karja tn 9 asuva peremehetu ehitise hõivamine.

Päevakorrapunkt nr 5. Kilingi-Nõmme Lasteaia “Krõll” arengukava kinnitamine.
Ühel häälel otsustati: kinnitada Kilingi-Nõmme Lasteaia “Krõll” arengukava.

Päevakorrapunkt nr 6. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi arengukava kinnitamine.
Sõnavõtud Agu Leivitsalt ja Urmas Songalt.
Agu Leivits teeb ettepaneku kinnitada gümnaasiumi arengukava septembris, seni aga töötada veel selle paremustamiseks.
Ka Urmas Song teeb ettepaneku mitte arengukava kinnitada.
3 poolt, 5 vastu ja 3 erapooletu häälega jäi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi arengukava kinnitamata.

Päevakorrapunkt nr 7. Kilingi-Nõmme linnale laenu võtmine.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 40 “Kilingi-Nõmme linnale laenu võtmine”.

Päevakorrapunkt nr 8. Volituste andmine linnapeale kolmepoolse faktooringlepingu sõlmimiseks.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 41 “Volituste andmine linnapeale kolmepoolse faktooring-lepingu sõlmimiseks”.

Päevakorrapunkt nr 9. Kilingi-Nõmme linnas, Kantsi tn 17 asuva kinnistu müük.
Volikogu esimees Kaspar Kaugija teeb ettepaneku panna alghinnaks 50 tuhat krooni ja Aleksander Lind 49 tuhat krooni. 9 poolt ja 1 vastu häälega otsustati panna alghinnaks 50 tuhat krooni.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 42 “Kilingi-Nõmme linnas, Kantsi tn 17 asuva kinnistu müük”.

Päevakorrapunkt nr 10. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumile sõiduauto liisimine.
9 poolt häälega otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 43 “Kilingi-Nõmme Gümnaasiumile sõiduauto liisimine”.

Päevakorrapunkt nr 11. Kilingi-Nõmme linnas, Pärnu tn 70-5 asuva eluruumi tööandja eluruumiks arvamine.
Ühel häälel otsustati: võtta vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 44 “Kilingi-Nõmme linnas, Pärnu tn 70-5 asuva eluruumi tööandja eluruumiks arvamine.

Päevakorrapunkt nr 12. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Informatsiooni andis linnapea hr Aivar Õun:
Endine metsamajandi hoone on nüüd linnale üle antud. Volikogu liikmed võiksid arvamust avaldada, mis sealt teha. Kas korteriteks, võõrastetoaks? Ka õpetajatele on kortereid vaja. “Saarkunda” on õppeklassist huvitatud.
Järve korrastamiseks on vallalt toetus olemas. Kõnnitee tegemiseks on leping sõlmitud, ka purskkaevu ehituseks on materjalid olemas.
Esitatud informatsioon võeti teadmiseks.

18. juuli 2002
Kilingi-Nõmmet hakkab kaunistama purskkaev

Kilingi-Nõmme bussijaama ette haljasalale, kus siiani igal aastal linna jõulukuusk on seisnud, ehitatakse purskkaevu, mis lähipäevadel peaks ka valmis saama.

Kaevu läbimõõt on kolm meetrit, fontään kerkib nelja meetri kõrgusele ja saab pimeduse saabudes värviliste tuledega valgustatud.

Kui Pärnu REV on lõpetanud kaevu pealmise osa valamise, jätkuvad tööd seda ümbritseva kivitee ladumisega.

 

• Uudised
• Uudiste arhiiv

• Saarde Sõnumid
• Pildigalerii