Uudiste arhiiv
(2001. a. IV kvartal)

22. detsember
Jõululaat Suveaias

Jõululaada idee tekkis MTÜ AIK Livonia koosolekul. Mõte oli anda hoogu käsitöötegijatele ja põllusaaduste kasvatajatele ja panna meid kõiki uskuma, et oma maal toodetud kaup on hea ja väärt ja sobib väga hästi suurtegi pühade puhuks. Pealegi on Kilingi-Nõmmes detsembrikuu laat olnud ka vanaks tavaks.
Laadal kauplemise tingimuseks oli, et müüdav oleks käsitöö või toodang oma aiast, põllult ja metsast.
Livonia liikmed lubasid kas ise midagi müüa või agiteerida teisi.
Laat pidi kindlasti toimuma väljas, et oleks ruumi nii ostjatel, müüjatel kui niisama uudistajatel. Et laat õnnestuks ja hea jõulumeeleolu tekiks, oli väga tähtis kena ilm.

Nagu tellitult lõppes mitmepäevane tuisk laupäeva hommikuks, oli kerge pakane, kõike kattis paks puhas lumevaip.
Ühiselt õnnestus laadaplats lumest puhastada ja kaubad selleks ajaks välja panna, kui tulid esimesed uudistajad.
Müügiks olid jõulukuused, -pärjad, -seaded, lõng, kootud esemed, nahktooted, vaibad, kindad, luuad, mesi, piparkoogid, omaval-mistatud hoidised jne.
Loteriisid oli isegi kaks. Marta selts oli tublisti vaeva näinud, õnneloose oli paberist kuuseehtest lauapärjani. Teise loterii korraldas MTÜ AIK Livonia, sinna tõi iga osaleja midagi oma keldrist või kapist. Peavõiduks oli miniküülik. Loosiõnn naeratas Kaupo Koovitile.
Kehakinnituseks olid soojad vorstid ja kuum tee. Keda külm kimbutas, võis end lõkke juures soojendada. Lapsed said poniga saanisõitu lustida.
Kahjuks ei tulnud keegi jõuluvorste ega muud ehtsat jõulutoitu müüma.

Vaatamata tagasihoidlikule reklaamile ja külmale ilmale oli ostjaid palju. Ja kui kedagi vähe oli, siis olid need just müüjad.
Võib järeldada, et inimestel on suur huvi ka omamaa kauba vastu. Usume, et järgmisel aastal samal laadal on kauba valik juba palju rikkalikum.

Jõululaat oli esimene katsetus vana laadatraditsiooni ellu äratamiseks. Kunagi oli meie linnas aastas seitse laadapäeva. Esialgu tundub, et kolme laata võiks küll hakata jälle pidama.
Maikuus tahame korraldada laada aiapidajatele. Sinna kutsume teid ostma-müüma aiasaaduste ülejääke, seemneid-sibulaid, taimi, istikuid, lilli.
Septembri lõpupäevil tahaks korraldada mihklipäeva laada, kus saaks talvevarusid soetada.
Ja aasta lõpul jälle jõululaat käsitööde ja jõulukaupadega!

19. detsember
Head linnakodanikud!

2001. aasta hakkab lõppema ja on paras aeg teha kokkuvõtteid möödunud aastast.
Majanduslikus mõttes võib öelda, et Kilingi-Nõmmel on tänavu läinud hästi. Mingeid maksevõlgnevusi linnal ei ole ja oma plaanid oleme suures osas ka täitnud. Asfalteerimata jäi kõnnitee Sauga poest kuni raudteeni. Õnnestus küll tee põhi ette valmistada, kuid enamaks ei jätkunud vahendeid.
Õnnestumistest võiks ära märkida järgmist: aasta lõpul avame linna noortekeskuse, mis asub endises kooli lasketiirus; muusikakool sai interneti püsiühenduse; polikliinik saab aastalõpuks uue välisukse; 2001. aastal sündinud lapsed saavad linna sümboolikaga endanimelise medali.

Rahulikke jõule ja ilusat aasta-vahetust soovides
Kilingi-Nõmme linnapea
Aivar Õun

19. detsember
Beebide pidu

Detsembrikuu on toonud meie linna ellu juba üsna kindlalt toimivaid traditsioone – suure kuuse linnaväljakule, selle kuu esimesel pühapäeval advendiküünla süütamise ja vanaaastaöö ilutulestiku.
Loodame, et eelmisel aastal tehti algust veel ühega – lõppeval aastal sündinud beebidele ja nende vanematele korraldatud linnapea vastuvõtuga.

18. detsembriks olid linna klubisse palutud kümme pisipoissi ja kuus tüdrukutirtsu koos oma vanematega. Hoolimata külmast ilmast oli kohal kolmteist beebit, kolmest olid haigusepoisid kahjuks jagu saanud.
Emmed-issid harutasid oma võsukesed talveriietusest lahti, siis juhatati nad saali, kus ootasid linnapea hr. Aivar Õun ja linna sotsiaalnõunik Mae Annast.
See oli tõesti meeliülendav vaatepilt, kui vanemad paarikaupa, isadel beebid süles, muusikahelide saatel saali sammusid. Tervituseks kõlasid klaveripalad muusikakooli tütarlastelt ning laulud nende õpetajailt.

Linnapea tervitas kõiki kohaletulnuid, soovis õnne väikestele linnakodanikele ja andis üle linnavapiga mälestusmedalid, mille tagaküljele oli graveeritud lapse nimi ning sünnikuupäev (autor meie oma linna kuldsete kätega meistrimees Arno Sibrits).
Igaüks sai lisaks ka kommipaki; mis sest, et mõni veel kommi söömiseks liiga väike, eks ema või isa taha ka vahel magusat. Kaunid minikimbud, poistele sinistes, tüdrukutele roosades toonides, valmistatud Tiiu Tammiste lilleäris, olid rõõmuks emadele.

Peab ütlema, et meie linna noorimad on väga intelligentsed – kogu ürituse vältel kostis ainult mõni üksik nutujorin. Endast mõni aasta vanemate lasteaia laste esinemist jälgisid titad aga üsna asjalikult.
Lõpetuseks ootas kohvilaud, millel suur tort, kaunistatud päevakohase tekstiga.

Tahaks loota, et üritusega jäid kõik rahule ja see muutuks meie linna traditsiooniks.
Kõige toredam oleks aga see, kui mõni tänastest beebidest oleks juba järgmise vastvõtu aegu kellelegi suuremaks õeks-vennaks. Veel parem, kui taolist üritust tuleks korraldada kaks korda aastas, kuna beebisid oleks ühele vastvõtule lihtsalt liiga palju.

19. detsember
Kilingi-Nõmme uued kodanikud

30.01.2001 Markus Rannamäe
06.02.2001 Oliver Kielas
27.02.2001 Sander Randoja
22.03.2001 Sirle Talts
02.04.2001 Urmas-Sten Pajunurm
06.04.2001 Karin Pärnala
14.04.2001 Markkus Skeber
14.04.2001 Simo Teearu
18.05.2001 Lysett Heinmets
03.06.2001 Kadri Vilbaste
14.06.2001 Kevin Toomemägi
17.07.2001 Eros Tihane
30.07.2001 Kreete-Lisett Remmelgas
22.08.2001 David Lehtla
02.10.2001 Roland Vinkel
20.11.2001 Keylin Mesi

19. detsember
Laulustuudio Üks Väike Rõõm valmistas laserplaadi

Laulustuudio Üks Väike Rõõm esimese cd-plaadi esitlusüritus toimus 25. novembril Kilingi-Nõmme restoranis Resto.
Repertuuar koosneb nii klassikute Lloyd Webberi ja Valgre kui kilinginõmmelaste endi loomingust.

Laulustuudio Üks Väike Rõõm loodi 1992. aastal, eestvedaja oli tollal Kilingi-Nõmme gümnaasiumi muusikaõpetaja Toomas Voll.
Ligi kümne tegevusaasta jooksul on laulustuudio tegemistest osa võtnud üle 30 noore. Neist tuntuim on Liisi Koikson, kes õpib praegu Tallinnas Georg Otsa nimelises muusikakoolis.
Laulustuudio repertuaaris on klassikat, eesti heliloojate loomingut, pop-dšässmuusikat. Üks Väike Rõõm on esinenud Rootsis, Norras, Hollandis, toonud peaauhindu lauluvõistlustelt.

Plaadistamine algas märtsis, enamik laule lindistati Tallinna Linnahallis. CD'l on laulustuudio 15 parimat laulu, neist kolmele on kirjutanud muusika Toomas Voll ning sõnad kilinginõmmelased Ly Kuningas ja Maret Räästas.

Kilingi-Nõmme laulustuudio Üks Väike Rõõm laserplaati saab osta kauplusest Sinilind ning kaubamajas asuvast aiandus- ja lillepoest.

Foto: Laulustuudio hing ja mootor - Toomas Voll vastvalminud heliplaadiga.

19. detsember
Avati ametlikult Kilingi-Nõmme raamatukogu uued ruumid

11 detsembril avati ametlikult ja pidulikult gümnaasiumi internaadimaja esimesel korrusel linnaraamatukogu uued ruumid.
Pärnu tänava ääres oli raamatukogu töötanud viiekümnendate aastate lõpust ja töötingimusi vastremonditud valgusküllastes ruumides ei anna endistega üldse võrreldagi.

Kapitaalremonti kooli internaadis alustati kevadtalvel, selle kogumaksumus ulatub 1,2 miljoni kroonini. Ligikaudu 100 000 krooni kulus raamatukogule. Edaspidi on kavas pikka koridori pidi remondiga edasi minna, et raamatukogu saaks fondiruume juurde.

Ümberpaigutamist ootavad Saarde kiriku juures hoiul olev Kilingi-Nõmme aukodaniku, professori ja kirikuõpetaja Elmar Salumaa linnale pärandatud raamatukogu.

Raamatukogu fondis on 23 000 raamatut, aastas suudetakse uudiskirjandust muretseda kuni tuhat eksemplari.

Raamatukogus on avatud ka Avalik Internetipunkt.

Endisesse raamatukogumajja tuleb sotsiaalset toetust vajajate päevakeskus.

19. detsember
Spordiuudised

Bridzhiturniiri tulemused:
Häädemeeste - Kilingi-Nõmme bridzhiturniiri tulemused:
1. Jaan Volt - Urmas Song (Kilingi-Nõmme) 75 punkti.
2. Karto Sarapuu - Toomas Siigla (Häädemeeste) 60 punkti.
3. Johannes Karotamm - Ado Seimoja (Kilingi-Nõmme) 58,5 punkti.

Mälumängu Kihelkonna Kilb tulemused:
1. Nõmme.
2. Tali.
3. Tihemetsa.

Kilingi-Nõmmes toimunud Eesti karikavõistluste etapp paariskilvas:
1. Alar Särgava - Leino Pahtma (Türi-Tartu) 85 punkti.
2. Peeter Kubo - Lembit Ainsoo (Tallinn-Tartu) 84 punkti.
4. Tõnu Talve - Jaan Lomp (Tartu) 75 punkti.
15. Jaan Tamm - Tõnis Tammet (Tihemetsa) 48 punkti.
18. Eve Attim - Tõnu Pärn (Kilingi-Nõmme-Saarde) 36 punkti.
Kokku osales 20 paari.

19. detsember
Päästeteenistuse uudised

Viimasel ajal on kohalikul rahval tekkinud probleeme Pärnumaa Päästeteenistuse Kilingi-Nõmme Tugikomando töökorralduse suhtes, allpool püüan mõningaid küsimusi valgustada.

Kuni 2001. aasta alguseni eksisteeris Kilingi-Nõmme Tuletõrje- ja Päästeamet iseseisva allasutusena Kilingi-Nõmme linna juures, omades omi rekvisiite ja pangaarvet. Juba 1995. a., kui loodi Kilingi-Nõmme linna munitsipaalasutus Kilingi-Nõmme Päästeteenistus, tuli hakata tegema ka muid töid, nagu trassipesud, veeveod, kanalisatsiooniummistuste kõrvaldamine, surnute ja hukkunute veod Pärnu surnukuuri, autode kraavist välja tõmbamine, pukseerimine, kasside puu otsast alla toomine jne.
Äsjaloodud päästeteenistusele olid need tööd endastmõistetavad ja tehti kõik ära, töö eest tasus klient. Kilingi-Nõmme Tuletõrje- ja Päästeametisse võis inimene helistada 24 tundi ööpäevas, ja kui oli vähegi võimalik, siis ta sai ka abi. Päästeteenistus oli näiliselt nagu punn, mida sai läbijooksvale tünnile alati ette lüüa.

Kuid juba 1998-1999. a. oli õhus küsimus, kas Pärnumaa eraldi ja iseseisvad päästeteenistused ei sooviks ühineda üheks Pärnumaa Päästeteenistuseks. Tol ajal leidis enamus teenistusi, et eraldi on siiski parem. Nii kestis kuni 2000. a. sügiseni, mil ühinemise probleem uuesti üles kerkis.
Asi anti otsustada kohalikele volikogudele. Nii Saarde kui Kilingi-Nõmme volikogude enamus liikmeid hääletas selle poolt, et alates 31. detsembrist 2000 lõpetab töö Kilingi-Nõmme Tuletõrje- ja Päästeasutus ning alates 1. jaanuarist 2001 allub Kilingi-Nõmme Päästeteenistuse Tugikomando Pärnumaa Päästeteenistusele, olles üks selle kuuest liikmest.
Sellega seoses kadus ära ka võimalus saada abi meie vanal, kõigile hästi tuntud numbril 92-501. Nüüd, mil Eestis toimib hädaabi number 112, sõidab Kilingi-Nõmme Tugikomando valvemeeskond välja ainult Pärnu Häirekeskuse dispetšeri polt antud väljasõidukorralduse alusel ja täidab ainult riigi poolt pandud esmast kohustust – tulekustutus- ja päästetööde tegemine. Muud tööd ei kuulu enam meie otseste töökohustuste hulka ja sellepärast ei saada ka häirekeskus meeskonda ja tehnikat välja.

Kõik oma abisoovid lähetage telefonil 112, kust saate hädas olles kogu paketi teenuseid ja tehnikat, mis dispetšeril on välja saata erinevate õnnetuste puhul (kiirabi, el. võrk, puksiiriabi, veemajandus jne.), ja seda koheselt!

Nüüd, kus on üles kerkinud rida küsimusi, et „Kuidas varem tehti kõiki töid, nüüd enam mitte?”, vastan: „Kõik, mis varem oli, oli eelmisel sajandil, nüüd on uus aastatuhat, päästeteenistus oma arengus edasi läinud, on täiendatud seadusandlust meie omade eesti inimeste poolt ja päästeteenistus kui poolsõjaväestatud üksus elab ja töötab ettekirjutatud kindla korra järgi”. Arvan, et see on loomulik, ainult kui mehed ka korralikku palka saaksid.

Nüüd avariidest ja liiklusega seonduvast.
Kui on toimunud avarii, vaja on teha kustutus-päästetöid, vabastada tee:
Liiklusseaduse (kehtib alates 01.02.2001) punkt 1 ütleb: liiklusõnnetuse sündmuskohal teostab tulekustutus- ja päästetöid päästeasutus. See tähendab, et Kilingi-Nõmme Tugikomando valvesolev meeskond kustutab, kui vaja, lõikab kannatanu liiklusvahendist välja, veab vraki teelt kõrvale ja kuni politsei kohalejõudmiseni reguleerib ka liiklust.
Seaduse punkt 2 ütleb, et liiklusõnnetuse sündmuskohal korraldab hukkunute äravedu politsei.
Oma käskkirjaga 2. maist 2001. a. lõpetas Pärnumaa Päästeteenistuse direktor Jaanus Teearu surnute ja hukkunute transpordi lisaülesandena Pärnumaa Päästeteenistuse poolt.

Liiklusseaduse punkt 3 ütleb: Kui juht sai liiklusõnnetuses surma või vigastada ja toimetati haiglasse, siis tema sõiduki äraviimise eest sündmuskohalt ja hilisema sõiduki valvamise ja säilimise eest kannab hoolt politsei.

Riigimaanteede kasutamise ja kaitse eeskiri (Teede- ja Sideministri määrus nr 54, lisa) § 54 ütleb. et maanteede liiklusohutuse ja sõidetavuse tagamiseks peavad teedevalitsused:
punkt 8. Vastava teabe saamisel, koostöös politseiga, võimaluse korral eemaldama maanteele jäetud liiklust ohustava sõiduki või veose.
punkt 9. Tähistama maanteele jäetud hädapeatunud sõiduki või muud takistused, mida ei ole võimalik koheselt teelt eemaldada.
punkt 11. Rakendama koheselt meetmeid avariidest, liiklusõnnetustest ja ilmastiku järsust muutumisest põhjustatud erakorraliste liiklustakistuste kõrvaldamiseks.

Nüüd Saarde vallas toimunust.
Keegi kodanik sõitis esimese libedaga autoga kraavi ja helistas, et ta auto välja tõmmataks. Eeldan. et ta helistas numbril 112, mis on ainuõige.
Kilingi-Nõmme tugikomando töötajad pole sellist appikutset saanud. Dispetšer olevat vastanud, kui 1200 krooni on, siis tõmmatakse auto välja. Eeldan, et dispetšer pidas silmas eritehnikaga varustatud meeskonna väljasaatmist Pärnust Saardesse. Pärnumaa Päästeteenistus üldjuhul sellist teenust ei osuta ja häirekeskuse dispetšer kasutab inimeste abistamiseks neid jõudusid, mis on antud olukorras talle teada ja loodud spetsiaalselt selle jaoks (nagu puksiirabi, mille Saardesse kutsumine maksab ca 600 krooni).
Nii et kraavi sõitnud auto teele tagasi saamine on inimese enda asi, abi tuleb leida kohapealt ja usun, et see on ka tunduvalt odavam.
Teadmiseks veel, kõik kõned telefonile 112 lindistatakse, mis on vajalik edaspidiseks uurimiseks või vaidluste lahendamiseks.

Lõpetuseks Kilingi-Nõmme Päästeteenistuse Tugikomando töödest ja tegemistest 2001. a. 1. jaanuarist kuni 6. detsembrini.
Tulekahjusid-põlenguid 18, kulupõlenguid 19, avariisid 4, muid operatiivväljasõite 8, puude kõrvaldamist 10 korda, 1 ukse avamine, 3 õppehäiret, õppustel käinud 33 korda, 1 demonstratsioonesinemine. Valesid väljakutseid oli 1.

Kilingi-Nõmme Päästeteenistuse Tugikomando töötajad soovivad linna- ja vallarahvale rahulikke ja turvalisi jõule ning aastavahetust, hädas olles aga helistage ainult 112.

Kilingi-Nõmme Tugikomando pealik
Olev Paukson

Fotod:
1. Kilingi-Nõmme Päästeteenistuse esindus suvisel maakonna võistlusel Pärnu-Jaagupis.
2. 12. oktoobril 2001 Pärnu mnt. 85.

10. detsember
Linnapea annab teada

2001. aasta hakkab lõppema. Tahaksin teid informeerida asjadest, mis meie linnas on toimunud ja millega linnavalitsus tegeleb.

Paljud on kindlasti märganud, et kaupluse Tempo juurde on paigaldatud uus bussipaviljon. Selliseid võiksime veelgi paigaldada juhul, kui inimesed seda vajalikuks peavad. Asja teeb lihtsamaks see, et selliseid paviljone valmistatakse meie linnas OÜ-s Hevo Tehnika.

Valmis on saanud ka uued ruumid raamatukogule. Ruumide ametlik avamine leiab aset enne jõule.
Tänu raamatukogu töötajate heale töökorraldusele töötas raamatukogu kogu kolimise aja.
Samades ruumides töötab ka internetipunkt.

Toimub vana haigla lammutus, millega seoses palume linnaelanike mõistvat suhtumist, sest Pärnu tänaval on kuni jõuludeni vana haigla kohal üks tänavapool suletud.

Koostöös Toomas Volliga valmis laserplaat „Üks väike rõõm”, mis võtab kokku ühe ilusa perioodi meie linna kultuuritööst. See plaat tuleb ka meie linna poodidesse müügile.

Vaadates tagasi möödunud suvele on tõeliselt hea meel, et koos Saarde vallaga sai valmis ehitatud uus matusemaja, mida on inimesed ammugi oodanud.
Mõeldes eelolevale suvele, tahaksime, jällegi koostöös Saarde vallaga, korrastada surnuaia taga oleva järve, millest saaks piirkonna ühe ilusama puhkekoha.

Üritan Teid, head linnainimesed, linnavalitsuse tegemistega edaspidigi kursis hoida.

Lugupidamisega Kilingi-Nõmme linnapea
Aivar Õun

10. detsember
Maranal jälle eluvaim sees!

Ei saa luuleliselt kirjutada, et tõesti, korsten suitseb, sest parasjagu lammutatakse omal ajal suure vaevaga ehitatud katlamaja, aga elu hakatakse seal tõesti sisse puhuma.

Marana omanikuks on nüüd AS SALEKOR. Internetist järele kontrollides selgus, et tõepoolest, registreeritud Tallinnas, asukoht Madara 35, põhikapitali 1 380 000 krooni, tegevusalaks saematerjali tootmine ja puiduhööveldamine. Võlgnevust maksuametile ei ole, muid maksehäireid pole ka täheldatud. AS juhataja on Kalmer Kurg.
Kohalikuks ülemuseks on praegu Urmas Song.
Tänavu suuremat tootmist plaanis ei ole, käivad ettevalmistustööd ja lammutamine. Väikest viisi siiski tehakse uksi ja aknaid, nii et kellel enne talve veel aknaid vaja, saab ehk kaubale.
Töötajaid on praegu 8, töökoha otsijatel ei tasuvat küll praegu ennast pakkuma minna, ilmselt otsitakse endiste töötajate hulgast tublimaid.
Hoidkem siis Salekorile pöialt. Kui mõnikümmendki inimest tööd leiab, on suur asi.

10. detsember
Päästeteenistuse uudised

Juunikuus toimusid Pärnu-Jaagupis maakondlikud tuletõrje-võistlused. Kilingi-Nõmme Tugikomandot esindasid Kalev Vill, Alar Sakala, Urmas Mesi, Aldo Avaste, Aivo Atka ja Riho Mägi. Noortest võtsid võistlustest osa Ariko Kielas, Kristjan Pahk ja Kaivo Põder.

Juulis külastas Kilingi-Nõmme Tugikomandot Soome Oitback‘a vabatahtliku tuletõrje 20-liikmeline delegatsioon, mida juhtis peamehe abi hr. Asko Varpio. Oitback‘a vabatahtlik tuletõrje on üks Kilingi-Nõmme Päästeteenistuse sõpruskomandosid, seegi kord tõid soomlased meile ohutusveste ja tööriistade plansheti, mida kasutab teine tõrjuja suitsusukeldumisel. Varem oleme sellelt komandolt saanud tuletõrjeauto.
Alates juulikuust töötab meil Jaan Ilves.

Augustis toimusid Jänedal üle-eestilised päästeteenistuste suve-päevad, kus tehti sporti ja puhati, nagu pritsimeestele kohane. Kilingi-Nõmmest osalesid nii kutselised kui vabatahtlikud koos peredega. Pärnumaad esindas võistlusel „Pritsumees 2000” Aivo Atka, kes saavutas 15 osavõtja seas 11.koha. Selles ränkraskes jõukatsumises tuli vedada nelja 150mm voolikut, varustatult hingamisaparaadiga tassida kannatanut, sikutada vooliku otsas olevat tuletõrjeautot jne.
Augusti lõpul sai valmis saun, 95% tööst tegid päästeteenistuse mehed ise.
Augustist alates töötab tugi-komandos Urmet Saarpere ja septembrist Eiko Tammist.

Oktoobrist kehtib Pärnumaa Päästeteenistuses uus väljasõidu kord, kus on täpselt paika pandud asustusüksustesse välja sõitvate kustutusjõudude järjekord. Kõiki neid jõudusid suunab Pärnu Häirekeskuse dispetšer.
Oktoobris oli ka juba esimene väljakutse seoses tahma põlemisega korstnas.

Head inimesed, seoses kütteperioodi algusega seiske hea selle eest, et teie hoonete lõõrid ja korstnad oleks puhtaks pühitud!

Aasta lõpuga saab läbi ka kolme-osaline väljaõppekursus Pärnus Niidu õppekeskuses.
Aasta lõpuks peaks hakkama toimima ka uus sidepidamise otse-süsteem häirekeskuse dispetsheri ja tugikomandode vahel, Kilingi-Nõmmes on uued seadmed juba paigaldatud.

Novembrikuu torm andis meie meestele suhteliselt vähe tööd, käidi ainult kahel korral maanteed langenud puudest puhastamas.

Lõpetuseks oleks teatada, et Pärnumaa Päästeteenistus otsib vana maja, mida oleks võimalik õppuste käigus maha põletada. Majal peaks olema katus peal ja aknad ees, hooneregistris arvelt maha võetud. Pakkumistest teatada telefonil 92-010.

Kilingi-Nõmme Tugikomando pealik
Olev Paukson

10. detsember
Naabrivalve juubel

18. novembril sai Kilingi-Nõmme piirkonna naabrivalve aastaseks.
Jõudsalt on kasvanud naabrivalves osalejate arv Saarde vallas. Kilingi-Nõmmel on see arv veel tagasihoidlik, ju siin vaesemad inimesed, pole, mida valvata. Parem siiski karta kui kahetseda.
Naabrivalve initsiaatori Toomas Pärna sõnutsi on mitu pahategu ära hoitud, esimene neist juba asutamislepingu allakirjutamise päeval.
Kes soovib ühineda naabrivalvega, võtku ühendust Toomas Pärnaga (tel. 056919828).
Liikmemaksu ei ole vaja tasuda, selle maksavad linn ja vald. Saate turvakleepsu ja infomaterjali ning vara jääb ka puutumata.

5. detsember
Toimus Kilingi-Nõmme linnavolikogu korraline istung

5. detsembril toimunud volikogu istungist võttis osa 10 volikogu liiget, linnapea Aivar Õun ja linnasekretär Maie Tuuksam.
Päevakorrapunkt 1. Kilingi-Nõmme linna 2002. a. eelarve – esimene lugemine.
Ettekannetega esinesid linnapea Aivar Õun ja linnavolikogu eelarvekomisjoni esimees Urmas Song.
Ühel häälel otsustati: lõpetada Kilingi-Nõmme linna 2002. a. eelarve esimene lugemine ja saata eelarve teisele lugemisele.

Päevakorrapunkt 2. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Informatsiooni andsid linnapea Aivar Õun ja volikogu esimees Kaspar Kaugija:
1. Ohtlike jäätmete konteinerist.
2. Kilingi-Nõmme haigla edasisest staatusest.
3. Maailmapanga laenust.
4. Vana haiglahoone lammutamisest.
5. Saarde kalmistu küsimusest.
6. Linna metsa hooldamisest.
Esitatud informatsioon võeti teadmiseks.

20. november
Toimus perede maleturniir

10. novembril toimus maleklubide Kasmar ja Kuusiku ettevõtmisel perede maleturniir.
Turniir oli pühendatud isadepäevale, võistles 16 peret.
See oli kindlasti võistlus, kus ei olnud võitjaid ega kaotajaid, vaid rõõm ühiselt veedetud päevast. Tuleb vaid loota, et ka teised spordiklubid korraldaksid spordiüritusi, millest saaksid osa võtta emad, isad, pojad ja tütred ühiselt.

16. november
Külavanemad tarkust nõudlemas

Tänu Saarde valla kaasabile koolitusvahendite osas, Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse vastutulekule majutuse ja õpperuumide küsimustes ning kohaliku klubi kaasabile, toimusid Kilingi-Nõmme klubis 5.-6. novembril esimesed Pärnumaa külavanemate koolituse kahepäevane õppepäev.
Osalejaid oli Tali, Halinga, Varbla, Surju, Saarde Are, Häädemeeste ja Vändra vallast. Kaugemalt tulijad said ennast mõnusalt välja puhata kohalikus külaliskorteris.

Vaatamata tõsiasjale, et tegelikke külavanemaid pole enamuses kohtades valitud, toimub eelpool nimetatud valdade külades aktiivne tegevus kõikjal.
Enamasti tähistatakse ühiselt rahva seas selliseid traditsioonilisi tähtpäevi nagu jaanipäev, vastlapäev, jüripäev jne.
Koosolnute meelest on meie külades elavate inimeste ühtsust püütud killustada eelkõige just traditsioone lõhkudes. Vaatamata kõigile takistustele, on seni kogunenud enim rahvast kokku ikka vaid meie rahva traditsioonilistele üritustele.

Kohalolnute arvamuse kohaselt on taunitav sellistele pidustustele pääsuks piletite müük.
Kõikjal maapiirkondades on tööpuuduse tase kõrge ja seega inimestel iga sent arvel. Eestlane pole just alaline peolembeline rahvas. Need üksikud rahvakalendri tähtpäevade tähistamised, mis on üheks traditsioonide hoidmise allikaks, võiksid olla küll osalejatele tasuta.
Kuidas nendeks üritusteks raha hankida (loe korjata/kerjata) on juba omaette teema ja seda ka oma neljatsüklilisel koolitusel õpitakse.

Lubaduse edaspidi oma teadmisi omavalitsuse tööülesannete jaotusest ja eelarve koostamisest tulevastele külavanematega jagada on andnud nii kohalik linnapea Aivar Õun kui ka Kilingi-Nõmme linnavolikogu esimees Kaspar Kaugija.
Samuti osalevad edasistel koolitustel kohalik naabrivalve koordinaator, maakonna välisprojektide koordinaator, Pärnu ettevõtluskeskuse spetsialistid, Viljandimaa edukad ja kauatöötanud külavanemad ja nende koolitajad.
Instruktor kohalikust päästeametist, tuleb rääkima käitumisest eriolukordade puhul.
Lubaduse osaleda õppepäevadel ja jagada oma kogemusi on andnud ka kohalikud edukad ettevõtjad.
Keegi eelpoolnimetatutest ei alustanud vestlust sõnadega „Palju ma selle eest tasu saan"? See näitab, kui paljud inimesed on tegelikkuses huvitatud meie riigi ja tema elanike käekäigust.

Märksõnadena esimesest kahepäevasest õppemoodulist jäid kõlama koostöö ja saalivuse vajalikkus erimeelsuste puhul. Maapiirkonna tööhõive probleemidele lahenduse otsimine. Traditsioonide (ka talgute ja hoogtööpäevade) taastamise vajadus. Ühisüritused ja igaühe aktiivsus sellel osalemiseks. Õppida, õppida, õppida ja seda õpitut teistega jagada.

Ees ootavad kolm kahepäevast õppemoodulit, igas kuus üks. Ennast harides areneb ka riik ja tema rahvas. Selle kõige nimel tuleb aga veel palju vaeva näha.

Andres Kukk
koolituse organisaator

31. oktoober
Toimus erakorraline linnavolikogu istung

Istungist võttis osa 9 volikogu liiget, linnapea Aivar Õun, sekretär-asjaajaja Mari Treial.

Päevakorrapunkt nr 1. Määruse nr 24 13. 12. 2000. a. „Kilingi-Nõmme linna 2001. a. eelarve kinnitamine" muutmine. Ettekanne linnapea hr Aivar Õunalt.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 33 „Kilingi-Nõmme linna 2001. a. eelarve kinnitamine".
Aluseks võttes Valla- ja linnaeelarve seaduse § 23 (RT I 1993, 42, 615) ja Kilingi-Nõmme linnaeelarve menetluse korra § 10 otsustas linnavolikogu teha Kilingi-Nõmme linna 2001. a. eelarves järgmised muudatused:
Osa 275 ptk 14 Klubi töötasu + 33% on 146 030.-
Peab olema 181 840.-
Osa 277 ptk 11 Polikliiniku investeering - 20 000.-
Osa 277 ptk 20 Perearst + 20 000.-
Määrus jõustus kolmandal päeval pärast avalikustamist linna ametlike teadete tahvlil.

Päevakorrapunkt nr 2. Kilingi-Nõmme linna 2001. a. lisaeelarve kinnitamine - teine lugemine. Ettekanne linnapea hr Aivar Õunalt.
Ühel häälel otsustati Kilingi-Nõmme linna 2001. a. lisaeelarve kinnitamine saata kolmandale lugemisele.

Vaheaeg.

Päevakorrapunkt nr 3. Kilingi-Nõmme linna 2001. a. lisaeelarve kinnitamine - kolmas lugemine. Ettekanne linnapea hr Aivar Õunalt.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr 34 „Kilingi-Nõmme linna 2001. a. lisaeelarve kinnitamine".
Aluseks võttes Valla- ja linnaeelarve seaduse § 24, 25 (RT I 1993, 42, 615) ja Kilingi-Nõmme linnaeelarve menetluse korra § 10 lg 6 määras Kilingi-Nõmme Linnavolikogu:
1. Kinnitada Kilingi-Nõmme linna 2001. a.lisa eelarve tuludeks 373 100 krooni ja kuludeks 373 100 krooni, sellest:
T u l u d:
Osa ptk
013 10 Trahvid 1 300
01430.01 Tulu vara võõrandamisest 108 000
13001 Lasteaednike koolitus 8 800
13631 Raamatukogu 30 000
15903.11 Toetusfond 207 000
14101 Noortekeskus 18 000
Kokku 373 100
K u l u d:
Osa ptk
273 11 "Krõlli" koolitus 8 800
273 " 13 Noortekeskus 18 000
sh töötasu + 33% 8 465
273 25 Pärnumaa Spordikool 2 400
273 21 Õpilaste sõidusoodustused 51 600
275 05 Piirkondlik kult tegevus 15 000
275 12 Raamatukogu mööbel 30 000
276 12 Spordiklubi GITHA 8 000
279 23.06 Kalmistu-kabeli ehitus 182 700
285 03 Eraldised omavalitsusliitudele 56 600 ühisürituste korraldamiseks
Kokku 373 100
Määrus jõustus kolmandal päeval pärast avalikustamist linna ametlike teadete tahvlil.

Päevakorrapunkt nr 4. 2002. a. eelarveprojekti tutvustus. Ettekanne linnapealt Aivar Õunalt.
Kilingi-Nõmme linna 2002. a. eelarveprojekt otsustati saata edasisele menetlusele.

Päevakorrapunkt nr 5. Volituste andmine Kilingi-Nõmme Linnavalitsusele arvelduskrediidi lepingu sõlmimiseks 2002. a. Ettekanne linnapea Aivar Õunalt.
Ühel häälel võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 32 „Volituste andmine Kilingi-Nõmme Linnavalitsusele arvelduskrediidi lepingu sõlmimiseks 2002. a."

Päevakorrapunkt nr 6. Pärnumaa Spordiliidu liikmeks astumine. Ettekanne linnapea Aivar Õunalt.
Ühel häälel otsustati mitte astuda Pärnumaa Spordiliidu liikmeks.

Päevakorrapunkt nr 7. Pärnu Maakoolide Spordiliidu liikmeks astumine. Ettekanne linnapea Aivar Õunalt.
Ühel häälel otsustati, et Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktoril hr Aarne Lingil koos Kilingi-Nõmme Linnavalitsusega tuleb vastu võtta vastav otsus.

Päevakorrapunkt nr 8. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Informatsiooni andsid volikogu esimees hr Kaspar Kaugija ja linnapea hr Aivar Õun.
1. Kilingi-Nõmme Haigla staatus.
2. Ohtlike jäätmete konteiner.
3. Uus bussiootepaviljon Raudteejaama peatuses.

17. oktoober
Toimus korraline linnavolikogu istung

Volikogu istungist võttis osa 15 volikogu liiget, linnapea Aivar Õun, linnasekretär Maie Tuuksam ja Kilingi-Nõmme Lasteaed „Krõll" töötajad.

Päevakorrapunkt nr 1. Kilingi-Nõmme linna 2001.a. lisaeelarve- esimene lugemine. Ettekanne linnapea hr Aivar Õunalt.
Otsustati Kilingi-Nõmme linna 2001. a. lisaeelarve projekt saata teisele lugemisele.

Päevakorrapunkt nr 2. Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse kandmine. Ettekanne volikogu esimehelt Kaspar Kaugijalt.
Aluseks võttes OÜ „Oberis" kollektiivi taotluse otsustati kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse TIINA PUKK tema juubeli puhul.

Päevakorrapunkt nr 3. Kohvik-elamu Kiriku t 3 eluruumide ja mitteeluruumide erastamisele mittekuuluvateks kinnitamine. Ettekanne linnapea hr Aivar Õunalt.
14 poolt ja 1 vastu häälega võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 30 „Kohvik-elamu Kiriku t 3 eluruumide ja mitteeluruumide erastamisele mittekuuluvateks kinnitamine".
Seoses vajadusega kasutada vabanevaid kortereid edaspidi sotsiaalkorteritena kinnitati erastamisele mittekuuluvateks eluruumideks Kilingi-Nõmme linnas Kiriku t 3 korterid nr-d 1, 2, 3.
Omandivormi terviklikkuse säilitamise huvides kinnitati erastamisele mittekuuluvaks mitteeluruumid Kiriku t 3 üldpinnaga 127,3 m2.
Kiriku t 3 korterite nr-d 1, 2, 3 ja mitteeluruumi üldpinnaga 127,3 m2 kasutamine toimub edaspidi üüri- ja rendilepingute alusel.
Otsus jõustus vastuvõtmisel.

Päevakorrapunkt nr 4. Kilingi-Nõmme Linnavalitsusele sõiduauto liisimine. Ettekanne volikogu esimehelt hr Kaspar Kaugijalt.
13 poolt ja 2 erapooletu häälega võeti vastu Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 31 „Kilingi-Nõmme Linnavalitsusele sõiduauto liisimine".
Kilingi-Nõmme Linnavalitsusele otsustati liisida sõiduauto, mille maksumus ei ületaks 170 tuhat krooni.

Päevakorrapunkt nr 5. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Informatsiooni andsid ja küsimustele vastasid volikogu esimees hr Kaspar Kaugija ja linnapea hr Aivar Õun.
Sõnavõttudega esinesid Lasteaed „Krõll" töötaja Ines Savi ja juhataja Tea Ruul ning volikogu liikmed Kalle Kiipus, Laszlo Banyasz, Erli Aasamets, Agu Leivits ja Aleksander Lind.
Arutusel olid küsimused:
1. Kilingi-Nõmme Lasteaed „Krõll" töötajate avaldus töötasude tõstmiseks - suunatud linnavolikogu eelarve komisjonile.
2. Ajalehe "Saarde Sõnumid" edasisest saatusest.
3. OÜ Nurm esimehe Jaan Nurme avaldused ja vastus neile.
4. Linna metsa korrastamine.
5. Maailmapanga küttelaenu võlgnevus.

4. oktoober
10 aastat sõprus-ja koostöölepingut Heby kommuuniga

Septembris täitus 10 aastat päevast, mil tolleaegne Kilingi-Nõmme linnapea hr. Kalle Kiipus ja Saarde vallavanem hr. Tarmo Kulu allkirjastasid sõprus-ja koostöölepingu Rootsi Kuningriigi Heby kommuuniga.
Need sidemed on olnud tugevad ja siiani kestma jäänud. Oleme oma rootsi sõpradele tänulikud suure materiaalse abi eest, mida nad on osutanud meie haiglale, koolidele ja kirikule.
Tänu sellele lepingule on väga paljudele meie inimestele - ametnikele, tervishoiu- ja sotsiaalhooldustöötajaile, talunikele ning taidlejatele avanenud võimalus külastada Rootsi Kuningriiki.

Alati on meie rahvast seal vastu võetud kui parimaid sõpru. Rootslased on alati rõhutanud, et ka nendel on palju meilt õppida, tulu koostööst on mõlemapoolne. Et need sõnad ei ole vist ainult viisakusest, kinnitab asjaolu, et Heby kommuun tähistas lepingu sõlmimise aastapäeva pidulikult ja kutsus selleks külla ka Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla omavalitsuste esindajad.

Kuna praegu on töös projekt „Kohtumispaigad", milles osalevad Heby kommuuni sotsiaal- ja tervishoiutöötajad ning nende kolleegid meie linnast, Saarde ja Tali vallast, siis otsustas Rootsi pool ühitada kahe delegatsiooni külaskäik Hebysse.
Nii alustaski 21 inimest 19. septembril ülemeresõitu, et olla järgmisel päeval kohal Hebys.

Esindusdelegatsiooni kuulusid Saarde vallast vallavanem Tarmo Kulu, Silvi Pilvet, Tiiu Karu, volikogu liikmed Aita Matson, Tarmo Karon, Kilingi-Nõmme linnapea Aivar Õun, Anne Saar, Vladimir Ruzits, linnavolikogu liikmed Tiiu Tammiste, Urmas Song. Kaasas olid kaks toredat tantsupaari ja nende juhendaja Tali vallast.
Eelpooltoodud projekti raames olid kutsutud kuus inimest - Saarde valla sotsiaalnõunik Mare Kurri, perearst Elsa Volkov, Tali valla sotsiaalnõunikEha Tiitus, Tali vallavanem Ants Tiido, Kilingi - Nõmme Haigla majandusjuhataja Elvi Sikk ja Kilingi-Nõmme linna sotsiaalnõunik Mae Annast. Kahjuks ei saanud kaasa tulla aukülaliseks kutsutud hr. Kalle Kiipus.

Külaskäik Hebys kestis kolm päeva ja sisaldas nii töiseid arutelusid, kui ka pidulikumat osa, nagu see ikka sellistel puhkudel kombeks.
Delegatsioonid liikusid Hebys eraldi, seetõttu puudutan rohkem sotsiaalprogrammi. Meie kuueliikmeline grupp, kuhu lisandusid ka Kilingi-Nõmme linnapea Aivar Õun ja Saarde vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees Tarmo Karon sai põhjaliku ülevaate Heby kommuuni tervishoiu ja sotsiaalhoolduskorraldusest.
Viibisime perearstikeskuses ja sotsiaalhoolekandekeskuses.

Kuna ka meil on praegu põletav probleem piirkonna haigla saatus, siis huvitusime eriti sealsest tervishoiukorraldusest. Selgus, et Rootsis on praegu tõsine probleem arstide ja õdede kohatäituvusega. Sealses perearstikeskuses on ette nähtud viis perearsti, täidetud aga ainult kolm kohta.
Medõdedel on Rootsi tervishoiusüsteemis väga tähtis koht, just nemad tegelevad patsientidega, perearsti juurde pääsemiseks on väga pikk järjekord, isegi pikem, kui meil eriarstide juurde.

Haiglat, kui sellist kohapel ei ole, perearstikeskuses teostatakse meie mõistes ambulatoorset ravi, kuid on olemas mitmekülgsed taastusravi võimalused.
Sotsiaalhoolduskekus on väga suur, seal põetatatakse nii voodihaigeid, kui vanureid, kes veel ise ringi liiguvad, kuid vajavad igapäevast kõrvalabi. Sinna tuuakse ka kodudest inimesi taastusravi saama, õhtupoolikul viiakse nad koju tagasi. Paljud inimesed elavad paar kuud kodus, siis tulevad kuuks ajaks haiglasse end turgutama ja pöörduvad jälle koju, nii antakse puhkust ka kodustele.
Mis seal salata, meie ei jõua nii kõrgele tasemele veel niipea, on ju Rootsi riigi sotsiaalhooldussüsteemi tase üks kõrgemaid kogu maailmas.

Samal ajal, kui meie uurisime oma eriala, käis ülejäänud delegatsioon täiskasvanute täienduskoolituskeskuses ja koolimajas.

Pidulikuma poole pealt peab kindlasti ära märkima ühist kontserti esimesel õhtul Heby kultuurimajas. Esinesid rootsi muusikud, kes tegid jazzmuusikat ja väga huvitavatel muusikariistadel mängiv rahvapilliorkester, ka tantsutüdrukud olid platsis.
Meie poolt esinesid kaks rahvatantsupaari Talilt ja meile kõigile tuntud muusikamees Vladimir astus üles solistina.
Uhkusega tõdesime, et vähemalt taidluses meil häbeneda ei tule. Hoogsad tantsud ja hästi esitatud laulud teenisid ära tugeva aplausi ning kiidusõnu lausuti palju.

Käisime ka kohaliku Lyons klubi 15. aastapäeva tähistamise pidulikul õhtul, kus hr. T. Kulu andis üle meie ühise kingituse Saarde valla kunstniku imekauni vitraazi.
Eelkõige selle klubi liikmetele võlgneme tänu meile materiaalse abi osutamise eest. Alles sel suvel tõid nad gümnaasiumile nende endi poolt renoveeritud koolipinke.

Ja nüüd siis kõige tähtsamast - laupäeval, 22. septembril, sõlmiti uus sõprus- ja koostööleping, mis puudutab peaaegu kõiki eluvaldkondi - majandust, haridust, kultuuri jne. Seekord kaasati ka Tali vald.
Lepingule kirjutasid alla Heby kommuunist hr. Rolf Edlund, Kilingi-Nõmme linnapea hr. Aivar Õun, Saarde vallavanem hr. Tarmo Kulu ja Tali vallavanem hr. Ants Tiido.
Laupäeva õhtul toimuski viimane üritus - pidulik õhtusöök kaunis Östervala restoranis, mille käigus lausuti vastastikuseid tänusõnu ja vahetati kingitusi.
Usume, et meie edasine koostöö kulgeb edukalt ja sellest on kasu kogu meie piirkonnale.

Mae Annast,
Kilingi-Nõmme linnavalitsuse liige

2. oktoober
Tähistati rahvusvahelist eakate inimeste päeva

1. oktoobril tähistati Pärnumaal rahvusvahelist eakate inimeste päeva. Kavas olid loengud, filmiprogramm, õnneloos ja palju muud huvitavat. Tartu ülikooli Pärnu kolledzhi 3. kursuse sotsiaaltöö korralduse tudengite poolt korraldatud üritused toimusid Pärnus Mai keskuses, Audru rahvamajas, Paikuse päevakeskuses ja Kilingi-Nõmme klubis.
Seekord Mai keskuses tantsida ei saanud, jalga said eakad keerutada hoopis Paikusel, Kilingi-Nõmmes ja Audrus.
Kilingi-Nõmme klubis algas pidu juba kell kolm päeval. Pakuti kohvi ja kooki, tantsumuusikat mängisid kohalikud pillimehed.

 

• Uudised
• Uudiste arhiiv

• Saarde Sõnumid
• Pildigalerii