Uudiste arhiiv
(2001. a. III kvartal)

14. september
Kilingi-Nõmme linna delegatsioon külastas 2001. aasta Euroopa Kultuuriküla

30. augustist 2. septembrini 2001. aasta Euroopa Kultuurikülas Bystres (Tšehhimaal) toimunud rahvusvahelisest sõprusfestivalist võttis osa ka Kilingi-Nõmme 48-liikmeline delegatsioon.
Festivali avaüritusel loeti ette Tšehhi Vabariigi presidendi Vaclav Haveli tervitus. Kuigi president oli varemalt lubanud ise kohale tulla, ei saanud ta seda kahjuks ootamatute teenistusülesannete tõttu teha.
Nii eesti- kui ingliskeelsete tervitussõnadega astus kilinginõmmelaste nimel üles MTÜ AIK Livonia juhatuse esimees Kalle Kiipus.
Eestimaad tutvustavas eeskavas esinesid meie noored rahvatantsijad ja rühmvõimlejad, kelle esinemine meeldis paljurahvuselisele publikule väga.
Rahvusvahelisel laadal osteti eestlastele eraldatud lett üsna kiirelt tühjaks meie mustast leivast ja Tallinna kiludest, hästi edenes ka kilinginõmmelaste käsitöö müük.
Külalislahke, sõbralik ja kaunis Tšehhimaa jättis soojad mälestused kõigi festivalil osalenute südameisse. Tore oli kohtuda ka sõprade ja tuttavatega Hollandist ning Prantsusmaalt, 1999. ja 2000. aasta kultuuriküladest.
Liikumise Euroopa Kultuuriküla koosseisu kuulub 11 küla erinevatest Euroopa riikidest: Tommerup Taanist, Wijk aan Zee Hollandist, Mellionnec Prantsusmaalt Bretagne'st, Pergino Valdarmo Itaaliast, Aldeburgh Suurbritanniast, Paxos Kreekast, Ströbeck Saksamaalt, Palkonya Hungarist, Porrua Hispaaniast, Bystre Tšehhist ja Kilingi-Nõmme Eestist. Projektiga on liitumas Kirchheimi küla Austriast.
Täpsemat informatsiooni saab Euroopa Kultuuriküla koduleheküljelt aadressil http://www.cultural-village.com.

5. september
Toimus Kilingi-Nõmme Linnavolikogu erakorraline istung

Volikogu istungist võttis osa 11 volikogu liiget – Erli Aasamets, Laszlo Banyasz, Kalju Jürisoo, Kaspar Kaugija, Kalle Kiipus, Olev Koltsin, Agu Leivits, Aarne Link, Aleksander Lind, Aljona Lind, Urmas Song. Istungist võttis osa ka linnasekretär Maie Tuuksam.

Päevakorras oli Vabariigi Presidendi valimiseks Kilingi-Nõmme Linnavolikogu esindaja valimine valimiskokku.
Ettekandega esines volikogu esimees Kaspar Kaugija.
Volikogu liige Aarne Link esitas Urmas Songa kandidatuuri. Volikogu liige Erli Aasamets esitas Kaspar Kaugija kandidatuuri.
Häältelugemiskomisjon koosseisus esimees Aleksander Lind, liikmed Aljona Lind ja Kalju Jürisoo viisid läbi salajase hääletamise.
Salajase hääletamise tulemused: Kaspar Kaugija poolt 6 häält, Urmas Songa poolt 5 häält.
Seega osutus salajase hääletuse tulemusel valimiskokku valituks Kilingi-Nõmme Linnavolikogu esindajana volikogu esimees Kaspar Kaugija.
Valimistulemus kinnitati Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsusega nr 29 „Vabariigi Presidendi valimiseks Kilingi-Nõmme Linnavolikogu esindaja valimine valimiskokku".

29. august
Selgus 2001. aasta Kilingi-Nõmme kauneim kodu

Kilingi-Nõmmes tegutseva mittetulundusühingu Arengu- ja Innovatsioonikeskus Livonia (http://www.livonia.ee/mty) poolt algatatud ja korraldatud konkursi "Kaunis kodu" võitis Uuno Kallit, kes oma kaunilt kujundatud aia ja majaümbrusega on silma paistnud juba aastaid. Tasuks nähtud vaeva ja tehtud töö eest sai ta tasuta reisi Tðehhimaale, 2001. aasta Euroopa Kultuurikülas Bystres toimuvale rahvusvahelisele festivalile.
Hoolitseva suhtumisega oma kodusse paistsid teiste seast silma veel perekonnad Maddison ja Tuuling ning Virve Simson ja Aino Laaban. Kõik nad said lisaks tänukirjale MTÜ AIK Livonia poolt kingituseks ka sitkust ja visadust sümboliseerivad kadakaistikud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kilinginõmmelased on oma koduümbrusele üha rohkem hakanud tähelepanu pöörama. Räämas aedu ja majaümbrusi jääb aasta-aastalt aina vähemaks.
MTÜ AIK Livonia on säästva arengu põhimõtetest lähtuv mittetulundusühing, mis on ellu kutsutud piirkonna elu edendamiseks ja mitmekesistamiseks, elukeskkonna elamisväärsemaks muutmiseks, uute võimaluste tutvustamiseks ja levitamiseks, elanike eneseteadvuse ning teotahte suurendamiseks. Ühingu tegevus rajaneb liikmete omaalgatusel, ühiskondlikul tegevusel ja sõltumatusel. Ühingu asutajad on tihedalt seotud Euroopa Kultuurikülade projektiga (http://www.cultural-village.com).

29. august
Toimus Kilingi-Nõmme Linnavolikogu korraline istung

Volikogu istungist võttis osa 11 volikogu liiget, linnapea Aivar Õun ja linnasekretär Maie Tuuksam.

Päevakorrapunkt nr 1. Kilingi-Nõmme Linnavolikogu arvamus haldusterritoriaalse korralduse kohta. Ettekanne linnapea hr Aivar Õunalt.
Sõnavõtud:
1. Volikogu liige Agu Leivits: Ühinemise küsimuses ei tasuks olla väga eitaval seisukohal. Mina toetan ühinemist. Oluline on linna staatuse säilitamine. Infrastruktuur on meil ühine. Laenukoormus on linnal suur, kuid laenu võtsime regiooni arendamiseks. Oleme üks tervik. Vallal on suur metsaressurss, me täiendaks üksteist hästi.
2. Volikogu liige Erli Aasamets: Ühinemine oleks tulnud teha 4-5 aastat tagasi. Kaasavara tuleks rohkem vaadata, tuleb pidada läbirääkimisi. Oleks vaja teada kes paneb piirid paika, kelle otsustada on, mis saab linna staatusest?
3. Volikogu liige Urmas Song: Riik on otsustamise enda käest ära andnud, kuigi otsustaja peaks olema riik. Mina pooldan Saarde valla ja linna liitumist. Palju tööjõulisest elanikkonnast elab valla territooriumil.
4. Volikogu liige Aarne Link: Ühinemine on õige, kuid küsimus on praegu ette valmistamata. Praegu on mindud piiride joonistamise peale, on palju läbimõtlemata asju, puudub vastav seadusandlus.
7 poolt, 1 vastu, 2 erapooletu häälega otsustati vastu võtta Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr 28 „Kilingi-Nõmme Linnavolikogu arvamus haldusterritoriaalse korralduse kohta". Linnavolikogu otsustas mitte nõustuda uue omavalitsusüksuse moodustamisega Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühendamise teel.

Päevakorrapunkt nr 2. Informatsioon Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi valmisolekust uueks õppeaastaks. Ettekanne gümnaasiumi direktorilt hr Aarne Lingilt.
Volikogu esimees hr Kaspar Kaugija: volikogu istungi alguses toodi lastevanemate allkirjadega taotlus avada käesoleval õppeaastal kaks esimest klassi kuna õpilaste arv avatavas klassis on 33.
Otsustati:
1. esitatud informatsioon võtta teadmiseks;
2. volikogu esimees, linnapea ja gümnaasiumi direktor selgitavad ühiselt, kas on võimalik avada kaks esimese klassi komplekti.

Päevakorrapunkt nr 3. Tiit Toompere avaldus hoone Kantsi tn 17 (vana koolimaja) ostmiseks.
Ühel häälel otsustati müüa kinnistu Kantsi tn 17 ärimaana enampakkumise korras.

Päevakorrapunkt nr 4. Informatsioon ja küsimustele vastamine.
Informatsiooni esitasid volikogu esimees hr Kaspar Kaugija ja linnapea hr Aivar Õun.
Informatsiooni anti:
1. Pärnumaa Omavalitsuste seminar-laagrist Lepaninal;
2. Sõprussidemete loomisest Ungari Vabariigis;
3. Kiriku tn 3 rendile andmise tingimustest;
4. Tänavavalgustuse olukorrast;
5. "Kauni kodu" konkurssi korraldamisest linnas;
6. Bussiliiklusest Kilingi-Nõmme ja Pärnu vahel.
Esitatud informatsioon võeti teadmiseks.

21. august
Kilingi-Nõmme maleuudised

21. juunil toimus Pärnumaa noorteturniir „Tere, Suvi", kus Sten Kasela saavutas males I koha, saades seitsmest mängust seitse võitu.

6.-8. juulil mängiti Vana-Võidus I. Raua memoriaalil males, kus Sten Kasela saavutas kuni 12-aastaste noorte seas I koha tulemusega 4,5 punkti 5-st mängust.

20. juulil toimus Pärnus malefestival, kus Sten Kasela saavutas noorte turniiril II koha tulemusega 4 punkti 5-st mängust.

3. -5. augustil mängiti Pärnus Paul Kerese mälestusturniir males, kus Sten Kasela saavutas kuni 12-aastaste noorte seas I koha tulemusega 6 punkti 7-st mängust.
Kuni 10 -aastaste noorte Pärnumaa parim oli Arvi Berg. Üldkokkuvõttes saavutas ta 4.-nda koha.

6. august
Kilingi-Nõmme noored käisid Euroopa Kultuurikülas

Bystre – Euroopa Kultuuriküla 2001 – on väike küla Brno lähedal Tšehhis. Seal elab umbes 1700 inimest. On oma spordikool ja põhikool, kirik, kaks hotelli ja kolm restoraan-baari. Üks väike kaubamaja ja paar pisikest toidukauplust. Bystre asub looduslikult väga ilusas ja mägises paigas.

16.-26. juulil toimunud Euroopa Kultuuriküla noortelaagris esindasid Kilingi-Nõmmet ja kogu Eestit Siiri Schmidt, Maiken Schmidt, Madis Kullamaa, Madis Räästas ning Teet Kiipus. Eesti au kaitses ka bussijuht Ivar Sikk naabermaakonnast.
Laagrist võtsid osa veel Kreeka, Hollandi, Taani, Ungari, Prantsusmaa, Tšehhi ja Sloveenia noored.

10 päeva jooksul toimus palju huvitavid workshope: riidetrükk (blue print), batika, puu- ja sepatööd, kudumine, paberist kingituste valmistamine, korvi punumine ning keraamika. Kohal töötas ka pressigrupp, kes tegi kokkuvõtteid workshopides toimunust.
Õhtuti sai näha erinevate maade kultuuriprogramme, kus iga küla tutvustas oma maa tavasi ja kombeid. Ohtralt pakuti rahvustoite ja -jooke.

Külaliste jaoks oli elu tehtud väga mugavaks. Palju anti süüa. Tühja kõhtu tunnet ei tuntud hetkegi.
Spetsiaalselt laagrinoortele korraldas vastuvõtu Bystre linnapea.
Pakuti palju meelelahutust. Külastati kohalikku muusikafestivali, käidi mitmetel ekskursioonidel mägedes, kirikutes ja lossides, tutvustati ümberkaudseid vaatamisväärsusi ja linnasid.
Võimalik oli kasutada Internetti. Võimalust koju tervisi saata kasutasid aga vähesed, sest elu laagris oli kõigi jaoks nii põnev, et kodu peale polnud aega mõeldagi.

Meie õpetasime laagrikaaslastele Kaera-Jaani tantsu ja kolmnurkse mütsi laulu. Söögiks pakkusime neile kama ja kiluleiba.
Näib, et eestlased jätsid endast väga hea mulje, olime oma tegemistega alati esimeste hulgas. Eesti keeles õpiti MA ARMASTAN SIND ja TERE kiiresti selgeks. Kilingi-Nõmmet tutvustav stend oli väga populaarne, kuna seal rippus kilekott, kust sai võtta kommi. Kott tühjenes ruttu. Andsime Kilingi-Nõmme sümboolikaga kilekoti mälestuseks ka igale laagrikaaslasele. Sinna said nad siis koguda kõik oma workshopides valmistatud asjad.

Viimasel päeval toimus suur lahkumispidu, jagati aadresse ja muljeid. Lubati järgmiselgi aastal laagris kokku saada või siis lihtsalt sõpradele külla minna.

Reis Bystresse kestis kaks päeva. Ööbiti telkides bensiijaamade läheduses.
Sõit oli huvitav nii minnes kui tagasi tulles. Tagasiteel külastati Austria pealinna Viini ja Slovakkia pealinna Bratislavat. Nähti, kuidas veeuputus laastas Poola riiki.

Meie jäime laagri eluga väga rahule. Aitäh kõigile, kes selle reisi meie jaoks võimalikuks tegid!
(Sõidu organiseeris MTÜ AIK Livonia.)

Madis, Siiri, Maiken ja Madis

Vaata fotosid!

25. juuli
Rattakross Kilingi-Nõmmes

Sellega, et jaanilupäeval on lastele staadioni ümbruses korraldatud jalgrattavõistlusi, hakkame me kõik juba harjuma. 22. juunil toimus aga Surnuaia järve ümbruses päris ehtne jalgrattakross. Lapsed said proovida, kuidas on sõita maastikurajal.

Võistluste korraldajaks oli Toomas Hallop, keda abistas oma pere ja Pedagoogikaülikoolis kehakultuuri õppiv Kalli Lehismets. Rajameistriks oli isa kõrval ka Gven Hallop. Kõiki sõitjaid ootas finišis coca-cola ja 2 banaani, et oma jõuvarusid kiirelt taastada.

Võistlusklasse oli 6: 1995/96, 1993/94, 1991/92, 1989/90, 1987/88 ja 1985/86 sündinud.
Osalejaid registreerus 25. Võitjaid premeeriti karikaga ja kõiki osalejaid diplomiga.
Vanuserühmade parimaid sai publikki näha: nad kutsuti pjedestaalile, mille aset täitis betoonplokk.

Noorimaist, kes sõitsid lihtsamat ja lühemat rada, oli kiireim Greg Hallop, järgmises vanuserühmas – Krisse Kurg, 91/92 sündinuist kiireimaks osutus Taavi Uke, järgmises vanuses – Ariko Kielas.
1987/88 sündinutest võitis sõidu Gven Hallop, aga tublide sõitjatena näitasid end veel Raido Link ja Kalle Roosmäe. Selles sõidus osales ka võistluste ainus tüdruk - Katrina Toompere, kes pälvis eraldi karika.
Vanimate grupis tegi tublit sõitu Priit Pukk.

Enim osalejaid – 7– oli 1991/92 ja 1987/88 sündinute hulgas. Oma tubli sõiduga paistis silma ka Raido Talts, kellele ratas kippus vingerpussi mängima. Ratta tõttu jäi üks poiss ka startimata, sest proovisõiduga sai see otsa.

Võistlustega jäid rahule mõlemad pooled: nii korraldajad kui võistlejad. Päeva kulgu oli tulnud jälgima ka Karksi-Nuia jalgrattaklubi president, kes põnevuse tekitamiseks ka mõned sõitjad oli kaasa võtnud.

Toomas Hallop arvas, et sellist üritust võiks edaspidigi korraldada, pealegi on Kilingi-Nõmmes tublisid ja asjast huvitatud poisse. Jääks vaid loota, et edaspidi tuleks veelgi enam sõitjaid.

10. juuli
Tähistati Liivamäe lahingu 60. aastapäeva

Laupäeval, 7. juulil tähistati Kilingi-Nõmme külje all toimunud Liivamäe lahingu 60. aastapäeva.
Tähistamaks esimesel sõjasuvel, 4. juulil 1941. aastal, Kilingi-Nõmme piiril toimunud lahingut püstitati lahingupaika valge metallrist. Rist seisab nüüd õiges võitluspaigas, Punaarmee võitlejatele pühendatud mälestuskivist paarsada meetrit Pärnu pool.
Kuldse graveeringuga risti õnnistas Saarde koguduse diakon Tauno Kibur.
Üritusest võttis osa ka Kilingi-Nõmme linna aukodanik kindralmajor Ants Laaneots, kes istutas metallristi ette kuusetaime. Laaneotsa isa ja onu võitlesid Liivamäel, siin said nad esimesed lahinguristsed.

Liivamäe lahingupaiga tähistamise järel avati mälestuskivi Saarde kalmistul neile, kes hukkusid võitluses või hukati hiljem hävituspataljoni meeste poolt. Kivile on raiutud sõnad „Eestile truu surmani. 1941 sõjasuvi”.
Kivi avas kohalik elanik Hilda Krimm, kes koos teiste naiskodukaitselastega lahingus haavata saanud omadele ja võõrastele esmaabi andis.

Päev jätkus lillede paneku ja küünalde süütamisega Kiriku tänava mälestuskivi juures.

Kilingi-Nõmme klubis oli väljas temaatiline näitus. Uudistada võis relvanäitust, millest unikaalsemaid eksponaate olid enesekaitseks käes hoidnud tollased metsavennad.

2. juuli
Tänavakorvpall Kilingi-Nõmmes

23. juunil toimunud võistlusele registreerus 7 meeste ja 2 naiste võistkonda. Mängud otsustati läbi viia turniirsüsteemis, st. kõik võistkonnad pidid omavahel korra jõudu katsuma.
Enamus võistlejatest olid kohalikud korvpallifännid, Vana-Kaie ja Vabaduse võistkonnas käisid palli patsutamas ka Viljandi ja Tartu maakonnast pärit kossusõbrad.

Meeste arvestuses oli kõige tugevam võistkond Sound Brothers (Paavo Ruzitš, Marko Riis ja Mihkel Sepp) 11 punktiga. Kaotusekibedust pidid nad küll korra tundma, kuid seda siiski tänu vihmale (oluliseks võidufaktoriks sai Vabaduse võistkonna korvpalliketsides uisutamisoskus).
Teisele kohale tuli Vana-Kaie võistkond (Arvo Sakala, Meelis Pehk ja Martin Krapp) samuti 11 punktiga. Paremuse määras omavaheline mäng Sound Brothers'i kasuks.
Kolmandale kohale pretendeerisid Inva (Raino Liblik, Erki Kangur, Rene Kangur ja Erki Pruul) ja Vabaduse (Marko Lukk, Heiki Ilves, Toivo Tallo ja Sven Koovit) võistkonnad võrdselt 10 punktiga. Arvestades omavahelist mängu, olid Inva mehed kolmanda koha ära teeninud.
Viiendal kohal Värska Vesi (Mikk Manilets, Kristo Song, Assar Tallo ja Romet Ollino), kuuendal Apu Oblikas (Reemo Salupõld, Aivar Apsalon, Raul Allikivi ja Kalle Täht) ja seitsmendal Naksitrallide (Kristo Kaugija, Ivo Manilets, Risto Kiviselg ja Tauri Sinijärv) võistkonnad kõik võrdselt 7 punktiga. Kolme viimase meeskonna kohtade selgitamine oli karm aga õiglane („surnud" ring).
Naiste arvestuses tuli esimeseks Japsid (Avely Ahtma, Anneli Ahtma ja Siiri Saar) 2 punktiga ja teiseks võistkond X (Liisi Soomann, Anu Lensment, Kairi Vill ja Eleri Lapp) 1 punktiga.
Korraldajad vabandavad naiste võistkondada ees, et neil nii vähe mänge oli ja tänavad Maret Rästast ning Kilingi-Nõmme Linnavalistsust toredate auhindade eest.

Vaata fotosid!

2. juuli
Toimus EELK Pärnu praostkonna vaimulik laulupäev Saardes

30. juunil toimus Suveaias Pärnumaa vaimulik laulupäev. Avapalvus peeti Saarde Katariina kirikus, rongkäigus suunduti Kilingi-Nõmme lauluväljakule, kus laulsid osalenud kirikukoorid ning sõna võtsid kohalikud omavalitsusjuhid.

2. juuli
Toimus jalgrattamatk ümber Kilingi-Nõmme linna

Kolmapäeva, 20. juuni õhtupoolikul nähti siin ja seal Kilingi-Nõmme tänavatel ringi sõitmas umbes 20-liikmelist jalgratturitegruppi. Tegu oli mittetulundusühingu AIK Livonia poolt korraldatud jalgrattamatkaga, mille eesmärgiks tutvuda meie linnakese tänase olukorraga ning seda just keskkonnasõbralikkuse vaatenurgast vaadatuna.
Umbes kolme tunniga sõideti maha umbes üheksateist kilomeetrit, noorim osavõtja oli 5-aastane, vanim üle kümne korra vanem.
Rahule jäid matkaga kõik. Nähti paiku, kuhu tavaliselt ei satuta ja tõdeti, et elamiseks pole see väikelinn Kilingi-Nõmme sugugi halb koht. Inimesed on hakanud ennast ümbritsevale üha rohkem tähelepanu pöörama, oma kodusid ja koduümbrust kaunistama. Eks linnavalitsuski teeb, mida rahakott teha laseb.
Ehk räägitakse Kilingi-Nõmmest varsti jälle kui üha muinasjutulinnastuvast väikelinnast, kuhu tasub elama tulla?

 

• Uudised
• Uudiste arhiiv

• Saarde Sõnumid
• Pildigalerii