Tarvilik
teave
•
Pärnumaa Päästeteenistuse väljasõidukorrast
Allpool
olevat artiklit sundis mind kirjutama jutuajamine Tali vallavanema hr
Ants Tiidoga, kes esitas küsimuse: „Miks Tali abikomando sõidab
Talil juhtunud sündmusele alles ühena viimastest?” Sama
probleem hõlmab ka Surjut. Kõigepealt tutvustan mõningaid
põhimõisteid.
Pärnumaa Päästeteenistuse väljasõidukord
on kinnitatud direktori poolt 2001. a. septembris ja selle järgi
on väljasõiduvalmidus päästeteenistuse operatiivsõidukite
väljasõiduaeg, mis kulub häirekeskuse poolt edastatava
väljasõidukorralduse saamisest kuni väljasõiduni
depoost, järgmine:
• korrapidamisteenistusel - 1minut,
• keskkomando (Pärnu) tulekustutus- ja päästemeeskonnal
- 1minut,
• tugikomandol (Kilingi-Nõmme, Häädemeeste, Tõstamaa,
Pärnu-Jaagupi, Vändra) - 5 minutit,
• tugikomando eraldi paikneval meeskonnal (Kihnu, Koonga) - 15
minutit,
• abikomandol (Tali, Surju) - 15 minutit.
Väljasõidud
jagunevad:
operatiivne väljasõit, mis on häirekeskuse poolt edastatud
väljasõidukorralduse alusel, sisselülitatud vilkuritega
ja vajadusel helisignaali kasutades tehtav väljasõit;
teenistuslik väljasõit, mis on kooskõlastatud häirekeskusega
ja mille puhul puudub vajadus kasutada vilkureid ja helisignaali (sõidud
õppustele-harjutustele, veevõtukohtade kontrollimine,
tutvumiskäigud objektidele, teenistuse kontrollimine, sõidud
autode hooldusele ja tankimine).
Väljasõidupiirkonnad
on kesk- ja tugikomandode väljasõidupiirkonnad, mis on kinnitatud
Pärnumaa maavanema poolt ja kooskõlastatud Päästeameti
peadirektoriga. Pärnu maakond on jagatud kuueks väljasõidupiirkonnaks.
Väljasõiduastmed
on aluseks päästeteenistuse väljasõiduplaani koostamisel
ja määravad tulekustutus- ja päästemeeskondade minimaalse
vajaduse vastavale sündmusele reageerimiseks.
I väljasõiduaste: kinnise iseloomuga tulekahju garaazhis-kuuris,
kinnise iseloomuga väike tulekahju (vingulõhn korteris),
tulekahju liiklusvahendis, väikese pinnaga (alla 10 ha) maastiku-
või kulupõleng, väike õnnetus veekogul, väike
loodusõnnetus, väike liiklusõnnetus, väikesemahuline
päästetöö ja pommiähvardused. Sündmuskohale
saadetakse üks päästeauto ja vajadusel lisa paakauto
veega.
II väljasõiduaste : lahtine tulekahju elamus (eluruumides),
garaazhis (kuuris), majandushoones, büroohoones, tööstus-
ja laohoones, ravi- või hooldeasutuses, korruselamus, keldris
(pööningul), metsatulekahju, õnnetus majutushoones,
büroohoones, tööstus- ja laohoones, ravi- ja hooldeasutuses,
kogunemishoones, veekogul, ulatuslik loodusõnnetus, raskeloomuline
liiklusõnnetus, raudteeõnnetus, lennuõnnetus, ohtlike
ainete õnnetus ja plahvatus. Sündmuskohale saadetakse operatiivkorrapidaja
ja 2 tulekustutus-päästemeeskonda ja lisavesi paakautoga.
III väljasõiduaste: õnnetused suurõnnetuse
ohuga ettevõtetes, suurõnnetuse ohu või suurõnnetuse
puhul ja õnnetused, kus riskianalüüsi alusel ei piisa
II väljasõiduastme väljasaatmisest. Kohale sõidavad
operatiivteenistuse osakonna juhataja, kuni 8 tulekustutus- ja päästemeeskonda,
lisa paakautod ja lähimad kiirabiautod.
Kohaliku
omavalitsuse, ettevõtete päästeallüksuste ja mittetulundusühingute
komandode (abikomandod) väljasaatmise kord sätestatakse asutustevaheliste
koostöölepingutega. Abi - ja lisajõudude sündmuskohale
saatmine reguleeritakse väljasõidukorraga.
Nüüd
vastus Tali ja Surju inimeste küsimusele „Kui on tulekahju
Talil või Surjus, miks ei sõida välja kustutustöödele
esimesena kohalik abikomando tuletõrjeauto?”
Vaatleme esmalt olukorda Talil. Näiteks kui on puhkenud tulekahju
Tali vallas Marina külas, siis sõidavad tuld kustutama I
väljasõiduastme puhul esimesena Kilingi-Nõmme esimene
auto, ja kui Kilingi-Nõmme auto on olude sunnil mõnel
teisel sündmusel, siis Häädemeeste esimene auto. II väljasõiduastme
puhul sõidavad välja Pärnust operatiivkorrapidaja +
Kilingi-Nõmme esimene auto + Häädemeeste esimene auto
+ Tali abikomando (alles kolmandana) + Kilingi-Nõmme teine auto.
III väljasõiduastme (suurõnnetus) korral sõidavad
Marinale Pärnumaa Päästeteenistuse direktor, päästeteenistuse
operatiivosakonnast direktori asetäitja, Kilingi-Nõmme Päästeteenistuse
pealik ja operatiivkorrapidaja Pärnust + Kilingi-Nõmme esimene
auto + Häädemeeste esimene auto + Tali abikomando auto (töötegijana
kolmandana) + Kilingi-Nõmme teine auto + Häädemeeste
teine auto + Pärnu keskkomando esimene auto. Lisajõududena
saadab dispetsher kohale vastavalt vajadusele lisavee Kilingi-Nõmmest,
Häädemeestelt ja Pärnust. Kiirabiauto saabub Marinale
esimesena Kilingi-Nõmmelt ja vastavalt vajadusele järgnevad
4 kiirabiautot Pärnust.
Vastavalt külade asukohale muutub asustusüksusesse saadetava
päästetehnika järjekord. Näiteks Surju vallas Jaamakülas
puhkenud tulekahju korral on väljasõidu järjestus järgmine:
I väljasõiduastme korral sõidavad Jaamakülla
Kilingi-Nõmme esimene auto, ja kui Kilingi-Nõmme esimene
auto on mujal sündmusel, siis Pärnu Keskkomando esimene auto.
II väljasõiduastme korral sõidavad välja Pärnu
operatiivkorrapidaja + Kilingi-Nõmme esimene auto + Pärnu
keskkomando esimene auto + Surju abikomando auto (töötegijana
kolmandana) + Kilingi-Nõmme teine auto + Häädemeeste
esimene auto.
III väljasõiduastme (suurõnnetus) korral sõidavad
välja ülemused (nagu Marina näites) ja töötegijatena
Kilingi-Nõmme esimene auto + Pärnu keskkomando esimene auto
+ Surju abikomando auto + Kilingi-Nõmme teine auto + Häädemeeste
esimene auto + Tali abikomando auto.
Selline on Pärnumaa Päästeteenistuses kehtestatud väljasõidukord
ja see on aluseks häirekeskuse dispetðerile tema töös
ning seda muuta tema ei tohi.
Päästeteenistus on siiski riiklik poolsõjaväeline
asutus, mis elab oma kindla, väljatöötatud korra järgi.
Esmalt kasutatakse neid töölolevaid tulekustutus- ja päästemeeskondi,
kes on tööl ja väljasõiduvalmis, alles siis kaasatakse
need jõud, keda peab kodust välja kutsuma.
Üheks miinuseks abikomandode puhul on ka see, et tavaliselt teevad
need mehed, kes on valmis välja sõitma abikomandoga, praktiliselt
kusagil mujal tööd ja nad ei saa puht füüsiliselt
15 minuti jooksul välja sõita.
Seda näitas ka viimane koolimaja evakuatsiooni õppus Tali
koolis kui Tali mõlemad abikomando mehed olid Kilingi-Nõmme
päästeteenistuses tööl ja kohapeal ei olnud ühtegi
meest, kes oleks abikomando autoga koolimajja õppusele sõitnud.
Arvan, et ka mujal on abikomandode tuletõrjujad seotud oma tööga
põhikohal ning neil puudub 100 % võimalus töölt
ära tulla ja tulekahjule sõita, seda enam, et meie kandis
tehakse peamiselt autojuhi-, põllu- või metsatööd.
Olev
Paukson
Kilingi-Nõmme
Tugikomando pealik
(tel. 50 535 92)
