Juriidika

Kilingi-Nõmme linna põhimäärus

Kinnitatud:
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrusega nr 12 12. mail 2000. a.

Sisu:

I PEATÜKK. ÜLDSÄTTED
Paragrahv 1. Kilingi-Nõmme linna põhimääruse eesmärk
Paragrahv 2. Kilingi-Nõmme linn kui haldusüksus
Paragrahv 3. Kilingi-Nõmme linna kohaliku omavalitsuse mõiste
Paragrahv 4. Linna omavalitsuse põhimõtted
Paragrahv 5. Linna omavalitsusorganid
Paragrahv 6. Linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi
Paragrahv 7. Linna ülesanded ja pädevus
Paragrahv 8.Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid
Paragrahv 9. Arengukava
Paragrahv 10. Linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna
Paragrahv 11. Linna õigus moodustada liite ja ühisasutusi.
Paragrahv 12.Linna õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides
Paragrahv 13. Linna sümboolika
Paragrahv 14. Linna aukodanik
Paragrahv 15 Linna Auraamat
Paragrahv 16. Linna aupäev
Paragrahv 17. Linna õiguste kaitse

II PEATÜKK. LINNAVOLIKOGU
Paragrahv 18. Linnavolikogu moodustamine
Paragrahv 19. Struktuur
Paragrahv 20. Linnavolikogu liige
Paragrahv 21. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine
Paragrahv 22. Linnavolikogu liikme volituste peatumine
Paragrahv 23. Volikogu asendusliige
Paragrahv 24. Linnavolikogu esimees
Paragrahv 25. Linnavolikogu esimehe valimine
Paragrahv 26 Linnavolikogu aseesimehe valimise kord
Paragrahv 27. Linnavolikogu komisjonid
Paragrahv 28. Fraktsioonid
Paragrahv 29. Revisjonikomisjon
Paragrahv 30. Linnavolikogu kokkukutsumine
Paragrahv 31. Küsimuste arutelu linnavolikogus
Paragrahv 32. Hääletamine linnavolikogus
Paragrahv 33. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus
Paragrahv 34. Linnavolikogu ainupädevus
Paragrahv 35. Linnavolikogu õigusaktid ja nende jõustumine
Paragrahv 36. Linnavolikogu istungi protokoll
Paragrahv 37.Linnavolikogu tegutsemisvõimetus

III PEATÜKK. LINNAVALITSUS
Paragrahv 38. Linnapea valimine
Paragrahv 39. Linnapea õigus moodustada valitsus
Paragrahv 40. Linnavalitsuse volituste tähtaeg
Paragrahv 41. Linnavalitsuse liikmete asendamine
Paragrahv 42. Linnavalitsuse pädevus
Paragrahv 43. Linnavalitsuse töökorraldus
Paragrahv 44. Linnapea
Paragrahv 45. Linnavalitsuse õigusaktid
Paragrahv 46. Istungi protokoll

IV PEATÜKK. LINNATEENISTUSE PÕHIALUSED
Paragrahv 47. Linnateenistus
Paragrahv 48. Linna kantselei ja selle ülesanded
Paragrahv 49. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid
Paragrahv 50. Linnasekretär

V PEATÜKK. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES
Paragrahv 51. Õigusaktide algatamise õigus
Paragrahv 52. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides

VI PEATÜKK. MAJANDUS JA EELARVE
Paragrahv 53. Munitsipaalomand
Paragrahv 54. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes
Paragrahv 55. Maksud ja koormised
Paragrahv 56. Linna arengukava
Paragrahv 57. Linna eelarve

VII. PEATÜKK. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA RIIKLIK JÄRELEVALVE
Paragrahv 58. Linna suhted riigiorganitega
Paragrahv 59. Linna tegevuse järelevalve
Paragrahv 60. Teenistuslik järelevalve

VIII PEATÜKK. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE, VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMINE
Paragrahv 61. Põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine

 

I PEATÜKK. ÜLDSÄTTED

Paragrahv 1. Kilingi-Nõmme linna põhimääruse eesmärk
Kilingi-Nõmme linna põhimäärus:
1) määrab kindlaks Kilingi-Nõmme linna kui kohaliku omavalitsusüksuse;
2) määrab kindlaks Kilingi-Nõmme linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded, kohustused, õigused, vastutuse ja korralduse ning tema suhted teiste omavalitsusüksuste ja riigiorganitega;
3) on õigusakt, milles sätestatakse linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused, töökord.

Paragrahv 2. Kilingi-Nõmme linn kui haldusüksus
Kilingi-Nõmme linn:
1) rajaneb Eesti Vabariigi territooriumi haldusjaotusel;
2) on linna staatuse saanud Eesti Vabariigi Riigihoidja 19. aprilli 1938. a. dekreediga;
3) on tervik.

Paragrahv 3. Kilingi-Nõmme linna kohaliku omavalitsuse mõiste
(1) Kilingi-Nõmme linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi.
(2) Linna omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel.

Paragrahv 4. Linna omavalitsuse põhimõtted
Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine linnas;
3) seaduse järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6) tegevuse avalikkus;
7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

Paragrahv 5. Linna omavalitsusorganid
Omavalitsusorganid on:
1) linnavolikogu - linna esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
2) linnavalitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

Paragrahv 6. Linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi
(1) Linnal on Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve.
(2) Linnavolikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi.

Paragrahv 7. Linna ülesanded ja pädevus
(1) Linna ülesandeks on korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust, ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist ning linnateede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
(2) Linna ülesandeks on korraldada linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on linna omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab linn neid kohaliku elu küsimusi:
1) mis on talle pandud teiste seadustega;
2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
(4) Linn täidab riiklikke kohustusi:
1) mis on talle pandud seadusega;
2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.
(5) Käesoleva paragrahvi 4.lõike 1 alapunkti alusel linnale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

Paragrahv 8. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid
(1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.
(2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi.
(3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad linna haldusterritooriumil.

Paragrahv 9. Arengukava
(1) Linna arengukava on dokument, mis sisaldab linna sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.

Paragrahv 10. Linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna
(1) Linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja linna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea.
(2) Linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarved pankades, vapipitsat ja oma sümboolika.

Paragrahv 11. Linna õigus moodustada liite ja ühisasutusi
(1) Linnal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

Paragrahv 12.Linna õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides
(1) Linnal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd, sõlmida lepinguid ja vahendada kokkuleppeid.
(2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab linna tema volikogu või viimase poolt määratud esindus.

Paragrahv 13. Linna sümboolika
(1) Linnal on lipp ja vapp.
(2) Lipu ja vapi kasutamine sätestatakse seadusega ning linna põhimäärusega.

(3) Kilingi-Nõmme linna lipu kirjeldus.
1) Kilingi-Nõmme linna lipu ristkülikukujulisel kangal on kuus ühelaiust vaheldumisi paigutatud sinist ja kollast horisontaalset värvilaidu, kusjuures kõige ülemine laid on sinine.
2) Lipu normaalmõõtmed on 105x165 cm.
3) Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7: 11.
(4) Linna lipp heisatakse:
1) linnavalitsuse hoonel alaliselt;
2) hoonel, kus toimub linnavolikogu istung, istungi toimumise ajaks;
3) linna avalikel üritustel lipuplatsil, hoonetel ja elamutel;
4) linna aastapäeval 19.aprillil ja teistel pidulikel sündmustel lipuplatsil ja linna allasutuste hoonetel;
5) Kilingi-Nõmme linna ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel.
(5) Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad linna lippu kasutada Kilingi-Nõmme ametlikud delegatsioonid ja linna esindavad kollektiivid.
(6) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Kilingi-Nõmme linna lipp lippude poolt vaadatuna:
1) koos Eesti riigilipuga - Eesti riigilipust vasakule;
2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga - teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust;
3) koos maakonnalipuga - maakonnalipust vasakule;
4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega - tähestiku järjekorras paremalt vasakule.
(7) Leina tähistamiseks heisatakse linna lipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti.
(8) Kilingi-Nõmme linna lipu kujutist võivad kasutada linnavolikogu, linnavalitsus ja linna asutused dokumendiblankettide, trükiste, embleemide, meenete ja siltide kujundamiselemendina ning linnavolikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed oma visiitkaartidel.
(9) Linna lipp on Kilingi-Nõmme linna omand, mille kasutamist korraldab linnavalitsus.
(10) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub hävitamisele.

(11) Kilingi-Nõmme linna vapi kirjeldus.
1) Kilingi-Nõmme linna vapil on sinisel kilbil püstine kuldne tammeoks kolme lehe ja ühe tõruga ning selle kohal hõbedases päises kaks musta paremale kaldu vasarat.
2) Linna vapi kujutis peab suurusest olenemata täpselt vastama vapi kirjeldusele või olema kujutatud mustvalgelt.
(12) Kilingi-Nõmme linna vapi kujutist kasutatakse:
1) linnavolikogu, linnavalitsuse ja tema allasutuste pitsatites;
2) linnavolikogu, linnavalitsus ja linna allasutused dokumendiblankettide, trükiste, embleemide, meenete ja siltide kujundamiselemendina ning linnavolikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed oma visiitkaartidel.
(13) Muudel juhtudel reguleeritakse vapi kujutise kasutamist linnavalitsuse poolt antava loaga
(14) Linna vapp on Kilingi-Nõmme linna omand, seda käsutab ja selle kasutamist korraldab linnavalitsus.

Paragrahv 14. Linna aukodanik
(1) Teenete eest linnale võib kodanikele omistada aukodaniku tiitli.
(2) Kilingi-Nõmme linna aukodaniku nimetuse taotlusi on õigus esitada nii füüsilistel kui ka Kilingi-Nõmme linnas registreeritud ja tegutsevatel juriidilistel isikutel, erakondadel, seltsidel, klubidel, samuti linnavolikogul ja linnavalitsusel.
(3) Kilingi-Nõmme linna aukodaniku nimetus antakse üksikisikule, kes on kas sündinud, elab või on elanud Kilingi-Nõmme linnas, linnapoolse erilise austusavaldusena või linnale osutatud väljapaistvate teenete eest.
(4) Kilingi-Nõmme linna aukodaniku nimetuse andmise otsustab linnavolikogu.
(5) Kilingi-Nõmme linna aukodaniku nimetus antakse välja Kilingi-Nõmme linna aastapäeval, 19.aprillil.
(6) Kilingi-Nõmme linna aukodaniku teenete kirjeldus koos taotlusega kantakse linnavolikogu protokolli juurde ja linna auraamatusse, mida peetakse linnavalitsuse kehtestatud korras.
(7) Koos aukodaniku nimetuse tunnistusega antakse nimetuse kavalerile üle ka linna aukodaniku medal.

Paragrahv 15 Linna Auraamat
(1) Linna Auraamatusse kantakse:
1) linna Aukodanikud;
2) kodanikud, kelle elu, töö ja tegevus seotuna Kilingi-Nõmme linnaga on pälvinud tõsise austuse ja lugupidamise.
(2) Ettepanekuid sissekannete tegemiseks linna Auraamatusse võivad teha linnakodanikud, linnavolikogu, linnavalitsus, linnas registreeritud ja tegutsevad juriidilised isikud, erakonnad, liidud, seltsid, klubid jt.
(3) Sissekannete tegemise linna Auraamatusse kinnitab linnavolikogu.
(4) Sissekannete tegemist linna Auraamatusse korraldab linnasekretär. Sissekande vorm, kujundus ja illustreerivate materjalide kasutamine ei ole piiritletud. Sissekandele kirjutavad alla linnavolikogu esimees, linnapea ja linnasekretär. Sissekanne kinnitatakse linna vapipitseriga.
(5) Linna Auraamat asub alaliselt linna kantseleis.
(6) Linna Auraamatut võidakse eksponeerida linnaga seotud tähelepanuväärsetel tähtpäevadel, üritustel ja sündmustel.

Paragrahv 16. Linna aupäev
(1) Linna aupäev on 19. aprill - Kilingi-Nõmmele linnaõiguste omistamise kuupäev.

Paragrahv 17. Linna õiguste kaitse
(1) Linna likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma linnavolikogu arvamust ära kuulamata.
(2) Linnavolikogul on õigus linna territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.
(3) Linnal on seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

II PEATÜKK. LINNAVOLIKOGU

Paragrahv 18. Linnavolikogu moodustamine
(1) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane.
(2) Linnavolikogu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis.
(3) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

Paragrahv 19. Struktuur
(1) Linnavolikokku kuuluvad:
1) linnavolikogu liikmed;
2) linnavolikogu esimees;
3) linnavolikogu aseesimees;
4) linnavolikogu poolt valitavad komisjonid;
6) fraktsioonid linnavolikogus, kui nad end ametlikult registreerivad ja välja kuulutavad.

Paragrahv 20. Linnavolikogu liige
(1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks kolmeks aastaks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(2) Linnavolikogu liige juhindub seadusest, linna õigusaktidest ning linnaelanike vajadustest ja huvidest.
(3) Linnavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust vastavalt linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutustele ning põhitöökohal saamata jäänud töötasule, linnavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras.
(4) Linnavolikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib linnavolikogu otsusel olla palgaline.
(5) Linnavolikogu liige on otsustava hääleõigusega.
(6) Linnavolikogu liige võib olla valitud linnavolikogu mistahes tööorganitesse.
(7) Linnavolikogu liige võib kuuluda üheaegselt ainult ühte fraktsiooni.
(8) Linnavolikogu liikmel on õigus:
1)algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
2)osaleda iga asja arutelus sõnavõttude, repliikide ja küsimustega ning nõuda läbirääkimiste katkestamist ja vaheaega enne hääletamist;
3) esitada linnavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid;
4) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele;
5) saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.
(9) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahv 25 lõikele 1.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem.
(11) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras.
(12) Tööandja on kohustatud võimaldama linnavolikogu liikmel osa võtta linnavolikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita linnavolikogu antud ülesandeid.

Paragrahv 21. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine
(1) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega;
2) tagasiastumisega;
3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Kilingi-Nõmme linnas;
4) nimetamisega kohtunikuks;
5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks;
7) teovõimetuks tunnistamisega;
8) surmaga.
(2) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1.lõike punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linna valimiskomisjonile.
(3) Käesoleva paragrahvi 1.lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab linnavolikogu liige vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates linnavolikogule.
(4) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1.lõike punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linnavolikogule.
(5) Käesoleva paragrahvi 1.lõike punktides 5-7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates linnavolikogule.

Paragrahv 22. Linnavolikogu liikme volituste peatumine
(1) Linnavolikogu liikme volituste peatumine tähendab linnavolikogu liikme ajutist vabanemist linnavolikogu liikme ülesannete täitmisest.
(2) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad:
1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks;
2) nimetamisega prokuröriks;
3) valimisega linnapeaks, kinnitamisega linnavalitsuse liikmeks;
4) nimetamisega linnaametnikuks;
5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses;
6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu;
7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses.
(3) Käesoleva paragrahvi 2.lõike punktis 3 sätestatud piirang ei kehti linnavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja linnavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni linnavolikogu poolt uue linnavalitsuse kinnitamiseni.
(4) Käesoleva paragrahvi 2.lõike punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab linnasekretär vastava teate linnavolikogule.
(5) Käesoleva paragrahvi 2.lõike punktis 4 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle linnavolikogule.
(6) Käesoleva paragrahvi 2.lõike punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linnavolikogule.
(7) Käesoleva paragrahvi 2.lõike punktis 6 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle linnavolikogule

Paragrahv 23. Volikogu asendusliige
(1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 20 ja 21 sätestatud juhtudel astub linnavolikogu liikme asemele linnavolikogu asendusliige.
(2) Linna valimiskomisjon registreerib linnavolikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahv 39 6. või 12.lõikes sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja linnavolikogu esimehele.
(3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik.
(4) Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud linna valimiskomisjon.
(5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.
(6) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linnavolikogu või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.
(7) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Linnavolikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad linnavolikogu otsuse jõustumise hetkest.
(8) Linna valimiskomisjoni otsused saadab linna valimiskomisjon linnasekretärile.
(9) Kui linnavolikogu liikmete arv langeb käesoleva seaduse paragrahv 45 5.lõikes osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse linnavolikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised.

Paragrahv 24. Linnavolikogu esimees
(1) Linnavolikogu esimees:
1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastu võetud määrustele ja teistele linnavolikogu dokumentidele;
3) esindab linna ja selle volikogu vastavalt seadusega või linna põhimäärusega kehtestatud korras ning linnavolikogu poolt antud pädevusele;
4) korraldab linnavolikogu komisjonide tööjaotust;
5) korraldab ja kontrollib linnavolikogu õigusaktide täitmist;
6) informeerib linnavolikogu liikmeid linnavolikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest;
7) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel;
8) täidab muid talle omavalitsuse korraldamise seaduse ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.
(2) Linnavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees
(2) Linnavolikogu esimehel ja aseesimehel on õigus ise tagasi astuda. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus.
(3) Linnavolikogu esimehe volituste lõppemise või peatumise korral valitakse uus esimees järgmisel istungil. Juhul kui linnavolikogu esimees on saadikukohustuste täitmisest loobunud või oma valimis- piirkonnast lahkunud, valitakse uus esimees peale asendusliikme määramist.

Paragrahv 25. Linnavolikogu esimehe valimine
(1) Linnavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe.
(2) Igal linnavolikogu liikmel on linnavolikogu esimehe valimisel üks hääl.
(3) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võivad üles seada linnavolikogu liikmed. Kui linnavolikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb linnavolikogu kuni 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga.
(4) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avaliku hääletamise teel. Vastavalt ülesseadmise järjekorrale antakse igale kandidaadile registreerimisnumber.
(5) Linnavolikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 10-minutilises sõnavõtus.
(6) Linnavolikogu esimehe kandidaadid vastavad linnavolikogu liikmete küsimustele. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab linnavolikogu enne kandidaatide enesetutvustust.
(7) Linnavolikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel.
(8) Linnavolikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni hääletamiskomisjoni moodustamiseni.
(9) Linnavolikogu valib avalikul hääletamisel vähemalt 3-liikmelise hääletamiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri.
(10) Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. Kui linnavolikogu esimehe kandidaate on üks, kantakse hääletamissedelile kandidaadi nimi ja kaks lahtrit: poolt- ja vastuhääle andmiseks. Kui linnavolikogu esimehe kandidaate on kaks või rohkem, on hääletamissedelil tekst: "Hääletan kandidaadi nr….poolt" Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab hääletamiskomisjoni esimees linnavolikogu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise protseduuri. Hääletamiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. Hääletamine tuleb läbi viia nii, et oleks tagatud kõigi linnavolikogu liikmete võimalus oma tahet salaja avaldada.
(11) Kui hääletamissedelile on kantud ainult ühe kandidaadi nimi, teeb linnavolikogu liige risti vastavalt kas poolt-või vastuhäält andvasse lahtrisse. Kui linnavolikogu esimehe kandidaate on kaks või enam, märgib linnavolikogu liige vastavasse lahtrisse selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Hääletamiskomisjon paneb hääletamissedeli tagumisele küljele linnakantselei pitsati jäljendi. Seejärel laseb hääletaja sedeli valimiskasti.
(12) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamise korral saada hääletamiskomisjonilt uus sedel, mille kohta tehakse nimekirja märge.
(13) Hääletamiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamiskomisjon teeb kindlaks:
1) linnavolikogu kohalolnud liikmete nimekirja järgi valijate arvu;
2) hääletamissedeli saanud valijate arvu;
3) valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud linnavolikogu liikmete arvu;
4) kehtetute hääletamissedelite arvu;
5) igale linnavolikogu esimehe kandidaadile antud poolthäälte (ühe kandidaadi puhul ka vastuhäälte) arvu.
(14) Kehtetu on hääletamissedel, kui:
1) sedelil on rist märgitud mõlemasse lahtrisse;
2) sedelil märgitud number ei vasta kandidaatide arvule;
3) sedelil ei ole märgitud risti lahtrisse või ei ole märgitud kandidaadi numbrit;
4) muul põhjusel, kui ei ole arusaadav valija tahe.
(15) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Komisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus komisjoni töö kohta. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette komisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.
(16) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise protseduuri rikkumise kohta. Protesti rahuldamise ja kordushääletuse läbiviimise otsustab linnavolikogu.
(17) Linnavolikogu esimehe valituks osutumine vormistatakse linnavolikogu otsusega. Kui linnavolikogu esimees ei osutu valituks, kantakse vastav märge linnavolikogu protokolli.
(18) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.
(19) Kui linnavolikogu esimeheks kandideerib üks kandidaat ja ta ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse linnavolikogu esimehe valimine läbi linnavolikogu vastava otsustuse alusel samal või järgmisel linnavolikogu istungil uuesti ülesseatud kandidaatide (kandidaadi) vahel.
(20) Kui linnavolikogu esimeheks kandideerib kaks kandidaati ja kumbki ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse linnavolikogu vastava otsustuse alusel samal või järgmisel linnavolikogu istungil läbi linnavolikogu esimehe valimine uuesti ülesseatud kandidaatide (kandidaadi) vahel.
(21) Kui linnavolikogu esimeheks kandideerib kolm ja enam kandidaati ja ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse linnavolikogu vastava otsustuse alusel samal istungil läbi teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui esimeses hääletusvoorus ei selgunud kahte enam hääli saanud kandidaati, osaleb teises hääletusvoorus vastavalt rohkem kandidaate. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, viiakse vastavalt linnavolikogu otsustusele kas samal või järgmisel linnavolikogu istungil läbi linnavolikogu esimehe valimine uuesti ülesseatud kandidaadi (kandidaatide) vahel.
(22) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab linnavolikogu hääletamise teel. Nimetatud linnavolikogu otsustused kantakse linnavolikogu istungi protokolli.

Paragrahv 26 Linnavolikogu aseesimehe valimise kord
(1) Pärast linnavolikogu esimehe valimist viiakse läbi linnavolikogu aseesimehe valimised.
(2) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse § 25 sätestatud korras. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi.

Paragrahv 27. Linnavolikogu komisjonid
(1) Linnavolikogu moodustab alalisi ja ajutisi komisjone. Linnavolikogu poolt moodustatud komisjonid on tema ees aruandekohustuslikud.
(2) Alaliste komisjonide esimehed valib linnavolikogu oma liikmete hulgast lihthäälteenamusega.
(3) Alaliste komisjonide koosseisud kinnitab linnavolikogu vastava komisjoni esimehe esildisele.
(4) Töö hõlbustamiseks võib komisjoni esimees vajadusel haarata komisjoni tegevusse lisaliikmeid nii linnavolikogu liikmete seast kui väljastpoolt.
(5) Komisjonid valivad oma koosseisust sekretäri ja vajadusel aseesimehe.
(6) Komisjoni töö vorm on koosolek.
(7) Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtavad osa üle poole komisjoni liikmetest.
(8) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul asetäitja või mõni komisjoni poolt valitud liige. Komisjoni koosolekut protokollib sekretär.
(9) Komisjoni esimees:
1) juhib komisjoni tööd, kutsub kokku komisjoni korralised koosolekud;
2) koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra projekti;
3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid;
4) vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele.
(10) Komisjoni põhiülesandeks on istungi põhi- ja kaasettekannete ettevalmistamine ja esitamine, arvamuste ja vajadusel otsuse projektide ettevalmistamine ja esitamine arutusele tulevates asjades.
(11) Alaliste komisjonide otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte jagunemisel pooleks otsustab komisjoni esimehe hääl.
(12) Alatise komisjoni liikmete eriarvamused otsuse projektide ja muude materjalide kohta lisatakse nende nõudmisel esitatavatele dokumentidele.
(13) Komisjoni otsustel on linnavolikogu jaoks nõuandev iseloom.
(14) Alatise komisjoni tegevus loetakse lõppenuks kui:
1) enamus komisjoni liikmetest on selleks soovi avaldanud;
2) linnavolikogu sellekohase otsusega;
3) linna volikogu volituste lõppemisega.
(15) Ajutised komisjonid moodustatakse linnavolikogu liikmetest ja teistest kodanikest mingi konkreetse ülesande täitmiseks.
(16) Ajutise komisjoni tegevus loetakse lõppenuks ülesande täitmisega.

Paragrahv 28. Fraktsioonid
(1) Fraktsioonid on linnavolikogu liikmete vähemalt 3-liikmelised ühendused, mille olemasolust ja koosseisust on linnavolikogu esimeest kirjalikult informeeritud ning kui need on linnavolikogu protokollilise otsusega registreeritud. Fraktsioonidesse ühinemise aluseid ei reglementeerita.
(2) Fraktsioonil on õigus kaasettekandeks, sõnavõtuks, läbirääkimiste katkestamise nõudmiseks ning vaheaja nõudmiseks enne mistahes hääletamist.
(3) Fraktsioonil on õigus nõuda vastuvõetud otsuse teistkordset läbivaatamist.

Paragrahv 29. Revisjonikomisjon
(1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.
(2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast.
(3) Revisjonikomisjon kontrollib:
1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele;
2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele;
3) linna ametiasutuste hallatavatesse asutustesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust;
4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
(4) Avastatud puudutest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule.
(5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.
(6) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

Paragrahv 30. Linnavolikogu kokkukutsumine
(1) Linnavolikogu töövorm on istung
(8) Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
(9) Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni Kilingi-Nõmme Linna Valimiskomisjon. Linna valimiskomisjon kutsub linnavolikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval, arvates linnavolikogu valimiste tulemuste otsuse avalikustamise päevast.
(10) Linnavolikogu istung kutsutakse kokku reeglina üks kord kuus, erandjuhul on võimalik linnavolikogu sagedasem kokkukutsumine.
(11) Juulis-augustil linnavolikogu istungeid reeglina ei toimu.
(12) Linnavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema linnavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit.
(13) Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub linnavolikogu kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

Paragrahv 31. Küsimuste arutelu linnavolikogus
(1) Linnavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab linnavolikogu esimees või tema asendaja.
(2) Linnavolikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist linnavolikogu poolt. Linnavolikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi.
(3) Esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.
(4) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(5) Linnavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja linnavolikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.
(6) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
(7) Linnavolikogu istungil arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekandes ja kaasettekandes ning läbirääkimiste käigus.
(8) Ettekanne esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestvus on 10 minutit.
(9) Küsimused ettekande kohta esitatakse täpselt formuleeritult.
(10) Sõnavõtt on linnavolikogu liikme seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis on linnavolikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestvusega mitte üle 3 minuti.
(11) Märkus on linnavolikogu liikme kuni 2 minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esinenud linnavolikogu liikme poolt kuni 2 minuti jooksul antav vastus. Igas päevakorrapunktis on linnavolikogu liikmel õigus kolmeks märkuseks või repliigiks.
(12) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus kuni 3-minutilisele lõppsõnale.
(13) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda lisaaega kuni 3 minutit. Esinemise edasise pikendamise loa võib anda linnavolikogu.
(14) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.
(15) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral.
(16) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks ja ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta.
(17) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

Paragrahv 32. Hääletamine linnavolikogus
(1) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks liige seda nõuab.
(2) Hääletamine linnavolikogus on avalik.
(3) Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmetele, komisjonide esimeestele, linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele otsustatakse salajasel hääletamisel, samuti autasude määramine.
(4) Linnavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.
(5) Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega.
(6) Linnavolikogu koosseisu häälteenamus on vajalik:
1) kohalike maksude kehtestamisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel;
2) koormiste määramisel;
3) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamisel;
4) linna arengukava vastuvõtmisel ja muutmisel;
5) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmisel;
6) linna põhimääruse kinnitamisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel;
7) taotluse esitamisel või arvamuse andmisel linna piiride või linna nime muutmisel ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamisel;
8) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimisel;
9) linnapea valimisel ja ametist vabastamisel;
10) umbusalduse avaldamisel linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele;
11) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamisel, lõpetamisel ning põhikirja kinnitamisel ja muutmisel.
(7) Kui ühe küsimuse lahendamiseks on mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid.
(8) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse pärast arutelu kordushääletus.

Paragrahv 33. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus
(1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele.
(2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe või linnavolikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu aseesimees või linnavolikogu vanim liige.
(3) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või valitsuse liikme töölt vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu.
(4) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

Paragrahv 34. Linnavolikogu ainupädevus
(1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
3) linnaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
4) koormiste määramine;
5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;
7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
15) linnapea valimine ja ametist vabastamine;
16) linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine;
17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele;
19) linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine;
22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
23) linna esindamise korra kehtestamine;
24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
26) kohtu kaasistujate valimine;
27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine;
28) Maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine;
29) Kilingi-Nõmme linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine;
30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine;
32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine;
34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
37) muud seadusega linnavolikogu ainupädevusse antud küsimused.
(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele.
(3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

Paragrahv 35. Linnavolikogu õigusaktid ja nende jõustumine
(1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) linnavolikogu liikmel;
2) linnavolikogu komisjonil;
3) linnavalitsusel;
4) linnapeal;
5) linnaelanikel Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 32 ettenähtud korras.
(2) Linnavolikogu võib linnavalitsusele või komisjonile teha ülesandeks õigusakti eelnõu väljatöötamise.
(3) Linnavolikogu annab oma pädevuse piires:
1) üldaktidena määrusi;
2) üksikaktidena otsuseid.
(4) Linnavolikogu määrused loetakse avalikustatuks pärast väljapanekut linna teadete tahvlile ja linnavalitsuse hoones teadete tahvlile. Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
(5) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.
(6) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.
(7) Linnavolikogu määrusele ja teistele dokumentidele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja.
(8) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid asuvad linna kantseleis ja esitatakse huvilistele kohapeal tutvumiseks esimesel nõudmisel.
(9) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.
(10) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ameti- asutuse siseseks kasutamiseks.

Paragrahv 36. Linnavolikogu istungi protokoll
(1) Kõik linnavolikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab linnasekretär.
(2) Linnavolikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutatavad küsimused ja vastuvõetud otsustused, linnavolikogu liikme või küsimuse algatajate nõudmisel nende eriarvamused. Sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja palub protokollida tema sõnavõtu või repliigi.
(3) Kolme päeva jooksul pärast istungi toimumist on linnavolikogu liikmetel õigus istungi materjalidega tutvuda ja teha ettepanekuid paranduste tegemiseks protokolli. Paranduse tegemise otsustab linnavolikogu esimees või teda istungil asendanud isik.
(4) Linnavolikogu istungi protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümne päeva möödumisel istungi toimumise päevast arvates.
(5) Linnavolikogu istungi protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või teda asendanud isik ja protokollija.
(6) Linnavolikogu istungite protokollid on igaühele kättesaadavad linnavalitsuse kantseleis ja Kilingi-Nõmme Raamatukogus, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud linnaasutuste siseseks kasutamiseks.

Paragrahv 37. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus
(1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:
1) pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;
2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid;
3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid;
4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid.
(1) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse § 23 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub linnavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Kilingi-Nõmme Linna Valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

III PEATÜKK. LINNAVALITSUS

Paragrahv 38. Linnapea valimine
(1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid.
(2) Linnapea valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.
(3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.
(4) Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige.
(5) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.
(6) Enne hääletamist on igal kandidaadil õigus esitada oma valimisprogramm ning igal linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnapeakandidaadile kuni kolm küsimust.
(7) Hääletamise protseduuri viib läbi hääletamiskomisjon samas korras nagu linnavolikogu esimehe valimisel käesolevas põhimääruses sätestatud alustel.
(8) Linnapea palga suuruse määrab linnavolikogu.

Paragrahv 39. Linnapea õigus moodustada valitsus
(1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus.
(2) Linnavalitsus moodustatakse 3- liikmelisena
(3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapea ja linnavalitsuse liige.
(4) Seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused saab linnapea linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.

Paragrahv 40. Linnavalitsuse volituste tähtaeg
(1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil.
(3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

Paragrahv 41. Linnavalitsuse liikmete asendamine
(1) Linnapead asendab äraolekul allkirjaõigusega abilinnapea.
(2) Linnapea ja abilinnapea äraolekul asendab neid allkirjaõigusega linnasekretär.
(3) Linnasekretäri asendab äraolekul linnapea poolt määratud linnavalitsuse liige.
(4) Linnapea puhkusele asumise ja pikaajalistele (üle 2 nädala) komandeeringutele saatmise kinnitab linnavolikogu.

Paragrahv 42. Linnavalitsuse pädevus
(1) Linnavalitsus:
1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse;
4) esindab avalik-õigusliku isikuna linna kohtus;
(9) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

Paragrahv 43. Linnavalitsuse töökorraldus
(1) Linnavalitsuse juht on linnapea, kes esindab valitsust.
(2) Linnapea annab valitsuse või linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju.
(3) Linnavalitsuse juht ei või olla linnavolikogu esimees.
(4) Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja valitsuse liikmed.
(5) Linnapea asendamine toimub linna põhimääruses sätestatud korras.
(6) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea osa vähemalt pool valitsuse koosseisust.
(7) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.
(8) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.
(9) Istungile võidakse kutsuda ka teisi isikuid.
(10) Linnavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ning linnasekretär.

Paragrahv 44. Linnapea
Linnapea:
1) Juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;
2) Esindab Kilingi-Nõmme linna ja linnavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva pöhimäärusega sätestatud korras. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires;
3) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;
5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri;
6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme kinnitamiseks ja tema vabastamiseks linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
7) esitab linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linnaametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb linnavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta;
8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

Paragrahv 45. Linnavalitsuse õigusaktid
(1) Linnavalitsus annab:
1) üldaktidena määrusi;
2) üksikaktidena korraldusi.
(2) Linnavalitsuse määrused avalikustatakse enne nende jõustumist linna teadete tahvlil.
(3) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(4) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.
(5) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(6) Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele.
(7) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla linnapea ja linnasekretär.

Paragrahv 46. Istungi protokoll
(1) Kõik linnavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab linnasekretär.
(2) Linnavalitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutatavad küsimused ja vastuvõetud otsustused, linnavalitsuse liikme nõudmisel ka hääletustulemused ja tema eriarvamus.
(3) Protokollile kirjutavad alla linnapea, tema äraolekul istungi juhataja ja protokollija.
(4) Protokoll on kättesaadav linnavalitsuse kantseleis ja Kilingi-Nõmme Raamatukogus.
(5) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
(6) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

IV PEATÜKK. LINNATEENISTUSE PÕHIALUSED

Paragrahv 47. Linnateenistus
(1) Teenistust linna ametiasutustes reguleerivad seadused, linna põhimäärus, linna haldusaparaadi ja ametiasutuste sisekorraeeskirjad ning ametijuhendid.
(2) Linnaametnikud peavad olema vähemalt keskharidusega, omama Eesti kodakondsust, olema teovõimelised ja valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses.
(3) Linna haldusaparaadi moodustab linnavalitsus vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule.
(4) Linnaametniku nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea oma käskkirjaga.

Paragrahv 48. Linna kantselei ja selle ülesanded
(1) Linna kantselei on linna haldusaparaadi struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on linnavolikogu ja linnavalitsuse töö tehniline tegemine.
(2) Linna kantselei juht on linnasekretär.
(3) Linna kantselei ülesanded on:
1) koguda linnavolikogu ja linnavalitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide projektid ning suunata need linnasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse;
2) tagada linnavolikogu ja linnavalitsuse istungite protokolliline teenindamine;
3) vormistada linnavolikogu ja linnavalitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega;
4) esitada need allkirjastamiseks;
5) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine, saata Õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad;
6) tagada protokollide väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine asjaosalistele;
7) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning linnavolikogu ja linnavalitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade ja andmete säilimise tagamine;
8) linnavolikogu ja linnavalitsuse kirjavahetuse pidamine;
9) tõendite ja õiendite väljastamine;
10) linna registrite pidamine;
11) passitöö tegemine, kaitseväeteenistuse arvestus;
12) perekonnaseisualane töö;
13) linna kantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja õigeaegne esitamine;
14) notariaaltoimingute tegemine seaduses sätestatud korras ja pädevuse piires;
15) kaadritöö;
16) linnapea ja linnasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine.

Paragrahv 49. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid
(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
3) seoses umbusalduse avaldamisega.
(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:
1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a. käesoleva paragrahvi 1.lõike punktis 2 toodud juhul;
2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

Paragrahv 50. Linnasekretär
(1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea oma käskkirjaga.
(2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Linnasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon
(3) Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.
(4) Linnasekretär:
1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;
3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;
6) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
7) hoiab linna vapipitsatit;
8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;
9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
10) täidab teisi seaduses, linna põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid;
(5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea.

V PEATÜKK. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES

Paragrahv 51. Õigusaktide algatamise õigus
(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.
(3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

Paragrahv 52. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides
(1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.
(2) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse.

VI PEATÜKK. MAJANDUS JA EELARVE

Paragrahv 53. Munitsipaalomand
(1) Munitsipaalomand on linnale kuuluv vara.
(2) Linnale kuuluva vara valdamise, käsutamise ja kasutamise kord sätestatakse linnavolikogu määrusega.
(3) Linn võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras.
(4) Linnal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid.

Paragrahv 54. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes
(1) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.
(2) Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. Linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.
(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik.
(5) Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.

Paragrahv 55. Maksud ja koormised
(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.
(2) Linnavolikogu võib kehtestada koormisi.
(3) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.
(4) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.
(5) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord.
(6) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus.
(7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.
(8) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid.

Paragrahv 56. Linna arengukava
(1) Arengukava on linna põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade seisundi analüüsist tulenevate muutuste süsteemne käsitlus linna tervikliku arengu tagamiseks.
(2) Arengukava koostatakse mitte vähem kui üheks valimisperioodiks. Kui linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks.
(5) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linnavolikogus.
(6) Hiljemalt iga aasta 1.oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta.
(7) Arengukava on aluseks:
1) linnaeelarve koostamisele;
2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks.
(8) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus.

Paragrahv 57. Linna eelarve
(1) Linna iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu.
(2) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides.
(3) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele.
(4) Linna eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades linna arengukava.
(5) Eelarve menetlemise korra kehtestab linnavolikogu.
(6) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.
(7) Linna eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajast.
(8) Linnavolikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud linnavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. (jõustub 1.jaanuaril 2001)
(9) Eelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt 1.juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse linna põhimääruses sätestatud korras.

VII. PEATÜKK. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA RIIKLIK JÄRELEVALVE

Paragrahv 58. Linna suhted riigiorganitega
(1) Linna ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepinguil.
(2) Linn ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.
(3) Linna volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.

Paragrahv 59. Linna tegevuse järelevalve
(1) Maavanem teostab järelevalvet linna tegevuse üle seadusega sätestatud korras.
(2) Linna valdusesse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll.
(3) Järelevalvet linna omavalitsusorganite õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja teistele seadustele teostab õiguskantsler.

Paragrahv 60. Teenistuslik järelevalve
(1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.
(2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus:
1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
3) tunnistada akt kehtetuks.
(3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud
(4) Linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.
(5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.
(6) Valitsus tunnistab kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning linna õigusaktidega.
(7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist.
(8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

VIII PEATÜKK. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE, VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMINE

Paragrahv 61. Põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine
(1) Põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks linnavolikogu.
(2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a. juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt 4 päeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.
(3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päevast.

 

• Kilingi-Nõmme linna eelarve
• Kilingi-Nõmme linna õigusaktid
• Üldaktid (Volikogu ja linnavalitsuse määrused)
• Üksikaktid (Volikogu otsused ja linnavalitsuse korraldused)