Kilingi-Nõmme ajalugu kronoloogias

Kilingi-Nõmmet ümbritseb Saarde (sk. SAARA) kihelkond, mis tekkis Sakala muinasmaakonnas 13. sajandil.

• 1599. a. oli Kilingi-Nõmme kohanimeks Poola revisjonis "ALAKIULA".
• 1665. a. ostis Kilingi-Nõmme koha Valentin SCHILLING. (Saarde pehmes murrakus muutus Schilling KILLINGIKS.)
• 1684. a. ehitati Kilingi-Nõmme külje alla Saarde kirik, mis toodi üle Jäärjast.
• 1687. a. loodi Saarde kiriku juurde kool.
• 1690. a. asutati Saarde surnuaed.
• 1710. a. Põhjasõja ajast on Kilingi-Nõmmes ajalooline mälestusmärk – mänd (praeguses keskpargis). Rahvapärimuste järgi olla selle alla maetud sõja ajal surnud vene kõrgem sõjaväelane.
• 1789. a. esineb MELLINI maakaardil kõrts nimega NÕMME.
• 1828. a. avati Kilingi-Nõmme kihelkonnakool.
• 1829. a. avati Lavi algkool.
• 1840.–1850. a. oli Saardes suur usuline liikumine. 6258-st inimesest astus vene usku  1741.
• 1845. aastal asutati vene õigeusu kogudus, kellele planeeriti kalmistu Küüdi mäele Pärnu maantee äärde.
• 1848 avati vene õigeusu kihelkonnakool.
• 1858.–1860. a. ehitati Saarde kirik põhjalikult ümber.
• 1870 a. ehitati  luteri kiriku lähedale vene õigeusu Nikolai kirik.
• 1871. a. avati Kilingi-Nõmmes esimene pood.
• 1883. a. põles Nõmme kõrts maha.
• 1893. a. avati esimene raamatupood.
• 1894. a. asutati Kilingi-Nõmme Priitahtlik Pritsimeeste Selts.
• 1896. a. ehitati Kilingi-Nõmme raudtee. Asutati karskusselts "Õilme".
• 1902. a. loodi Saarde põllumeeste selts.
• 1905. a. toimusid punaste revolutsioonilised väljaastumised ja mõisnik SIVERSi karistusoperatsioon.
• 1909. a. asutati Saarde Hoiu– ja Laenuühisus.
• 1913. a. oli Kilingi-Nõmmes 87 maja 800 elanikuga.
• 1914. a. 24. juunil peeti Pritsimeeste Seltsi suveaias Saarde kihelkonna esimene laulupidu.
• 1916. a. asutati Kilingi-Nõmme esimene postkontor.
• 1919. a. sai Kilingi-Nõmme alevi õigused. Alevivolikogu esimene koosolek peeti 6. märtsil ja 7. mail anti tänavatele nimed.
• 1921. a. ehitati Kilingi-Nõmme esimene kellatorniga pritsikuur.
• 1923. a. alustati Saarde Põllumajandus OÜ linavabriku ehitust.
• 1925. a. asutati Kilingi-Nõmme Saarde Kodumajanduskool.
• 1927. a. loodi Saarde naiskodukaitse.
• 1928. a. koostati Kilingi-Nõmme alevi väljaehituse perspektiivplaan.
• 1930. a. olid alevi tulud-kulud 21 426 krooni.
• 1931. a. avati Kilingi-Nõmmes üks Lõuna-Eesti eeskujulikemaid kaitseliidu lasketiire.
• 1933. a. avati Saarde vabadussõja ausammas.
• 1935. a. toimus Saarde Raamatu– ja Kultuuripäev, Kilingi-Nõmme sai helikino "Mars".
• 1936. a. avati Kilingi-Nõmme ujula.
• 1937. a. kolis alevivalitsus uude hoonesse. 20. aprillil toimus alevi II algkoolis kinoseansil kinofilmi plahvatus. Kohapeal hukkus 1, hiljem suri 16 last.
• 1938. a. 19. aprillil sai Kilingi-Nõmme linnaõiguse. Linnapeaks oli Albert OISSAAR.
• 1939. a. paigaldatakse Saarde kiriku torni uus tornikell.
• 1940. a. pärast 21. juuli kommunistlikku riigipööret sai Kilingi-Nõmme linnapeaks Eduard VOLL. Saarde kalmistul avati Kilingi-Nõmme kinoplahvatusohvrite ausammas, mille oli teinud kujur Paul HORMA.
• 1941. a. 3. juulil võtsid Eestis esimesena kohalikud metsavennad võimu oma kätte. 4. juulil toimus Liivamäe lahing Pärnu Hävituspataljoni ja metsavendade vahel.
• Nn. "saksa-aegsed" linnapead olid Märt PALGE ja Riho PALOVER.
• 1945. a. avati Kilingi-Nõmme 10 kohaga haigla.
• 1946. a. planeerib linna täitevkomitee Turuplatsi haljastusalaks ja selle korrastamiseks ostab 500 rubla eest ilupuid ja põõsaid.
• 1947. a. moodustati rahvamaja juurde "lendbrigaad" kevadkülvi kampaania läbiviimiseks.
• 1948. a. kolib Kilingi-Nõmme haigla uude majja Pärnu tänaval.
• 1949. a. alustas Kilingi-Nõmmes tööd 8 töölisega limonaaditööstus.
• 1950 a. rajatakse Pärnu tänava äärde uued korrastatud kõnniteed.
• 1950. a. Kilingi-Nõmme saab samanimelise rajooni keskuseks.
• 1951. a. sai Kilingi-Nõmme MTJ 11 uut traktorit.
• 1952. a. andis Pärnu 7. autobaas Kilingi-Nõmme käsutusse esimese takso – sõiduauto "Pobeda".
• 1953. a. anti käiku Järve tänava saun.
• 1955. a. anti peale 4 väiksema leivatööstuse likvideerimist käiku uus moodne leivavabrik.
• 1956. a. asutati Kilingi-Nõmme esperanto ring.
• 1957. a. alustati uue teenindusmaja ehitamist (praegune polikliinik).
• 1958. a. alustati uue keskkooli hoone ehitust.
• 1959. a. avati keskkooli juures staadion.
• 1959. a. likvideeritakse Kilingi-Nõmme rajoon.
• 1960. a. liideti Kilingi-Nõmme linn ja Saarde vald vastloodud Abja rajooniga.
• 1960. a. valmis esimene ühismaja – Turu tänava 4 korteriga elamu.
• 1961. a. valmib linna alajaam. Avati uus keskkooli hoone.
• 1962. a. likvideeritakse Abja rajoon ja Kilingi-Nõmme läheb Pärnu rajooni administratiiv-koosseisu.
• 1971. a. püstitati Nõmme sovhoosi poolt uus klubihoone, mis teenindab kogu piirkonna elanikke siiani.
• 1984. a. remonditi Saarde kirik ja tähistati selle 300. aastapäeva.
• 1990. a 6. detsembril kinnitati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidumi seadlusega nr. 451 Kilingi-Nõmme linna omavalitsuslik staatus.
• 1995. aastal valmisid linna reovete puhastamiseks kaasaegsed puhastusseadmed.
• 1997. a. 26. novembril avati linna raamatukogus Avatud Eesti Fondi poolt finantseeritud  Avalik Internetipunkt.
• 1998. a. 23. juunil avati Suveaias uus laululava.